Võlaõigus › Võõrandamislepingud

müüma ja tarnima hagejale pruuni ja valget turvast, aastase kaubakogusega. Vastavalt lepingu pdele 5.2.1 ja 5.2.2 oli valge turba hind 7,50 EUR m3 kohta ja pruuni turba hind 6,50 EUR m3 kohta. Vastavalt lepingu p-le 5.3 võis kostja tõsta hinda kord aastas, iga aasta augustis. 15.11.2006 kuni 31.08.2007 kestnud perioodi lõppedes ei olnud pooltel hagejale teadaolevalt nõudeid, mistõttu pikenes leping automaatselt kuni 31.08.2009. Kuna koguseid eraldi kokku ei lepitud, jäid need järgmiseks hooajaks samaks. Septembris 2007 tellis hageja kostjalt kaupa, mille kohta väljastati kostja poolt 19.09.2007 ettemaksu arve nr 790907 ja 08.10.2007 arve nr 740965. 26.10.2007 teatas kostja hagejale elektronkirja teel, et ta ei müü hagejale valget turvast ning ka pruuni turba müügiga on probleeme. Kostja rikkus lepinguga võetud kohustust müüa hagejale turvast. Kumbki pool ei ole lepingut üles öelnud, leping pole lõppenud ega seda muudetud. Hageja ei ole soovinud lepingu nr 4-1/049 lõpetamist. Kostja tegevuse tulemusena oli hageja sunnitud turvast ostma teistelt müüjatelt, kuid ostuhind oli tunduvalt kõrgem, kui oli kokku lepitud müügilepingus, arvestades lepingus märgitud hinnatõusu. Kostja tegevus tekitas hagejale varalist kahju. Oktoobris 2007 oli hageja sunnitud ostma kaupa Osaühingult Rakvere Põllumajandustehnika hinnaga: valge turvas 9,30 EUR m3 kohta ja pruun turvas 9,10 EUR m3 kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 1,8 EUR m3 kohta ja pruuni turba puhul 2,28 EUR m3 kohta. Märtsis 2008 oli hageja sunnitud ostma kaupa Osaühingult Rakvere Põllumajandustehnika ja Tref Trade BV-lt hinnaga: valge turvas 9,50 EUR m3 kohta ja pruun turvas 9,50 EUR m3 kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 2 EUR m3 kohta ja pruuni turba puhul 2,68 EUR m3 kohta. Juulis 2008 oli hageja sunnitud ostma kaupa Tref Trade BV-lt hinnaga: valge turvas 8,95 EUR m3 kohta ja pruun turvas 8,00 EUR m3 kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 1,45 EUR m3 kohta ja pruuni turba puhul 1,18 EUR m3 kohta. Lepingu p 8.1 kohaselt on kauba laadimissadamaks Paldiski või Muuga. Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika oli nõus transportima kauba laadimiseks Kunda sadamasse, mis on kaugemal kui Paldiski ja Muuga. Seetõttu pidi hageja kandma ka suuremaid transpordikulusid. Vastavalt arvetele oli transpordikulu kokku kallim 97 844,25 EUR võrra. Hageja pidi maksma ka kauba ostmiseks vahendustasu summas 10 002 EUR. Hageja kahju moodustab (18 518.16 + 8 553.60 + 9 240.64 + 14 382 + 7 348.50 + 3 595 + 97 844.25 + 10 002) 169 484.15 EUR. Müügileping on kehtiv, kuid kostja keeldub selle täitmisest. Pooled asusid vaidlusalust lepingut täitma. Kostja pidas end lepinguga seotuks, kuna esitas arved kauba eest, mis viitavad konkreetselt lepingule nr 4-1/049. Leping nr 4-1/054 sõlmiti poolte vahel ühekordseks tarneks ning see ei muuda asjaolu, et leping nr 4-1/049 oli sõlmitud. Kostjal ei ole õigust oma kohustuse täitmisest lepingu nr 4-1/049 alusel keelduda, sest võlgnevus tekkis teise lepingu, s.o lepingu nr 4-1/054 alusel. Kostja seisukoht

konkreetsete koguste saamiseks, kuid allkirjastati ja täideti vaid 24.09.2007 leping. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja on lepingu nr 4-1/049 kostjale tagastanud ehk omapoolse aktsepti lepingule andnud. Samuti ei ole kostja omapoolse käitumisega andnud põhjust arvamaks, et leping on sõlmitud, kuna kostja ei asunud lepingut nr 4-1/049 täitma ega edastanud hagejale igakuiselt kaupa. Vastavalt lepingu projekti p-le 2.2 pidi hageja esimesel hooajal ostma vähemalt 18 000 m3 valget turvast ja vähemalt 18 000 m3 pruuni turvast. Lähtudes projekti pst 10.1, on esimeseks hooajaks 15.11. kuni 31.08. Hageja on 31.08.2007 seisuga ostnud kostjalt vaid 12 814 m3 valget turvast ja 7258 m3 tumedat turvast. Seega on hageja kostjalt ostnud suures ulatuses vähem turvast, kui oli lepingu projektis fikseeritud. Seega oli nimetatud tellimuste näol tegemist ühekordsete tellimustega ning neid tellimusi ei saa käsitleda kui lepingu nr 4-1/049 alusel tehtud tellimusi. Hageja ei ole lepingu nr 4-1/049 alusel tellimusi kostjale esitanud. Lepingu p 10.1 kohaselt leping jõustub alates allkirjastamisest. Seega oli kokku lepitud, et nõustumus lepingu projektile antakse otsese tahteavaldusega. Seega ei saa lugeda hageja aktseptiks seda, kui ta annab nõustumuse suuliselt, vaikib või lihtsalt esitab tellimuse. Hageja poolt kohtule esitatud arved nr 790907 ja 740965 on lepingu nr 4-1/054 alusel hagejale esitatud arved. Lepingu nr 4-1/054 p 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma 35 000 EUR ettemaksuna kostja arveldusarvele hiljemalt 24.09.2008 ning ülejäänud summa vastavalt arvele pärast pealelaadimist, kuid enne mahalaadimist. Hageja poolt kohtule esitatud arve nr 790907 maksetingimustest nähtub „ettemakse 35 000 eurot, 21. septembriks, ülejäänud pärast laadimist“. Samuti oli lepingu p-s 4.1 märgitud, et tarneaeg on 03.-05.10.2007. Arvel on samuti märgitud veo kuupäevaks 03.-05.10.2007. Seega on arve nr 790907 esitatud lepingu nr 4-1/054 alusel, mitte lepingu projekti nr 4-1/049 alusel. Vastavalt lepingu nr 4-1/054 p-le 2 kohustus kostja hagejale müüma valget turvast 5047 m3 ja pruuni turvast 4305 m3. Arvest nr 740965 nähtub, et valge turba koguseks on märgitud 5047 m3 ja pruuni turvase koguseks 4305 m3. Lepingu nr 4-1/054 p 5.2.1 kohaselt on valge turba hinnaks 7,50 EUR/m3 ja pruuni turba hinnaks 6,82 EUR/m3. Samuti nähtub arvelt, et tasu aluseks on võetud lepingust nr 4-1/054 tulenevad hinnad, mitte lepingu projektist nr 41/049 tulenevad hinnad, kus on pruuni turba hinnaks märgitud 6,50 EUR/m3 kohta. Seega on arve nr 740965 esitatud lepingu nr 4-1/054 alusel, mitte lepingu projekti nr 4-1/049 alusel. Leping nr 41/054 sõlmiti seetõttu, et poolte vahel varasem leping puudus. Hageja poolt lisatud elektronkirjad ei puuduta lepingu projekti nr 4-1/049, sest leping nr 4-1/049 jäi poolte vahel sõlmimata. On tõendamata, et kirjavahetus toimus just lepingu nr 4-1/049 täitmise kohta. Elektronkirjades märgitust nähtuvad poolte lepingueelsed läbirääkimised uue turba tellimiseks - kuivõrd leping nr 4-1/054 oli lõppenud, siis esitas hageja uue tellimuse turba tellimiseks, kuid kostja ei soovinud hagejaga uut lepingut sõlmida, sest hagejal oli probleeme lepingu nr 4-1/054 täitmisega. 19.09.2007 märgitud hinnad hagejale ei sobinud, samas olid need suuremad lepingu projektis nr 41/049 märgitust ning selle kohaselt oleks olnud hinnatõus ka lubatud. Isegi, kui poolte vahel oleks leping nr 4-1/049 sõlmitud, siis on hageja 20.09.2007 elektronkiri käsitletav lepingu nr 4-1/049 lõpetamisena, sest hagejale ei sobinud tingimused. Lepingu lõpetamist tõendab see, et kumbki pool ei nõudnud lepingu nr 4-1/049 täitmist, pooled sõlmisid uue lepingu nr 4-1/054, 2007.a augustis ei tehtud uusi kokkuleppeid hooaegade osas ja sõlmiti uued kokkulepped. Kui vaidlusalune leping olekski sõlmitud, ei saa seda lugeda lõppenuks, vaid muudetuks. Septembris toimunud läbirääkimised on käsitletavad poolte tahtena muuta lepingu tingimusi, millega saavutati uus kokkulepe – leping nr 4-1/054. Seega oleks hageja pidanud lähtuma lepingust nr 4-1/054. Kostja on nimetatud lepingu alusel oma kohustused hageja ees täitnud. Hageja on lepingu tagantjärgi allkirjastanud, et aasta pärast lepingu projekti saamist väita, et leping on tegelikkuses allkirjastatud ja saada kostjalt teistest turuhindadest madalama hinnaga turvast. Kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel siiski sõlmiti leping nr 4-1/049 ja oktoobris tarniti kaupa

nimetatud lepingu alusel, siis on kostja arvamusel, et ka sel juhul puudub hagejal alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ja lepingu täitmist alljärgnevatel põhjustel. Kostja väljastas hagejale tarnitud kauba eest arve nr 790907 ja arve nr 740965 kogusummas 67 212,60 EUR. Hageja tasus 27.09.2007 ettemaksu summas 35 000 EUR ja 12.10.2007 veel 27 519,56 EUR. Vastavalt kokkuleppele tehti poolte vahel tasaarvestus 1517,70 EUR ulatuses. Vaatamata eeltoodule, jäi hagejal saadud kauba eest tasumata 3175,34 EUR. Siinjuures viitab kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg-le 1 ning leiab, et kuna hageja on kostjale võlgu 3175,34 EUR, on hagejal alus keelduda omapoolsete väidetavate kohustuste täitmisest. Kostja vaidleb vastu transpordikulude 97 844,25 hüvitamisele euro. Hageja ei ole tõendanud, et kahju transpordikulude näol on põhjuslikus seoses väidetava lepingu nr 4-1/049 mittetäitmisega. Samuti jääb ebaselgeks, millisest sihtpunktist kaugemal asub Kunda sadam võrreldes Muuga või Paldiski sadamaga. Kostja vaidleb vastu vahendustasule summas 10 002 EUR. Jääb arusaamatuks, milles seisneb vahendustasu ja mille eest see maksti. On tõendamata, et vahendustasu kandmine on põhjuslikus seoses väidetava lepingu nr 4-1/049 mittetäitmisega. Kostja sai hageja esindajalt teatise asjaolude selgitamiseks märtsis 2008 ning kostja esitas omapoolsed seisukohad, et lepingut nr 41/049 ei ole sõlmitud, vastavalt 09.04.2008 ja 25.07.2008. Seega oli hageja juulis 2008 Tref Trade BV-lt kaupa tellides teadlik, et kostja ennast vaidlusaluse lepinguga seotuks ei pea. Seega on kostja arvates hageja selline käitumine pahatahtlik ja hagejal puudub alus kahju nõudmiseks. Samuti ei ole hageja kordagi nõudnud lepingu nr 4-1/049 täitmist. Samuti on alust arvata, et A. S. ei allkirjastanud lepingu projekti 08.12.2006. Kostjale on selgunud, et tegelikkuses ei olnud lepingu kummagi poole poolt 08.12.2006 ega ka 13.12.2006 seisuga allkirjastatud, kuivõrd hageja saatis 13.12.2006 ekslikult kostja faksile allkirjastamata lepingu nr 41/049 projekti. Lisaks ainuüksi hageja poolt kahju tõendamiseks esitatud arved ei tõenda, et hageja on kaupa ja teenuseid ostnud ja nende eest ka tasunud. Maakohtu otsus

vastavasse kataloogi või kausta (t lk 125). CISG art 14(1) kohaselt on ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kostja on teinud hagejale pakkumise, saates lepingu hagejale faksi teel. Kohus leiab, et on piisavalt usutav, et leping oli kostjat esindanud isiku A. S. poolt allkirjastatud. Asjaolu, et leping, mis kogemata kostjale tagasi faksiti, oli allkirjastamata ei ole piisav, et tõendada vastupidist (t lk 177-178). Puudub vaidlus, et kostja sai lepingu kätte. CISG art 15(1) kohaselt ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. CISG art 18(1) kohaselt oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. CISG art 18(2) sätestab, et oferdi aktsept jõustub hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Aktseptil pole jõudu, kui oferent ei saa nimetatud nõusolekut tema määratud tähtpäevaks, kui aga tähtpäev oli määramata, siis aruka tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse tehingu asjaolusid, sealhulgas oferendi kasutatud sidevahendite kiirust. Suusõnaline ofert tuleb aktseptida viivitamatult, kui asjaoludest ei tulene muud. Vaidlusaluse lepingu p 10.1 kohaselt jõustub leping alates alla kirjutamisest. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et nii ofert kui ka aktsept peab olema väljendatud lepingul allkirjana, siis tuleb järgnevalt tuvastada, kas leping on poolte vahel sõlmitud ning kas see on muutunud ka pooltele siduvaks. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks hageja nõusoleku oferdile kätte saanud ning kostja oleks teadlik hagejapoolsest lepingu allkirjastamisest 28.12.2006. Kohus on jõudnud sellisele järeldusele alljärgnevaid asjaolusid hinnates. Hageja ei tellinud lepingu nr 4-1/049 alusel kostjalt kaupa. Poolte vahel sõlmiti leping nr 4-1/054 ühekordse tellimuse täitmiseks ning selle alusel tellis hageja kostjalt kaupa ning kostja on selle kohustuse täitnud. Arved nr 790907 ja 740965 on esitatud lepingu nr 4-1/054 alusel: lepingu p 6.1 alusel on hageja tasunud ettemaksu 35 000 EUR ning lepingu p-des 2.1.1 ja 2.1.2 märgitud kogused on samad, mis arvel nr 740965. Samuti kattub lepingus nr 4-1/054 p-s 4.1 märgitud tarnegraafik teostatud tarnetega. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid asunud lepingut nr 4-1/049 täitma. Hageja poolt esitatud kirjavahetuses ei ole viidatud, et viidatakse konkreetse lepingu täitmisele või selle täitmisest keeldumisele ning ajaliselt toimub kirjavahetus pärast lepingu nr 4-1/054 sõlmimist ja täitmist. Pigem viitab kirjavahetus poolte lepingueelsetele läbirääkimistele uue lepingu sõlmimiseks (mida ja kui palju kostjal müüa on ja mida hageja osta tahab). Nimetatud kirjavahetusest võib järeldada, et poolte vahel toimusid tarned vastavalt ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ning poolte vahel puudus n.ö pikaajaline raamleping. Hageja enda käitumine näitab, et ta ei lugenud ennast lepinguga nr 4-1/049 seotuks. Hageja ei tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu p-s 4 märgitud tarnimise ajakavale. Lepingu p 5.3 kohaselt tuli hooaegade hinnad kindlaks määrata iga aasta augustis. Pooled seda teinud ei ole. Juhul, kui hageja pidas ennast lepinguga nr 4-1/049 seotuks, siis jääb arusaamatuks, miks hageja augustis 2007.a tellis konkreetseid koguseid. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt asusid pooled lepingut nr 41/049 täitma. Samas ei kinnita tunnistaja ütlusi teised objektiivsed tõendid. Tunnistaja A. S. arvab, et see leping saadeti talle allkirjastatuna tagasi ja ta nägi seda lepingut 2006 lõpus. Tunnistaja ütlust ei kinnita ükski teine asjas esitatud tõend. Vastavalt tunnistaja enda ütlustele oleks sellisel juhul pidanud allkirjastatud leping jääma kostjale kas vastavasse kataloogi või kausta. Samas nähtub kostja seisukohast, et sellist lepingut kostjal ei ole ja ka hageja pole vastupidist tõendanud. Tunnistaja kinnitab, et töölt lahkudes (mais 2007) tegi ta pika kirja töödest, mis pooleli jäi ja selle esitas ta kohtule. Nimetatud dokumendis on tunnistaja A. S. nimetanud vaidlusalust lepingut „lepingu draft“ (tunnistaja on selgitanud, et hageja nime alt ostis turvast Meditourbe SA). Tunnistaja

on kohtuistungil selgitanud, et ta kajastas seda lepingu projektina, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga. Kohtu hinnangul ei ole selline asjaolude tõlgendus usutav ning hinnates kogu teksti, saab teha järelduse, et leping nr 4-1/049 oli poolte vahel sõlmimata: „..Tema aastane kogus on pisut ebaselge...“; „...Lepingu draftis selline plaan nagu on. Edaspidine tuleb augustis hakata läbi rääkima...“. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõustumust pakkumisele teinud ega allkirjastatud lepingut nr 4-1/049 kostjale tagasi saatnud. Kostja on väljastanud arved nr 740268 ja 740072 viitega lepingule nr 4-1/049. Arvetel on kauba saatmise kuupäevadeks 01.02.2007 ning 09.04.2007. Lepingu alusel tuli tarneid teha igakuiselt, alates jaanuarist 2007 (lepingu p 4, tarnimise ajakava). Käesolevas asjas tulnuks hagejal tõendada, et ta on mõistliku aja jooksul andnud oferdile nõusoleku ning selle nõusoleku on kostja ka kätte saanud. Poolte vahel ei saanud olla tava ega praktikat, et nõusolek võib väljenduda ka mingis teos, kuna lepingu p-s 10.1 olid pooled kokku leppinud, et lepingu saab lugeda sõlmituks ja kehtivaks ainult siis, kui see on alla kirjutatud. Samuti tuleb silmas pidada, et nõusolek tuli anda mõistliku tähtaja jooksul, milleks ei saanud olla veebruar 2007. Seega ainuüksi asjaolu, et kostja on väljastanud arved nr 740268 ja 740072 viitega lepingule nr 4-1/049, ei tõenda, et poolte vahel oleks leping nr 4-1/049 sõlmitud. Kohus pidas kostja poolt esiletoodud asjaolude kogumit piisavaks selleks, et lepingut nr 4-1/049 ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks. Kuna kostja on esitanud mitmeid alternatiivsed vastuväiteid hagile ning kohus jätab hagi rahuldamata esimese kostja vastuväite alusel, puudub vajadus anda hinnang teistele vastuväidetele. Kuna lepingut nr 4-1/049 pole sõlmitud, ei saa hagejal olla tekkinud lepingu mittetäitmisest kahju ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused

lepingu saab lugeda sõlmituks muus vormis. Kohtu järeldus, et hageja ei tellinud lepingu nr 4-1/049 alusel kostjalt kaupa, ei põhine esitatud tõenditel. Asjaolu, et toimiku materjalide hulgas on ka leping nr 4-1/054, ei tähenda, et hageja ei tellinud kostjalt kaupa teise lepingu alusel. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud leping nr 4-1/049 ja kostja poolt 01.02.2007 ja 09.04.2007 väljastatud arved. Nimetatud arvetest nähtub, et pooled on lepingut nr 4-1/049 täitma asunud, sest arvetel viidatakse konkreetselt lepingule nr 4-1/049. Asjaolu, et eelnimetatud arved olid esitatud seoses lepingu nr 41/049 täitmisega, kinnitas tunnistaja A. S. oma ütlustega. Seega oli leping nr 4-1/049 poolte vahel sõlmitud ja hageja tellis kostjalt selle alusel kaupa. Kohtu seisukoht, et arved ei tõenda lepingu sõlmimist, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga CISG kohaldamisel. Asjaolu, et tarneid ei tehtud igakuiselt, ei tähenda, et pooled ei oleks lepingut sõlminud. Samuti ei ole oluline aeg, millal aktsept anti, sest kostja asus lepingut nr 4-1/049 täitma, seega pidas kostja ise ennast lepinguga seotuks. Sarnast kaasust lepingu sõlmimisel on lahendanud Saksa Liitvabariigi Oberlandesgericht München (V.Russian German joint venture v. Fa.Va. Gesellschaft für Wirtschaftskooperation mbH - 7 U 5460/94), kus kohus asus seisukohale, et leping on sõlmitud vaatamata sellele, et üks pool ei olnud lepingut allkirjastanud. Lepingu sõlmimist, s.t poolte tahet võib tõendada ükskõik milliste tõenditega. Vastavalt CISG-le on võimalik lepingut sõlmida ka ilma otsese oferdi ja aktseptita, s.t tegudega. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et kohtule esitatud poolte kirjavahetus 2007 teises pooles tõendab, et pooled ei sõlminud lepingut nr 4-1/049. Kirjavahetus tõendab poolte seisukohti lepingu alusel esitatud tellimuste täitmise kohta, mitte seda, kas leping nr 4-1/049 oli sõlmitud või mitte. Kokkuvõtlikult on asjaolud, mis selgelt viitavad sellele ja mis on asjas leidnud tõendamist, et poolte vahel oli leping nr 4-1/049 sõlmitud, järgmised: hageja esitas lepingu nr 4-1/049 alusel tellimused turba ostmiseks; kostja täitis tellimused, viidates lepingule nr 4-1/049; tunnistaja A. S. ütlused, millest selgub, et kostja täitis tellimusi lepingu nr 4-1/049 alusel; kostja poolt kohtule esitatud ja Andrus Saaremägi poolt saadetud e-kiri, mis tõendab, et kostja täitis tellimusi ja esitas arveid lepingu nr 4-1/049 alusel. Apellatsioonkaebuse vastus

kohtuotsuse tühistamise. Vaidlust ei olnud selles, et kostja oli hagejale 08.12.2006 saatnud allkirjastatud lepingu variandi, s.t esitanud oferdi. Vaidlus oli pooltel selles, kas leping nende vahel oli sõlmitud ja kas kostja oli tekitanud hagejale lepingu rikkumisega kahju. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut nr 4-1/049, kuna tõendamist ei leidnud, et hageja oleks andnud kostjale aktsepti lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata CISG artiklid. CISG art 15 p 1 kohaselt ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. CISG art 18 p 1 järgi on aktseptiks oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga. CISG art 18 p 2 kohaselt jõustub oferdi aktsept hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. On õige, et CISG art 11 kohaselt ei ole nõutav, et müügileping sõlmitakse või kinnitatakse kirjalikult, kuid hageja on ise kohtule esitanud kirjaliku lepingu, s.t pooled olid kirjalikus vormis kokku leppinud. Lepinguprojekti p-s 10 oli sätestatud, et leping jõustub alates allakirjutamisest, s.t pooled on ise kokku leppinud, et nõustumus lepinguprojektile antakse otsese tahteavaldusega. Kohus on otsuses õigesti leidnud, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et hageja saatis kostjale enda poolt allkirjastatud lepingu tagasi. Apellant tugines hagi tõendamisel tunnistaja A. S. ütlustele. Tunnistaja poolt maakohtus antud ütluste kohaselt arvas ta, et leping saadeti kostjale allkirjastatuna tagasi ja ta nägi seda 2006.a lõpus (t.lk 125-126). Samas esitas tunnistaja istungil 2007.a töölt lahkudes koostatud kirja pooleliolevatest töödest, kus nimetatud leping oli kajastatud projektina (t.lk 159). Tunnistaja selgitus, et ta kajastas seda lepingu projektina sellepärast, et tegemist oli pikaajalise lepinguga, ei olnud maakohtu arvates usutav. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja ütlused on vastuolulised ja neid ei kinnita teised tõendid, ei saa lugeda seetõttu leping sõlmituks ja et seda asuti täitma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Vaidlustatud kohtuotsust ei muuda ebaõigeks ka apellandi viide Saksamaa kohtulahendile, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks vaatamata sellele, et üks pool ei ole lepingut allkirjastanud, sest vaidlusaluse lepingu projekti p 10.1 kohaselt pidi leping jõustuma alates selle alla kirjutamisest ja lisaks lepinguprojekti p-s 10 sätestatule ei ole käesoleval juhul leidnud tõendamist ka hageja väide, et aktsept oli antud poolte käitumisega ja pooled asusid lepingut täitma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas vaidluses pidi hageja tõendama, et pooled olid asunud lepingut nr 4-1/049 täitma, s.t et hageja oleks andnud aktsepti nn kaudsete tegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, et poolte kirjavahetus ja tarned ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ei kinnita pikaajalise raamlepingu sõlmimist. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu projekti p-s 4 märgitud tarnimise ajakavale. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja poolt väljastatud kaks arvet viitega lepingule nr 4-1/049 2007. aastal ei tõenda lepingu nr 4-1/049 sõlmimist. Kuna hageja ei tõendanud, et oleks nõudnud kostjalt lepingu täitmist ja esitanud tellimused lepingu nr 4-1/049 alusel, siis ei kinnita esitatud arved, et pooled sõlmisid lepingu tegudega. Isegi kui apellandiga nõustuda, et vaidlusalune leping oli sõlmitud, ei ole ta mõistlikult selgitanud, miks oli sel juhul vaja sõlmida vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal uus leping 4-1/054 (t.lk 60-61, tõlge lk 156-157) ühekordse tellimuse täitmiseks ja selle alusel kostjalt kaupa tellida, millise lepingu ka kostja täitis. Kostja on esitanud arved nr 790907 ja 740965 lepingu nr 4-1/054 alusel, mida kinnitavad asjaolud, et hageja on lepingu p 6.1 alusel tasunud ettemaksu 35 000 EUR (t.lk 8, 95) ning lepingu p 2.1.1 ja 2.1.2 märgitud kogused on samad, mis arvel nr 740965 (t.lk 9) Samuti kattub lepingu nr 4-1/054 p-s 4.1 märgitud maksegraafik teostatud tarnetega. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et tarned toimusid ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ja et pikaajaline raamleping puudus. Kirjavahetuses ei viidata konkreetse lepingu 4-1/049 täitmisele või selle täitmisest keeldumisele.

Samuti näitab hageja käitumine, et ta ei lugenud end lepinguga nr 4-1/049 seotuks, sest ta ei tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu p-s 4 märgitud ajakavale ja samuti ei täitnud pooled p-s 5.3 sätestatut, s.t ei toimunud hooaja hindade kindlaksmääramist iga aasta augustis. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tegi seadusliku otsuse, mille kohaselt ei ole poolte vahel lepingut nr 4-1/049 sõlmitud ja seega ei saanud hagejal olla tekkinud ka selle mittetäitmisest kahju. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

U.Loonurm

Ü.Jänes

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.