Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

arestimiseks

või

1 (3)

summas 4000 (neli tuhat) krooni. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Torma Soojus esitas 10.12.2009. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Kxxxxxxxxxx vastu kommunaalteenuste eest võlgnevuse summas 22 387,70 krooni nõudes. Lisaks taotles hageja kostja korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx arestimist või sundvõõrandamist võla katteks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 07.01.2010. a kostjale isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 26.02.2010.a. esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi varalise nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on sõlmitud 10.07.2004.a. erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa haldusleping. Lepingu järgi kohustub hageja elamu valitsejana muu hulgas teostama elamu hooldustöid, tagama majaprügi regulaarse äraveo, varustama korterit külma veega, juhtima ära olmereovee ühiskanalisatsiooni ning varustama korterit kaugkütte võrgu kaudu soojusenergiaga. Kostja korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna kohustub tasuma valitsejale tema poolt tehtavate kulutuste ja osutatavate teenuste eest hooldustasu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 näeb ette, et asja

2 (3)

müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale tema poolt tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue on põhjendatud ja võlg summas 22 387,70 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus ei rahulda hageja nõuet kostjale kuuluva korteri arestimiseks või sundvõõrandamiseks võla katteks. Võlgnikule kuuluva vara realiseerimine võla katteks toimub täitemenetluse käigus kui kostja kohtuotsust ei täida ja hageja on esitanud vastava taotluse kohtutäiturile. Vara arestimine enne täitemenetlust saaks toimuda hageja taotlusel hagi tagamise korras ka enne kohtuotsuse tegemist või kohtuotsuses kui on tasutud riigilõiv hagi tagamise nõudelt (RLS § 56 lg 22), tagatis vähemalt 5 % ulatuses nõudesummalt (TsMS § 383 lg 11) ja põhjendatud hagi tagamise vajadust (TsMS § 377 lg.1). Neid nõudeid täidetud ei ole vaatamata kohtu sellekohasele juhisele (tl.15-16). Lisaks, kohus tegi kinnistusregistri andmete põhjal kindlaks, et kostjale kuuluva korteriomandi registriossa nr 2590135 III jakku on kantud keelumärge korteriomandi käsutamiseks Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Kanne on kinnistusraamatusse kantud 28.04.2008. a ja on kehtiv. TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel on kohtuotsus viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hageja rahalise nõude täies ulatuses, seega jätab kohus asja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud ka kohtutäituri tasu väljamõistmist kostjalt, kuid asjas puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et kohtutäituri tasu oleks tasutud seoses selle nõudega kostja vastu ja sellist kulu ei sisaldu ka hageja kohtukulude nimekirjas. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 208 lg.1, lg.3, KOS § 13 lg.1, TsMS § 138; § 139; § 162; § 173; § 174, § 1741 lg.3; § 407; § 442; § 444; §

Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.