Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (03.04.2009.a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AGTLtd (hageja) esitas 14.10.2008 maakohtule hagi aktsiaseltsi M (kostja) vastu kahju 169 484.15 Euro (EUR) nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja müüma ja tarnima hagejale pruuni ja valget turvast, aastase kaubakogusega. Vastavalt lepingu p 5.2.1 ja 5.2.2 oli valge turba hind 7.50 EUR m3 kohta ja pruuni turba hind 6.50 EUR m3 kohta. Vastavalt lepingu p 5.3 võis kostja tõsta hinda kord aastas, iga aasta augustis. 15.11.2006 kuni 31.08.2007 kestnud perioodi lõppedes ei olnud pooltel hagejale teadaolevalt nõudeid, mistõttu pikenes leping automaatselt kuni 31.08.2009. Kuna koguseid eraldi kokku ei lepitud, jäid need järgmiseks hooajaks samaks. Septembris 2007.a tellis hageja kostjalt kaupa, mille kohta väljastati kostja poolt 19.09.2007 ettemaksu arve nr XXX ja 08.10.2007 arve nr XXX. 26.10.2007 teatas kostja hagejale elektronkirja teel, et ta ei müü hagejale valget turvast ning ka pruuni turba müügiga on probleeme. Kostja rikkus lepinguga võetud kohustust müüa hagejale turvast. Kumbki pool ei ole lepingut üles öelnud, leping pole lõppenud ega seda muudetud. Hageja ei ole soovinud lepingu nr XXX lõpetamist. Kostja tegevuse tulemusena oli hageja sunnitud turvast ostma teistelt müüjatelt, kuid ostuhind oli tunduvalt kõrgem, kui oli kokku lepitud müügilepingus, arvestades lepingus märgitud hinnatõusu. Kostja tegevus tekitas hagejale varalist kahju. Oktoobris 2007.a oli hageja sunnitud ostma kaupa Osaühingult Rakvere Põllumajandustehnika, hinnaga: valge turvas 9.30 EUR m3 kohta ja pruun turvas 9.10 EUR m3 kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 1.8 EUR m3 kohta ja pruuni turba puhul 2.28 EUR m3 kohta. Märtsis 2008.a oli hageja sunnitud ostma kaupa Osaühingult Rakvere Põllumajandustehnika ja TTBV-lt hinnaga: valge turvas 9.50 EUR m3 kohta ja pruun turvas 9.50 EUR m3 kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 2 EUR m3 kohta ja pruuni turba puhul 2.68 EUR m3 kohta. Juulis 2008.a oli hageja sunnitud ostma kaupa TTBV-lt hinnaga: valge turvas 8.95 EUR m3 kohta ja pruun turvas 8.00 EUR m3 kohta. Seega on hageja kahju valge turba puhul 1.45 EUR m3 kohta ja pruuni turba puhul 1.18 EUR m3 kohta. Lepingu p 8.1 kohaselt on kauba laadimissadamaks Paldiski või Muuga. Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika oli nõus transportima kauba laadimiseks Kunda sadamasse, mis on kaugemal, kui Paldiski ja Muuga. Seetõttu pidi hageja kandma ka suuremaid transpordikulusid. Vastavalt arvetele oli transpordikulu kokku kallim 97 844.25 EUR võrra. Hageja pidi maksma ka kauba ostmiseks vahendustasu summas 10 002 EUR. Hageja kahju moodustab (18 518.16 + 8 553.60 + 9 240.64 + 14 382 + 7 348.50 + 3 595 + 97 844.25 + 10 002) 169 484.15 EUR. Hageja on seisukohal, et müügileping on kehtiv, kuid kostja keeldub selle täitmisest. Pooled asusid vaidlusalust lepingut täitma. Kostja pidas end lepinguga seotuks, kuna esitas arved kauba eest, mis viitavad konkreetselt lepingule nr XXX. Hageja lisab, et leping nr XXX sõlmiti poolte vahel ühekordseks tarneks ning see ei muuda asjaolu, et leping nr XXX oli sõlmitud. Kostjal ei ole õigust oma kohustuse täitmisest lepingu nr XXX alusel keelduda, sest võlgnevus tekkis teise lepingu, s.o lepingu nr XXX alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal puudub igasugune alus nõuda kostjalt lepinguprojekti nr XXX mittetäitmisest tuleneva kahju hüvitamist ja lepinguprojekti nr XXX

täitmist. Kostja vastuse kohaselt käisid poolte vahel lepingueelsed läbirääkimised turba ostmiseks ja müümiseks. Kostja ekspordijuht saatis hagejale omapoolse 08.12.2006 lepingu variandi faksiga. Pärast nimetatud toimingut jäi kostja ootama hagejapoolset aktsepti, kuid hageja kostjale allkirjastatud lepingut tagasi ei saatnud ning ei andnud ka muul viisil mõista, et leping on hagejale aktsepteeritav, sh ei esitanud lepingu alusel tellimusi. Seega ei andnud hageja kostjale aktsepti lepingu nr XXX sõlmimiseks. Vaatamata sellele, et hageja lepingu projektile aktsepti ei andnud ja lepingu projekti alusel kaupa ei tellinud, pöördus hageja kostja poole uuesti 2007.a esimesel poolaastal. Järgnevalt pöördus hageja kostja poole 2007.a septembris ja avaldas soovi ühe laevatäie turba ostmiseks. Nimetatud tellimuse kohta sõlmiti kirjalik leping nr XXX. Kostja on hagejale saatnud kokku kolm lepingut konkreetsete koguste saamiseks, kuid allkirjastati ja täideti vaid XXX leping. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja on lepingu nr XXX kostjale tagastanud ehk omapoolse aktsepti lepingule andnud. Samuti ei ole kostja omapoolse käitumisega andnud põhjust arvamaks, et leping on sõlmitud kuna kostja ei asunud lepingut nr XXX täitma ega edastanud hagejale igakuiselt kaupa. Vastavalt lepingu projekti p-le 2.2. esimesel hooajal pidi hageja ostma vähemalt 18 000 m3 valget turvast ja vähemalt 18 000 m3 pruuni turvast. Lähtudes projekti p-st 10.1., on esimeseks hooajaks 15. november kuni 31. august. Hageja on 31. augusti 2007.a seisuga ostnud kostjalt vaid 12 814 m3 valget turvast ja 7258 m3 tumedat turvast. Seega on hageja kostjalt ostnud suures ulatuses vähem turvast, kui oli lepingu projektis fikseeritud. Seega oli nimetatud tellimuste näol tegemist ühekordsete tellimustega ning neid tellimusi ei saa käsitleda kui lepingu nr XXX alusel tehtud tellimusi. Hageja ei ole lepingu nr XXX alusel tellimusi kostjale esitanud. Samuti märgib kostja, et lepingu p 10.1 kohaselt leping jõustub alates allkirjastamisest. Seega oli kokku lepitud, et nõustumus lepingu projektile antakse otsese tahteavaldusega. Seega ei saa lugeda hageja aktseptiks seda, kui ta annab nõustumuse suuliselt, vaikib või lihtsalt esitab tellimuse. Hageja poolt kohtule esitatud arved nr XXX ja XXX on lepingu nr XXX alusel hagejale esitatud arved. Lepingu nr XXX p 6.1. kohaselt kohustus kostja tasuma 35 000 EUR ettemaksuna kostja arveldusarvele hiljemalt 24.09.2008 ning ülejäänud summa vastavalt arvele pärast pealelaadimist, kuid enne mahalaadimist. Hageja poolt kohtule esitatud arve nr XXX maksetingimustest nähtub „ettemakse 35 000 eurot, 21. septembriks, ülejäänud pärast laadimist“. Samuti oli lepingu p-s 4.1. märgitud, et tarneaeg on 3.-5.10.2007.a. Arvel on samuti märgitud veo kuupäevaks 3.-5.10.2007. Seega on arve nr XXX esitatud lepingu nr XXX alusel, mitte lepingu projekti nr XXX alusel. Vastavalt lepingu nr XXX p-le 2 kohustus kostja hagejale müüma valget turvast 5047 m3 ja pruuni turvast 4305 m3. Arvest nr XXX nähtub, et valge turba koguseks on märgitud 5047 m3 ja pruuni turvase koguseks 4305 m3. Lepingu nr XXX p 5.2.1. kohaselt on valge turba hinnaks 7.50 EUR/m3 ja pruuni turba hinnaks 6.82 EUR/m3. Samuti nähtub arvelt, et tasu aluseks on võetud lepingust nr XXX tulenevad hinnad, mitte lepingu projektist nr XXX tulenevad hinnad, kus on pruuni turba hinnaks märgitud 6.50 EUR/m3 kohta. Seega on arve nr XXX esitatud lepingu nr XXX alusel, mitte lepingu projekti nr XXX alusel. Leping nr XXX sõlmiti seetõttu, et poolte vahel varasem leping puudus. Hageja poolt lisatud elektronkirjad ei puuduta lepingu projekti nr XXX, sest leping nr XXX jäi poolte vahel sõlmimata. On tõendamata, et kirjavahetus toimus just lepingu nr XXX täitmise kohta. Elektronkirjades märgitust nähtuvad poolte lepingueelsed läbirääkimised uue turba tellimiseks - kuivõrd leping nr XXX oli lõppenud, siis esitas hageja uue tellimuse turba tellimiseks, kuid kostja ei soovinud hagejaga uut lepingut sõlmida, sest hagejal oli probleeme lepingu nr XXX täitmisega.

19.09.2007 märgitud hinnad hagejale ei sobinud, samas olid need suuremad lepingu projektis nr XXX märgitust ning selle kohaselt oleks olnud hinnatõus ka lubatud. Isegi, kui poolte vahel oleks leping nr XXX sõlmitud, siis on hageja 20.09.2007 elektronkiri käsitletav lepingu nr XXX lõpetamisena, sest hagejale ei sobinud tingimused. Lepingu lõpetamist tõendab see, et kumbki pool ei nõudnud lepingu nr XXX täitmist, pooled sõlmisid uue lepingu nr XXX, 2007.a augustis ei tehtud uusi kokkuleppeid hooaegade osas ja sõlmiti uued kokkulepped. Kui poolte vahel oleks vaidlusalune leping sõlmitud ja seda ei saa lugeda lõppenuks, on lepingut nr XXX muudetud. Septembris toimunud läbirääkimised on käsitletavad poolte tahtena muuta lepingu tingimusi, millega saavutati uus kokkulepe – leping nr XXX. Seega oleks hageja pidanud lähtuma lepingust nr XXX. Kostja on nimetatud lepingu alusel oma kohustused hageja eest täitnud. Kostja leiab, et hageja on lepingu tagantjärgi allkirjastanud, et aasta pärast lepingu projekti saamist väita, et leping on tegelikkuses allkirjastatud ja saada kostjalt teistest turuhindadest madalama hinnaga turvast. Kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel siiski sõlmiti leping nr XXX ja oktoobris tarniti kaupa nimetatud lepingu alusel, siis on kostja arvamusel, et ka sel juhul puudub hagejal alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ja lepingu täitmist alljärgnevatel põhjustel. Kostja väljastas hagejale tarnitud kauba eest arve nr XXX ja arve nr XXX kogusummas 67 212.60 EUR. Hageja tasus 27.09.2007 ettemaksu summas 35 000 EUR ja 12.10.2007 veel 27 519.56 EUR. Vastavalt kokkuleppele tehti poolte vahel tasaarvestus 1517.70 EUR ulatuses. Vaatamata eeltoodule, jäi hagejal saadud kauba eest tasumata 3175.34 EUR. Siinjuures viitab kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 ning leiab, et kuna hageja on kostjale võlgu 3175.34 EUR, on hagejal alus keelduda omapoolsete väidetavate kohustuste täitmisest. Kostja vaidleb vastu transpordikulude summas 97 844.25 EUR hüvitamise nõudele. Hageja ei ole tõendanud, et kahju transpordikulude näol on põhjuslikus seoses väidetava lepingu nr XXX mittetäitmisega. Samuti jääb ebaselgeks, millisest sihtpunktist kaugemal asub Kunda sadam võrreldes Muuga või Paldiski sadamaga. Kostja vaidleb vastu vahendustasule summas 10 002 EUR. Jääb arusaamatuks, milles seisneb vahendustasu ja mille eest see maksti. On tõendamata, et vahendustasu kandmine on põhjuslikus seoses väidetava lepingu nr XXX mittetäitmisega. Kostja sai hageja esindajalt teatise asjaolude selgitamiseks märtsis 2008.a ning kostja esitas omapoolsed seisukohad, et lepingut nr XXX ei ole sõlmitud, vastavalt 09.04.2008 ja 25.07.2008. Seega oli hageja juulis 2008.a TTBV-lt kaupa tellides teadlik, et kostja ennast vaidlusaluse lepinguga seotuks ei pea. Seega on kostja arvates hageja selline käitumine pahatahtlik ja hagejal puudub alus kahju nõudmiseks. Samuti ei ole hageja kordagi nõudnud lepingu nr XXX täitmist. Samuti on kostjal alust arvata, et ASei allkirjastanud lepingu projekti 08.12.2006. Kostjale on selgunud, et tegelikkuses ei olnud lepingu kummagi poole poolt 08.12.2006 ega ka 13.12.2006 seisuga allkirjastatud, kuivõrd hageja saatis 13.12.2006 ekslikult kostja faksile allkirjastamata lepingu nr XXX projekti. Lisaks leiab kostja, et ainuüksi hageja poolt kahju tõendamiseks esitatud arved ei tõenda, et hageja on kaupa ja teenuseid ostnud ja nende eest ka tasunud.

KOHTU SEISUKOHAD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja faksis hagejale lepingu nr XXX (t lk 6-7, 22-24); 2) Kostja on hagejale esitanud arved 01.02.2007 nr XXX, 09.04.2007 nr XXX, 19.09.2007 nr XXX, 06.10.2007 nr XXX (t lk 8-9, 118-119); 3) Pooled on sõlminud lepingu nr XXX (t lk 60-61, 137-138); Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud leping nr XXX ning kas hagejale on kostja poolt nimetatud lepingu rikkumisega kahju 169 484.15 EUR tekkinud. Käesolevas asjas tuleb esmalt kindlaks teha kohaldamisele kuuluv õigus. Nimetatud asjaolule on kohus viidanud ka 11.03.2009 kohtuistungil (t lk 181). Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele Rooma konventsioon, kuna nii Eesti kui ka Ühendkuningriigid on konventsiooni lepinguosalised riigid. Kuna vaidlusaluses lepingus ei ole kokku lepitud kohaldatavas õiguses, tuleb see kindlaks teha vastavalt Rooma konventsiooni art-le 4. Art 4(2) alusel on kohus jõudnud järeldusele, et kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Rooma konventsiooni art 4(1) kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Art 4(2) kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle poole elukoht (juriidilise isiku puhul tema asukoht), kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse (kostja puhul on selleks kohustuseks asja üleandmine hagejale). Selleks riigiks on kohtu hinnangul Eesti. Kuna pooled asuvad eri riikides ja kohaldada tuleb Eesti õigust ning Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi konventsiooni (edaspidi CISG) lepinguosaline riik, siis tulenevalt CISG art 1(1)(b) kohalduvad CISG sätted. CISG art 1(1)(b) kohaselt konventsiooni rakendatakse kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. CISG art 11 kohaselt ei ole nõutav, et müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. Hageja on kohtule esitanud kirjaliku lepingu, millele on mõlemad pooled alla kirjutanud. Tunnistaja ASütluste kohaselt faksiti reeglina allkirjastatud lepingud tagasi ning need jäid kas vastavasse kataloogi või kausta (t lk 125). CISG art 14(1) kohaselt on ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kostja on teinud hagejale pakkumise, saates lepingu hagejale faksi teel. Kohus leiab, et on piisavalt usutav, et leping oli kostjat esindanud isiku ASpoolt allkirjastatud. Asjaolu, et leping, mis kogemata kostjale tagasi faksiti, oli allkirjastamata ei ole piisav, et tõendada vastupidist (t lk 177-178). Puudub vaidlus, et kostja sai lepingu kätte. CISG art 15(1) kohaselt ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. CISG art 18(1) kohaselt oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. CISG art 18(2) sätestab, et oferdi aktsept jõustub hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Aktseptil pole jõudu, kui oferent ei saa nimetatud

nõusolekut tema määratud tähtpäevaks, kui aga tähtpäev oli määramata, siis aruka tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse tehingu asjaolusid, sealhulgas oferendi kasutatud sidevahendite kiirust. Suusõnaline ofert tuleb aktseptida viivitamatult, kui asjaoludest ei tulene muud. Vaidlusaluse lepingu p 10.1 kohaselt jõustub leping alates alla kirjutamisest. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et nii ofert kui ka aktsept peab olema väljendatud lepingul allkirjana, siis tuleb järgnevalt tuvastada, kas leping on poolte vahel sõlmitud ning kas see on muutunud ka pooltele siduvaks. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks hageja nõusoleku oferdile kätte saanud ning kostja oleks teadlik hageja poolsest lepingu allkirjastamisest 28.12.2006. Kohus on jõudnud sellisele järeldusele järgmisi asjaolusid hinnates: 1) Hageja ei tellinud lepingu nr XXX alusel kostjalt kaupa. Poolte vahel sõlmiti leping nr XXX ühekordse tellimuse täitmiseks ning selle alusel tellis hageja kostjalt kaupa ning kostja on selle kohustuse täitnud (kirjavahetus t lk 105-107, tõlked t lk 109-112). Arved nr XXX ja XXX on esitatud lepingu nr XXX alusel: lepingu p 6.1 alusel on hageja tasunud ettemaksu 35 000 EUR (arve nr XXX, t lk 8, 95) ning lepingu p 2.1.1 ja 2.1.2 märgitud kogused on samad, mis arvel nr XXX (t lk 9). Samuti kattub lepingus nr XXX p 4.1 märgitud tarnegraafik teostatud tarnetega. 2) Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid asunud lepingut nr XXX täitma. Hageja poolt esitatud kirjavahetuses (t lk 10-11, tõlked 27-29) ei ole viidatud, et viidatakse konkreetse lepingu täitmisele või selle täitmisest keeldumisele ning ajaliselt toimub kirjavahetus pärast lepingu nr XXX sõlmimist ja täitmist. Pigem viitab kirjavahetus poolte lepingueelsetele läbirääkimistele uue lepingu sõlmimiseks (mida ja kui palju kostjal müüa on ja mida hageja osta tahab). Nimetatud kirjavahetusest võib järeldada, et poolte vahel toimusid tarned ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ning poolte vahel puudus n.ö pikaajaline raamleping. 3) Hageja enda käitumine näitab, et ta ei lugenud ennast lepinguga nr XXX seotuks. Hageja ei tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu p 4 märgitud tarnimise ajakavale. Lepingu p 5.3 kohaselt tuli hooaegade hinnad kindlaks märata iga aasta augustis. Pooled seda teinud ei ole. Juhul, kui hageja pidas ennast lepinguga nr XXX seotuks, siis jääb arusaamatuks, miks hageja augustis 2007.a tellis konkreetseid koguseid. Tunnistaja AS ütluste kohaselt asusid pooled lepingut nr XXX täitma (t lk 125). Samas ei kinnita tunnistaja ütlusi asjas esitatud teised objektiivsed tõendid. Tunnistaja AS arvab, et see leping saadeti talle allkirjastatuna tagasi ja ta nägi seda lepingut 2006.a lõpus. Ka nimetatud tunnistaja ütlust ei kinnita ükski teine asjas esitatud tõend. Vastavalt tunnistaja enda ütlustele oleks sellisel juhul pidanud allkirjastatud leping jääma kostjale kas vastavasse kataloogi või kausta. Samas nähtub kostja seisukohast, et sellist lepingut kostjal ei ole ja ka hageja pole vastupidist tõendanud. Tunnistaja kinnitab, et töölt lahkudes (2007.a mais) tegi ta pika kirja, mis töödest pooleli jäi (t lk 125). Kostja on nimetatud ülevaate tehtud tööst kohtule esitanud (t lk 159). Nimetatud dokumendis on tunnistaja AS nimetanud vaidlusalust lepingut „lepingu draft“ (tunnistaja on selgitanud, et hageja nime alt ostis turvast M SA, tl k 125). Tunnistaja on kohtuistungil selgitanud, et ta kajastas seda lepingu projektina, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga (t lk 126). Kohtu hinnangul ei ole selline asjaolude tõlgendus usutav ning hinnates kogu teksti saab teha järelduse, et leping nr XXX oli poolte vahel sõlmimata: „.....Tema aastane kogus on pisut ebaselge...“; „....Lepingu draftis selline plaan nagu on. Edaspidine tuleb augustis hakata läbi rääkima....“. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõustumust hageja pakkumisele teinud ega allkirjastatud lepingut nr XXX kostjale tagasi saatnud.

4) Kostja on väljastanud arved nr XXX ja XXX viitega lepingule nr XXX (t lk 118-119). Arvetel on kauba saatmise kuupäevadeks 01.02.2007 ning 09.04.2007. Lepingu alusel tuli tarneid teha igakuiselt, alates jaanuarist 2007 (lepingu p 4, tarnimise ajakava). Käesolevas asjas tulnuks hagejal tõendada, et ta on mõistliku aja jooksul andnud oferdile nõusoleku ning selle nõusoleku on kostja ka kätte saanud. Poolte vahel ei saanud olla tava ega praktikat, et nõusolek võib väljenduda ka mingis teos, kuna lepingu p 10.1 olid pooled kokku leppinud, et lepingu saab lugeda sõlmituks ja kehtivaks ainult siis, kui see on alla kirjutatud. Samuti tuleb silmas pidada, et nõusolek tuli anda mõistliku tähtaja jooksul, milleks ei saanud olla veebruar 2007. Seega ainuüksi asjaolu, et kostja on väljastanud arved nr XXX ja XXX viitega lepingule nr XXX, ei tõenda, et poolte vahel oleks leping nr XXX sõlmitud. Kohus peab kostja poolt esiletoodud asjaolude kogumit piisavaks selleks, et lepingut nr XXX ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks. Kuna kostja on esitanud mitmeid alternatiivsed vastuväiteid hagile ning kohus jätab hagi rahuldamata esimese kostja vastuväite alusel, puudub vajadus anda hinnang teistele vastuväidetele. Kuna lepingut nr XXX pole sõlmitud, ei saa hagejal olla tekkinud lepingu mittetäitmisest kahju ning hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.