Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-66094 viis) krooni, so kokku 32905 (kolmkümmend kaks tuhat üheksasada viis) krooni.

ASJAOLUD

OÜ P juhatuse liige LR esitas 08.12.2009 Harju Maakohtule avalduse OÜ P pankroti väljakuulutamiseks. Kohtumäärusega 17.12.2009 jättis kohus pankrotiavalduse puuduste tõttu käiguta. 21.01.2010 esitas OÜ P puuduste kõrvaldamise korras täiendavad dokumendid. Kohtumäärusega 27.01.2010 nimetas kohus OÜ P pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Andrias Palmitsa. Andrias Palmits esitas 12.02.2010 kohtule ajutise halduri aruande ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja taotluse ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks ning tasu suuruse määramiseks. Kohus arutas võlgniku pankrotiavaldust 16.02.2010 kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ajutise pankrotihalduri kirjalik aruanne ning arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Andmed võlgniku kohta OÜ P on kantud äriregistrisse 19. oktoobril 2004. a., osakapitali suuruseks 40 000 krooni. Võlgniku osanikeks alates 29. jaanuarist 2008 on LR, kelle omandis on osa nimi-väärtusega 15 600 krooni ning KP, kelle omandis on osa nimiväärtusega 24 400 krooni. Võlgniku tegevusaladeks oli paberi, paberikaupade ja trükimaterjalide hulgi- ja jaekaubandus. Võlgniku juhatuse liige LR on ajutisele pankrotihaldurile selgitanud, et võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on turu, millel võlgnik tegutses, kadumine üldise majandusliku olukorra madalseisu tõttu. Võlgniku makseraskuste põhjuseks on ka võlgniku ostjate poolne maksete hiline laekumine või mittelaekumine. Seejuures ei pea võlgnik tõenäoliseks mitmete nõuete laekumist ostjatelt, kuna olenemata sellest, et võlgnik on pöördunud debitoorsete võlgnevuste sissenõudmise teenuseid pakkuvate äriühingute (inkassofirmade) poole oma nõuete rahuldamiseks, ei ole ostuarveid pika aja jooksul tasutud. Võlgniku pankrotavaldusele lisatud bilansi kohaselt vastab võlgniku omakapital äriseadustikus (ÄS) ette nähtud nõuetele, kuid see on tingitud debitoorsete võlgnevuste, s.o. võlgniku ostjate vastu suunatud nõuete, kajastamisest bilansis. Võlgniku juhatuse liige LR peab võlgniku nõuete rahuldamist vähetõenäoliseks. Ajutise pankrotihalduri järelepärimised Võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamiseks on ajutine pankrotihaldur pöördunud kirjalike järelepärimisega Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste ja välisriikide krediidiasutuste filiaalide poole, samuti on ajutine pankrotihaldur pöördunud kirjaliku järelepärimisega Eestis tegutsevate suuremate liisinguandjate poole. Täiendavalt on ajutine pankrotihaldur esitanud järelepärimisi riikliku ehitisregistri vastutavale töötlejale, liiklusregistri

2-09-66094 volitatud töötlejale, väärtpaberite keskregistri pidaja poole, samuti pärinud andmeid elektroonilistest registritest. Ajutisele haldurile avaldatud andmete kohaselt on võlgnikul arvelduskontod AS SEB Pangas ja AS-s Swedpank, mille mõlema jääk 09.02.2010 seisuga 0 krooni. Teised Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste filiaalid on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et võlgnik ei ole olnud krediidiasutuse kliendiks ega oma krediidiasutuste vastu nõudeid või nende ees kohustusi. Võttes arvesse eespool toodut, on võlgniku arvelduskontode jääk aruande koostamise seisuga 0,00 (null) krooni. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku vara ja kohustuste ning võimalike tagasinõuete esitamise ja tagasivõtmise võimaluste väljaselgitamiseks pöördunud Eestis tegutsevate suuremate liisinguandjate poole. Liisinguandjate AS SEB Liising, AS DnB NORD Liising ja Krediidipanga Liisingu AS andmete kohaselt võlgnikuga liisinglepinguid ei ole sõlmitud. Swedbank Liising AS ei ole ajutise pankrotihalduri päringule vastanud. Ajutisele pankrotihaldurile üle antud võlgniku raamatupidamisdokumentidest aga ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud liisinguandjaga lepinguid sõlminud, millest ajutine pankrotihaldur järeldab, et võlgnik ei ole sõlminud Eestis tegutsevate suuremate liisinguandjatega liisingulepinguid, mistõttu puudub võlgnikul ka võimalus omandada kapitalirendilepingute esemete väljaostumaksumuse tasumisel täiendavat vara või loovutada kolmandatele isikutele tasu eest nimetatud lepingutest tulenevaid vara väljaostu õigusi. Elektroonilise kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgniku omandis kinnisasju, võlgnik ei ole kunagi olnud kinnisasjade omanikuks ega viimase kasuks ei ole kinnistusraamatusse kantud asjaõigusi. Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju võlgniku nimele. Liiklusregistri volitatud töötleja Maanteeameti andmeil võlgniku omandis Liiklusregistrisse kantud sõidukeid olnud ei ole, samuti ei ole kolmandate isikute omandis olevaid sõidukeid koormatud võlgniku kasuks pandiõigusega. Elektroonilise äriregistri andmeil ei ole võlgnik äriregistrisse kantud äriühingute osanikuks ega aktsionäriks. Väärtpaberite keskregistri pidaja AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmeil võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku omandis ühtegi väärtpaberit. Maksu- ja Tolliameti 4. veebruari 2010. a saldoteatise kohaselt on võlgnikul täitmata maksukohustusi summas 486 752,65 krooni, millele lisandub intress 28 248,37 krooni, kokku 515 001,02 krooni. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku suhtes läbi viidavate täitemenetluste tuvastamiseks pöördunud Justiitsministeeriumi poole, kelle teate kohaselt ei ole osale võlgnik täitemenetluses menetlusosalisena. Võttes arvesse eespool käsitletut, on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnikul puudub mistahes avalikest registritest nähtuv vara ning võlgniku arvelduskontode jääk on 0,00 (null) krooni.

Võlgniku selgitused tema vara kohta Ajutine pankrotihaldur on pöördunud kirjaliku järelepärimisega võlgniku vara välja selgitamiseks võlgniku juhatuse liikme LR poole, kes andis ajutisele pankrotihaldurile üle võlgniku raamatupidamisdokumendid koos omapoolsete täiendavate kirjalike selgitustega võlgniku vara kohta. Võlgniku juhatuse liikme LR poolt antud selgituste kohaselt moodustasid võlgniku vara, mida viimane oma majandustegevuses kasutas: - mitterahaline sissemakse, mille esemeks olid elektrilised laotõstukid ning mis on amortiseerunud, maha kantud ning sissemakse teinud osaniku KP poolt pärast seda utiliseeritud; - kaks sülearvutit, mille bilansiline jääkväärtus kokku on 27 742,00 krooni; - muu vara bilansilise jääkväärtusega 139 975,00 krooni, mis anti 30. oktoobril 2009. a allkirjastatud aktiga üle Võlgniku osanik KPle.

2-09-66094 Tutvudes võlgniku raamatupidamisdokumentidega, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on kasutanud tema valduses olnud sülearvuteid Elion Ettevõtted Aktsiaseltsiga 31. augustil 2008. a sõlmitud tootelepingu nr 3978231 alusel. Kuna tegemist on üürilepinguga, siis vara omandiõigust ei ole võlgnikul tekkinud. Seetõttu ei ole võlgniku omandis ka kaht sülearvutit. Osa sellest varast on võlgniku juhatuse liige LR ka ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt Elion Ettevõtted Aktsiaseltsile tagastanud. Ajutise pankrotihalduri seisukoht tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste kohta Võimalike tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontodel toimunud liikumisi alates võlgniku äriregistrisse kandmisest 15. detsembril 2004. a ning tutvunud võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Võlgniku juhatuse liikme LR poolt ajutisele pankrotihaldurile antud selgituste kohaselt on võlgnik andnud 30. oktoobril 2009. a võlausaldajale ja võlgniku osanikule KPle üle kogu võlgniku omandis olnud vallasvara. LR on ajutisele pankrotihaldurile avaldanud, et 2009. a novembri lõpus lõppes ka võlgniku majandustegevus. PankrS § 113 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga. Kohus on Võlgniku pankrotimenetluse algatanud 27. jaanuaril 2010. a, millest tulenevalt on võlgniku põhivara, mille väärtuseks on võlgniku juhatus hinnanud 139 975,00 krooni, üle antud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgnik võlgnes laenulepingu alusel võlausaldaja KPle ka rahalise kohustuse täitmise, mistõttu esinevad ajutise pankrotihalduri hinnangul PankrS § 113 lg 1 kohaldamise nimetatud alused. Juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 2009. a otsuse nr 3-2-1-63-09 p-s 11 toodud seisukohast, tuleb rahalise kohustuse tagasivõitmisel juhinduda ka PankrS-is nimetatud tagasivõitmise üldistest alustest. PankrS § 109 lg 1 näeb ette, et tagasivõitmise puhul oluline ka teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Viidatud lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et teiste võlausaldajate võimaliku kahjustamise hindamisel tuleb tuvastada, kas rahalise kohustuse täitmine oli võlgniku majandustegevuse jätkamiseks oluline või mitte. Olukorras, kus võlgniku majandustegevus lõppes ühe kuu jooksul pärast võlgniku põhivara üleandmist, ei saanud selle vara üleandmine nn võla katteks olla vajalik Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks - vastupidi, vara üleandmine muutis võlgniku edasise majandustegevuse võimatuks. Seetõttu on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et formaaljuriidiliselt on võlgniku kohustuse täitmine KPle kahjustanud OÜ P teiste võlausaldajate huve. Olukorras, kus võlgniku põhivara olnuks kolmandale isikule üle andmata, võinuks edasises pankrotimenetluses selle võõrandada ning saadu arvel rahuldada (osaliselt) kõikide võlausaldajate, sh ka KP, nõudeid. Eespool käsitletust järeldab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku ning võlgniku osaniku KP poolt 30. oktoobril 2009. a tehtud tehing, millega on antud võlgniku põhivara üle KP'le, on tagasivõidetav. Lisaks eespooltoodule soovib ajutine pankrotihaldur esile tuua, et võlgniku juhatuse liikme LR arvelduskontole on alates võlgniku äriregistrisse kandmisest 19. oktoobrist 2004. a kuni 9. veebruarini 2010. a tehtud väljamakseid selgitustega "majanduskulud" ja "ülekanne" kogusummas 203 685 krooni. Nimetatud asjaolud nähtuvad võlgniku arvelduskonto väljavõtetest. Arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu aga täpselt, milliste kulude katteks on viidatud ülekandeid tehtud. Tuvastamaks, kas nimetatud rahasummat on kasutatud võlgniku majandustegevuses ning võlgniku raamatupidamises eksisteerivad seda tõendavad kuludokumendid, on vajalik läbi viia täiendav raamatupidamise erikontroll. Kuigi ajutine pankrotihaldur eeldab, et võlgniku juhatus on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, võib erikontrolli läbiviimine tulemusel selguda täiendavaid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on pankrotiavalduses esile toonud, et tal on nõudeid kolmandate isikute vastu (debitoorne võlgnevus) kogusummas 757 291,22 krooni. Ajutine pankrotihaldur, tutvunud võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud müügireskontro väljavõttega, on tuvastanud, et peamiseks isikuks, kellel on võlgniku ees täitmata kohustusi, on P osaühing . P osaühing on aga 5. oktoobril 2009. a

2-09-66094 äriregistrist kustutatud, mistõttu puudub võlgnikul võimalus oma nõude rahuldamiseks summas 458 371,35 krooni. Nõue Naturkosmetikkompaniet AB/CREAROME vastu summas 27 804,01 krooni, on aga sissenõutavaks muutunud enam kui kolm aastat tagasi, mistõttu hindab haldur selle nõude rahuldamist ebatõenäoliseks, kuivõrd Naturkosmetikkompaniet AB/CREAROME võib esitada pankrotimenetluses esitatud hagi korral aegumise vastuväite. Arvates debitoorsete võlgnevuste kogusummast maha nõuded P osaühingu ja Naturkosmetikkompaniet AB/CREAROME vastu, jääb debitoorse võlgnevuse kogusummaks 271115,86 krooni, mille laekumist on võlgnik ise pidanud ebatõenäoliseks. Võlgniku kohustused Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku võlausaldajateks on:

2-09-66094 põhivara väärtus on väiksem kõikide võlausaldajate nõuete suurusest, näeb ajutine pankrotihaldur võlgniku põhivara loovutamise juures aga vara tagasivõitmisel võimalusi. Lisaks eespool käsitletule, peab ajutine pankrotihaldur vajalikuks täiendavalt korrata, et pankrotiavaldusele lisatud müügireskontro kohaselt on võlgnikul väidetavalt nõue P osaühingu vastu summas 458 371,35 krooni. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile antud selgituste kohaselt on võlgnik pöördunud debitoorse võlgnevuse sissenõudmiseks võlgnevuste sissenõudmise teenust osutava ettevõtja (inkassofirma) OÜ P poole. Võlgniku raamatupidamis-dokumentide hulgas on OÜ-ga P sõlmitud nõude loovutamise leping, millega on Võlgniku nõue P osaühingu vastu 23. märtsil 2007. a loovutatud. Ajutisele haldurile esitatud dokumentidest ei nähtu nõude tagasiloovutamine. Nõude loovutamise lepingu lisade kohaselt ei lange nõude kasutusõigus ka võlgnikule tagasi vastavasisulise taheavalduseta ning selliste tahteavalduste tegemise kohta ajutisel pankrotihalduril andmed puuduvad. Vaatamata eespooltoodule on võlgnik kajastanud nõuet P osaühingu vastu oma bilansis kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Pärast nõude loovutamisdokumentidega tutvumist on ajutine pankrotihaldur pöördunud võlgniku raamatupidaja poole, kes edastas ajutisele pankrotihaldurile võlgniku bilansi seisuga 23. märts 2007. Nimetatud bilansist nähtub, et võlgnik on kajastanud bilansikontol nr 10311 "Ostjatelt laekumata arved" nõudeid summas 2 219 581,08 krooni ning bilansikontol nr 10331 "Ebatõenäoliselt laekuvad arved" 2 138 793,74 krooni, kokku 4 358 374,40 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärast võlgniku nõude loovutamist Osaühingule P , tulnuks nõue P osaühingu vastu võlgniku bilansist välja kanda. Selleks oleks tulnud vähendada kas bilansikontol nr 10311 "Ostjatelt laekumata arved" või nr 10331 "Ebatõenäoliselt laekuvad arved" kajastatud summat, samuti korrigeerida võlgniku bilansis aruandeaasta kasumit. Tähelepanuväärne on, et seisuga 23. märts 2007. a on võlgniku omakapital olnud negatiivne ilma eespool nimetatud bilansikannete tegemist ehk aruande aasta kasumi korrigeerimist. Bilansikannete korrigeerimisel suurenenuks negatiivne omakapital veelgi. Analüüsides võlgniku majandusaasta aruandeid, on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgniku omakapital on olnud negatiivne juba 2005. a majandusaasta aruande esitamisel ning ka järgnevate aastate majandusaasta aruannete esitamisel. Osundatud asjaolu tõendamiseks on ajutine pankrotihaldur lisanud oma aruandele võlgniku 2005. a, 2006. a, 2007. a ja 2008. a majandusaasta aruanded, milles on kajastatud võlgniku bilansid seisuga 31. detsember 2005. a, 31. detsember 2006. a, 31. detsember2007. aja 31. detsember 2008. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus, s.o. 40 000 krooni, peavad osanikud otsustama osakapitali vähendamise või suurendamise või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist või vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse, osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 176 nimetatud otsuseid võlgniku osanikud vastu võtnud ei ole. ÄS § 180 lg 5 ́1 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 184 Ig-s 4 on korraliku ettevõtja hoolsuskohustust rikkunud juhatuse liikmel kahju hüvitamise kohustus äriühingu ees. Käesoleval juhul on võlgnik tegutsenud alates 2005. a negatiivse omakapitaliga ehk sisuliselt maksejõuetuna. Samas nähtub võlgniku majandusaasta aruannetele lisatud bilanssidest nähtub, et võlgniku arvelduskontol on olnud sel ajal piisavad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võttes arvesse eespooltoodut, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Kuna

2-09-66094 võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud pankrotiavalduses põhistust ega ka tõendeid, miks esitati avaldus alles 1. detsembril 2009. a, tuleb ÄS § 187 lg 2 järgi eeldada, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Võttes arvesse eespool toodut, asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri seisukoht võlgniku pankroti välja kuulutamise kohta Võttes arvesse, et võlgniku kohustuste suurus ületab käesoleval ajal võlgniku vara suuruse, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samas puudub võlgnikul esemeline vara, mille arvel võiks katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 30 lg 1 kohaselt võib kohus määrata juhul, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Võttes arvesse eespool toodut, palub ajutine pankrotihaldur kohtul määrata, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuksid sellest huvitatud võlausaldajad kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud tähtaja jooksul 30 000 krooni, mille tasumisel kuulutada välja võlgniku pankrot. Viidatud rahasumma tähtajaks tasumata jätmisel palub ajutine pankrotihaldur aga PankrS § 29 lg 2 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiavalduse läbivaatamine Pankrotiavalduse kohtulikul läbivaatamisel 16.02.2010 jäi avaldaja esindaja pankrotiavalduse ja ajutine haldur oma arvamuse juurde, et kuigi võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tuleks pankrotimenetlus lõpetada seoses raugemisega, välja arvatud juhul, kui keegi pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 30 000 krooni.

Teadaanne deposiidi tasumise kohta Kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes 17.02.2010 pankrotimenetluse teate ettepanekuga teha OÜ P pankrotimenetluse raugemise vältimiseks võlgnikule, võlausaldajale või kolmandale isikule ettepanek tasuda Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Swedpank ́is või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni hiljemalt 01.03.2010 ja deposiidi tasumise korral esitada samaks tähtajaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale deposiidi tasumist tõendav dokument või muud andmed, mis võimaldaksid deposiidi laekumist kontrollida. Eelnimetatud tähtajaks, so 01.03.2010, andmeid OÜ P pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasumise kohta ei ole kohtule esitatud. Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 01.03.2010 vastuse kohaselt ei pea ka maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse kulude kandmist otstarbekaks.

Kohtu seisukoht PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 näeb ette, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku

2-09-66094 maksejõuetusele, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgniku pankrotivaras on vara 0 krooni ja kohustusi 1 188 183,06 krooni ning tagasinõuete ja debitoorsete võlgnevuste suuruseks 757 291,22 krooni, seega koosneb võlgniku vara peamiselt tagasivõitmise nõuetest, kuid need ei kata võlgniku kohustusi ja nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Andmed isikute kohta, kes oleksid maksnud või sooviksid maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha, puuduvad. Kohus leiab, et kuigi OÜ P on püsivalt maksejõuetu, tuleb OÜ P pankrotimenetlus lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise ja nõudmise võimalused puuduvad. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ P juhatuse liikmete käitumises esineb ÄS § 180 lg 5 ́1 nõuete rikkumine. Ajutise halduri tasu ja kulutused PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2-6 kohaselt halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur Andrias Palmits on esitanud kohtule ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 21 tundi ja 55 minutit (tunnitasuga 1250 krooni, millele lisandub käibemaks 20 %) s.h tutvumine võlgniku pankrotiavalduse ja selle täpsustusega - 1 h 25 min; järelpärimiste ettevalmistamine ja edastamine krediidiasutustele, liisinguandjatele, Maksu-ja Tolliametile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Maanteeametile ja Eesti Väärtpaberikeskusele -2 h 25 min; nõudekiria koostamine võlgniku juhatuse liikmele täiendavate dokumentide ja selgituste esitamiseks, ekirjavahetus juhatuse liikmega- 1 h 35 min; tutvumine ajutisele haldurile esitatud andmetega, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine- 4 h 35 min; telefonikõne ja e-kirjavahetus võlgniku raamatupidajaga ning võlgniku juhatuse liikmega-20 min; võlgniku arvelduskontode väljavõtete tellimine AS-ist Swedbank ja AS-ist SEB Pank-50 min; korduvate päringute koostamine ja edastamine krediidiasutustele ja liisinguandjatele-10 min; tutvumine võlgniku pangakontode väljavõtetega, nende osas õigusliku positsiooni kujundamine, täiendavate küsimuste edastamine

2-09-66094 võlgniku juhatuse liikmele ja raamatupidajale-3 h 30 min; tutvumine ajutisele haldurile esitatud andmetega, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine-4 h 40 min; tutvumine ajutisele haldurile esitatud andmetega, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine-1 h 50 min; telefonikõned ja ekirjavahetus võlgniku võlausaldajaga AS Multiprint - 20 min; taotluse koostamine ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks-15 min; kokku 21 h 55 min. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri aruande järgi vastavad halduri täidetud ülesannete iseloom ja maht ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus 1500 krooni (sisaldab käibemaksu) on kooskõlas PankrS § 23 lg 3 ja vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PankrS § 23 lg 1 alusel tuleb tunnustada ajutise halduri Andrias Palmitsa halduri tasu nõuet summas 32880 krooni (sisaldab käibemaksu) ja kulude hüvitamise taotlust summas 25 krooni. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et võlgnikul puuduvad igasugused vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Andmed, et võlgnik, võlausaldajad või kolmandad isikud oleksid tasunud ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti mingeid rahasummasid, kohtul puuduvad. Maksuhaldur ei pea omaltpoolt pankrotimenetluse finantseerimist otstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutisele pankrotihaldurile Andrias Palmitsale hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest.

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.