2-03-906/45 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-03-906 kohtumäärusega, nimetatud tasu välja maksmata. Lõpparuande esitamise seisuga välja makstud 55 600 krooni). Kokku massikohustused PankrS § 148 kohaselt 24 029 krooni. Kokku pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 kohaselt 109 100 krooni. Pankrotimenetluse kulud kokku 133 129 krooni. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel on pankrotimenetluses tehtud väljamakseid II rahuldamisjärgu nõuete osas summas 290 381,59 krooni M R. Võlausaldaja nõue täielikult rahuldatud. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata on korteriomand XXX. Võlgnikul on saamata A M 7500 krooni ja H A 6000 krooni. Pankrotivarasse kuulub ka nõudeõigus A M vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu, nõudeõiguse väärtus on hindamata. Nõue on laekumata. Pankrotivarasse kuulub ka nõudeõigus H A vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu, nõudeõiguse väärtus on hindamata. Nõue on laekumata. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotiotsusega oli määratud pankrotihalduriks Robert Sprengk, kelle poolt on läbi viidud kõik pankrotimenetluse toiminguid. Haldur annab ülevaate enda tegevusest. Haldur on pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust. Pankrotivara valitsemine on seisnenud pankrotivara moodustamises ja pankrotivara säilimise tagamises. Haldur on olnud kohustatud kasutama pankrotimenetluse huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Halduril on olnud kohustus teavitada pankrotitoimkonda pankrotimenetluse läbiviimisega seotud tegevustest. Haldur on seda teinud, kaitsnud kõigi võlausaldajate seaduslikke huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse, selgitanud võlausaldajate nõuded, valitsenud pankrotivara, korraldanud selle moodustamise ja müügi ning korraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamise, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, andnud aru ning esitanud pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule ja pankrotitoimkonnale ja täitnud muid seadusest tulevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil ja seadusega kindlaksmääratud tähtaegadel. Haldur ei ole jätnud kohustusi täitmata ega täitnud kohustusi mittenõuetekohaselt. 4(13)

2-03-906 Haldur on võimaldanud tutvuda toimkonna liikmetel kõigi dokumentidega, esitanud kinnitamiseks toimkonna nõusolekut vajavad tehingud ja kooskõlastanud toimingud. Pankrotitoimkond on kaitsnud võlausaldajate huve, valvanud halduri tegevuse üle, jälginud, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, otsustanud halduri taotlusel halduri pädevuses olevaid küsimusi. Halduri tegevuse peale on võlgnik esitanud kaebuse Justiitsministeeriumile. Võlgniku seisukoha kohaselt ei ole haldur järginud pankrotivara müügi osas seadusega ette nähtud korda ja jättis tähelepanuta tema poolt Viru Maakohtule 15. jaanuaril 2008. esitatud kompromissettepaneku. Haldur esitas Justiitsministeeriumile vastavalt saadud järelepärimisele nõutud andmed ja selgitused. Justiitsministeerium esitas võlgniku kaebuse edasi kohtule järelevalve teostamiseks halduri tegevuse üle. Haldur esitas kohtule vastavalt saadud järelepärimisele nõutud andmed ja selgitused pankrotivara müügi kohta ja võlgniku kompromissettepaneku kohta. Viru Maakohus tegi 30. aprillil 2008 halduri tegevuse üle järelevalve teostamisel kohtumääruse, millega leidis, et haldur ei ole jätnud täitamata oma kohustusi. Viru Maakohus tegi 02. juulil 2008 kohtumääruse, millega lõpetas pankrotimenetluse vastavalt võlgniku avaldusele ja pankrotihalduri poolt esitatud aruandele PankrS § 159 alusel. Tartu Ringkonnakohus tegi 29. aprillil 2009 võlgniku määruskaebuse alusel kohtumääruse, millega tühistas 02. juuli 2008 kohtumääruse pankrotimenetluse lõpetamise osas ja leidis, et pankrotimenetlus on võimalik käesolevas asjas lõpetada, kas lõpparuande esitamisega PankrS § 162 alusel või võlausaldajate nõusolekul PankrS § 160 alusel. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Tunnustatud võlausaldaja M R II järgu nõue 290 381,59 krooni, nõue rahuldatud täies ulatuses, rahuldamata osa 0% nõudest. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur esitas veebruaris 2004 Narva Linnakohtule hagi H A vastu, taotlusega tunnistada kehtetuks I M ja H A vahel 14. veebruaril 2000 sõlmitud korteri kinkeleping, millega I M kinkis H A Narva linnas XXX. Haldur esitas detsembris 2004 Narva Linnakohtule hagi A A vastu, taotlusega tunnistada kehtetuks I M ja A A vahel 06. aprillil 2001 sõlmitud korteri kinkeleping, millega I M kinkis A A XXX. Haldur esitas nimetatud tagasivõitmise hagid põhjusel, et kinkelepingud on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning võlgnik kahjustas tehingutega teadlikult võlausaldaja huve ja tehingu teised pooled olid tema lähikondsed, kes sellest teadsid (H A on I M ema ja A A on I M vend). Viru Maakohtu 09. aprilli 2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 204-109 rahuldati hagi H A vastu täies ulatuses. Kohtuotsus jõustus 14. septembril 2007. Viru Maakohtu 12. detsembri 2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-1845 rahuldati hagi A A (uus nimi A M) vastu täies ulatuses. Kohtuotsus jõustus 18. märtsil 2008. Halduril ei ole kavas esitada muid hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kulud on ära toodud peatükis „Andmed väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 5(13)

Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Halduril puuduvad käesolevaga täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õigusrikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Maksejõuetuse tekkimise põhjused on majanduslikku laadi ning seotud eelkõige sellega, et võlgniku sissetulekud ei olnud piisavad AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude rahuldamiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks ka seoses 14. veebruaril 2000 ja 06. aprillil 2001 sõlmitud kinketehingutega, millega võlgnik loobus olulisest osast oma varast: Samas, arvestades, et nimetatud kinketehingute tagasivõitmise, sh põhjendamatuse selgitamine kohtumenetlustes võttis aega, pärast mida oli nimetatud möödunud juba 5 aastat ning kinketehingute objektid said täies ulatuses pankrotivarasse tagasi nõutud, pole nendega seotud maksejõuetuse tekitamise asjaolud ja põhjused käesolevaks ajaks enam olulised maksejõuetuse tahtliku tekitamise seisukohalt. Käesoleva lõpparuande esitamise seisuga on välja maksmata pankrotihalduri tasu 53 500 krooni ja sellelt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks 33% summas 17 655 krooni. Pankrotihalduri kasutuses on kulude väljamaksete tegemiseks rahalisi vahendeid 18 036,41 krooni (370 392 – 290 381,59 – 6374 – 55 600). Nimetatud summa osas võimalik välja maksta pankrotihalduri tasu summas 13 561,20 krooni (brutosummana) ja tasuda sotsiaalmaks summas 4475,20 krooni. Kohtu deposiitarvel on hoiustatud 300 000 krooni. Nimetatud rahasummast on võimalik teha väljamakse 39 938,80 krooni (brutosummana) ja tasuda sotsiaalmaks 13 179,80 krooni. Seega vajalik pankrotimenetluse kulude tasumise osas väljamaks hoiustatud rahasummast kokku 53 118,60 krooni. Pankrotihalduril palub kinnitada pankrotimenetluse lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus ning vabastada pankrotihaldur oma kohustuste täitmisest ja jätta pankrotimenetluse dokumendid hoiule Robert Sprengkile. Pankrotihaldur palub maksta Rahandusministeeriumi deposiitkontolt I M poolt menetluse läbiviimiseks tasutud 300 000 krooni arvelt välja pankrotihaldur Robert Sprengki pankrotihalduri tasu summas 39 938,80 krooni (brutosummana, väljamakse tegemisel pidada sellelt kinni kinnipidamisele kuuluvad maksud) ja tasuda sotsiaalmaks 13 179,80 krooni. Pankrotihalduri tasu väljamakse teha Robert Sprengki arveldusarvele XXX Swedbank. Tagastada Rahandusministeeriumi deposiitkontolt I M viimase poolt näidatud arveldusarvele 246 881,40 krooni. Võlgniku seisukoht halduri tasu osas Võlgnik esitas halduri tasu osas vastuväite, et pankrotihaldur ei ole esitanud dokumente, mille alusel teostada pankrotimenetluse kulude arvestust, nimelt – kirjalikku aruannet ja lõpparuannet PankrS § 22 lg 5 ja Justiitsministri 18. detsembri 2003 määruse nr 71 § 1 lg 3 kohaselt, tööaja arvestust vastavalt Justiitsministri 18. detsembri 2003 määruse nr 71 § 2 lg 2 ja pankrotimenetluse kulude aruannet vastavalt Justiitsministri 18. detsembri 2003 määruse nr 71 § 7. Halduri seisukoht halduri tasu osas Haldur jääb oma lõpparuandes esitatud halduri tasu arvestuse juurde. Vastuseks võlgniku vastuväitele teatas haldur, et võlgniku nimetatud määrus reguleerib ajutise halduri ja halduri tasu menetlemist, kusjuures nende osas erinevusega, mistõttu ei kohaldata pankrotihalduri tasu osas ajaarvestust. 6(13)

Kohus, tutvunud pankrotihalduri avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 ja lg 6, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Haldur avaldas lõpparuandega tutvumise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 21. detsembril 2009. Vastuväidete esitamise tähtajaks oli 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Vastuväiteid lõpparuandele haldurile ei esitatud. Seoses halduri tasu määramisega lõpparuande kinnitamisel küsis kohus võlgnikult, pankrotitoimkonnalt ja haldurilt seisukohta halduri tasus osas. Pankrotitoimkond esitas omapoolse seisukoha 30. detsembril 2009, võlgnik esitas 25. jaanuaril 2010 kohtule vastuväited lõpparuandele. Haldur esitas omapoolse seiskoha ja vastuväited kohtule 16. veebruaril 2010. Võlgnik esitas kohtule lõpparuande osas vastuväite, et lõpparuandes märgitud pankrotivara koosseis ei vasta tegelikkusele, s.o pankrotivara hulka ei ole arvatud võlgnikule kuuluvaid AS Demeringo (pankrotis) 274 aktsiat hinnaga 75 000 krooni aktsia. Võlgnik viitab, et nimetatud vara oli müüdud enampakkumisel, mille kohta on haldur avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 02. veebruaril 2005. Kohus ei nõustu võlgniku vastuväitega. Tsiviilasja materjalidest selgub, et pankrotitoimkond on 09. augustil 2005 võtnud vastu otsuse (t.l.67, II kd), et võlgnikule kuuluvate AS Demeringo (pankrotis) 274 aktsia nimiväärtusega 75 000 krooni enampakkumine tuleb tunnistada nurjunuks. Pankrotitoimkond on otsustanud, et puudub alus nimetatud aktsiate arvamiseks pankrotivarasse, kuna ei ole võimalik tuvastada, et võlgnik oleks aktsiate omanik. Pankrotihalduri 09. augusti 2005 aktiga (t.l.-68, II kd) on 02. veebruari 2005 enampakkumine võlgnikule kuuluvate AS Demeringo (pankrotis) 274 aktsiate müügiks kuulutatud nurjunuks. Puuduvad tõendeid selle kohta, et nimetatud aktsiate osas oleks enampakkumise tulemusel sõlmitud ostu-müügi leping. Samuti ei selgu tsiviilasja materjalidest, et aktsiad oleks arvatud pankrotivara koosseisu. Narva Linnakohtu 09. oktoobri 2003 kohtumääruse, millega kuulutati välja võlgniku pankrot (t.l.-46, I kd) selgub, et ajutise halduri ettekande kohaselt võlgnikul vara puudub. Seda on võlgnik ka ise pankroti väljakuulutamisel kinnitanud, et tal ei ole kinnis- ja vallasvara. Pankrotihalduri ettekannetest nähtub, et aktsiaid ei ole pankrotivara koosseisu arvatud. Võlgnik ei ole aktsiate või nende müügist saadud raha pankrotivarasse arvamata jätmist märkinud ka halduri 7(13)

2-03-906 tegevuse peale Justiitsministeeriumile esitatud kaebustes, mis on esitatud peale nurjunuks tunnistatud enampakkumise toimumist. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele, pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldaja õigusi ning seega tuleb lõpparuanne kinnitada. Kohus tuvastas, et peale jaotise alusel väljamaksete tegemist on jäänud pankrotivarast välja maksmata halduri tasu ja sellelt arvestatud maksud, millega haldur on rikkunud PankrS § 146 lg 1 toodud nõuet teha enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, s.o pankrotimenetluse kulude väljamaksed, mille hulka arvestatakse ka halduri tasu ja sellelt tasutavad maksud. Kohus asub seisukohale, et nimetatud asjaolu ei ole takistuseks lõpparuande kinnitamisel, kuna kohus määrab lõpparuande kinnitamisega kindlaks halduri lõpliku tasu ning see võib erineda halduri poolt taotletud tasu suurusest. Lisaks märgib kohus, et pankrotivaras on piisavalt vahendeid (kohtu deposiiti on võlgniku poolt makstud pankrotivara hulka kuuluv summa 300 000 krooni) haldurile tasu maksmiseks. Vastavalt PankrS § 163 lg 4, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses tunnustati võlausaldaja M R II järgu nõue 290 381,59 krooni. Võlausaldajale M R on välja makstud 290 381,59 krooni, s.o võlausaldaja M R nõue on rahuldatud täies ulatuses. Võlausaldaja nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 5, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu. Maksejõuetus tekkis põhjusel, et võlgniku sissetulekud ei olnud piisavad AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude rahuldamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustasid ka 14. veebruaril 2000 ja 06. aprillil 2001 sõlmitud kinketehingud, millega võlgnik võõrandas olulise osa oma varast. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et käesolevaks ajaks ei ole kinketehingud enam olulised maksejõuetuse tahtliku tekitamise seisukohalt, kuna kinkelepingutega võõrandatud vara on täies ulatuses pankrotivara hulka tagasi võidetud. Vastavalt PankrS § 163 lg 7, teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu Lõpparuandes märgib haldur, et pankrotihalduri tasu on kinnitatud Viru Maakohtu 25. juuli 2008 kohtumäärusega, millelt arvestatud tasumisele kuuluvad sotsiaalmaks 53 500 x 0,33 = 17 655 8(13)

2-03-906 krooni. Lõpparuande esitamise seisuga on välja maksmata pankrotihalduri tasu 53 500 krooni ja sellelt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks 33% summas 17 655 krooni. Pankrotihalduri kasutuses on kulude väljamaksete tegemiseks rahalisi vahendeid 18 036,41 krooni. Nimetatud summa osas võimalik välja maksta pankrotihalduri tasu summas 13 561,20 krooni (brutosummana) ja tasuda sotsiaalmaks summas 4475,20 krooni. Kohtu deposiitarvel on hoiustatud 300 000 krooni. Nimetatud rahasummast on võimalik teha väljamakse 39 938,80 krooni (brutosummana) ja tasuda sotsiaalmaks 13 179,80 krooni. Seega vajalik pankrotimenetluse kulude tasumise osas väljamaks hoiustatud rahasummast kokku 53 118,60 krooni. Pankrotihaldur palub maksta Rahandusministeeriumi deposiitkontolt I M poolt tasutud 300 000 krooni arvelt välja pankrotihaldur Robert Sprengki pankrotihalduri tasu summas 39 938,80 krooni (brutosummana, väljamakse tegemisel pidada sellelt kinni kinnipidamisele kuuluvad maksud) ja tasuda sotsiaalmaks 13 179,80 krooni. Pankrotihalduri tasu väljamakse teha Robert Sprengki arveldusarvele XXX Swedbank. Toimkond nõustus halduri nimetatud halduri tasu suurusega. Võlgnik esitas vastuväite, et haldur ei ole esitanud tööaja arvestust, mis on halduri tasu arvestamise aluseks. Vastavalt PankrS § 65 lg 1, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2, halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus lähtus halduri tasu arvestamisel asjaoludest, et pankrotimenetluses on üks võlausaldaja, müüdud on üks kinnisasi ning selle müügist saadud vahenditest on võlausaldaja nõue rahuldatud, s.o tegemist ei olnud keeruka pankrotimenetlusega, mis vajaks haldurilt erilisi kutseoskusi või mille läbiviimiseks oleks tulnud teha suure aja- ja töökuluga toiminguid Pankrotivarasse võideti tagasi korteriomand XXX, mille müügist laekus 370 000 krooni, lisaks osavõtutasud 200 krooni ja intressid 192 krooni. Kokku laekus pankrotivarasse raha 370 392 krooni. Pankrotivarasse võideti tagasi korteriomand XXX, mis on müümata. Korteriomandi hinnaks tagasivõitmise aja seisuga tuleb Viru Maakohtu 12. detsembri 2006 kohtuotsusest lähtuvalt arvestada 150 000 krooni (t.l.-9-13, II kd). Võlgnikul A M saamata 7500 krooni ja H A saamata 6000 krooni on hüvitis menetluskulude eest vastavalt tsiviilasjas nr 2-04-1845 ja tsiviilasjas nr 2-04-109, s.o pankrotimenetluse kulude hüvitis ning need summad ei ole saadud pankrotivara müügist või vara tagasivõitmisest. Pankrotivarasse kuuluv nõudeõigus A M vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu on hindamata. Pankrotivarasse kuuluv nõudeõigus H A vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu on hindamata. Kohtu deposiiti võlgniku poolt makstud 300 000 krooni on saadud halduri tegevusest sõltumata. 9(13)

2-03-906 Kohus leiab, et pankrotivarasse on vara müügist ja tagasivõitmisest laekunud vara koguväärtuses 520 392 krooni. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 5, kohus määrab haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 651 lg 1 ja lg 4 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 20% pankrotivarast. Üle 100 000-krooniselt pankrotivaralt makstava tasu alammäär on pankrotivara korral suurusega 500 001–1 000 000 krooni 73 000 krooni, millele lisandub 10% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Pankrotihalduri tasu on seega 73 000 + 2039,10 = 75 039,10 krooni. Vastavalt PankrS § 65 lg 8, kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkonna nõusolek, on halduril regressiõigus pankrotitoimkonna liikmete vastu, kes hääletasid nõusoleku andmise poolt. Kohus tuvastas, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi. Haldur on tasunud tsiviilasjades nr 2-04-1845 ja 2-04-109 vara tagasivõitmise hagide esitamisega seoses OÜ-le Asjacom õigusabi eest kokku 40 000 krooni. Viru Maakohtu 12. detsembri 2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-1845 on kohus lugenud õigusabi kulu põhjendatuks summas 7500 krooni ning Viru Maakohtu 09. aprilli 2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-109 õigusabi kulu põhjendatuks summas 6000 krooni, kokku 13 500 krooni. Kohus leiab, et haldur on teinud pankrotivarast õigusabi eest tasumisel põhjendamatuid kulutusi summas 40 000 – 13 500 = 26 500 krooni, mis tuleb halduri tasust maha arvata. Halduri tasuks tuleb määrata 48 539,10 krooni. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt, sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. Vastavalt SMS § 9 lg 1 p 2, SMS §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Lähtuvalt SMS § 4 p 2, sotsiaalmaksu maksab füüsiline isik ning vastavalt SMS § 7 lg 1, sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. Pankrotihalduri tasult tuleb pankrotivarast (füüsilisest isikust võlgnikul) maksta sotsiaalmaksu määras 33% halduri tasu summast, s.o 0,33 x 48 539,10 = 16 017,90 krooni. Koos sotsiaalmaksuga moodustab halduri tasu 64 557 krooni, mis tuleb välja maksta pankrotivarast. 10(13)

Kohus tuvastas, et vastavalt tsiviilasja materjalidele on kohus Viru Maakohtu 25. juuli 2008 kohtumäärusega (t.l.-81, II kd) määranud halduri esialgse tasu suuruseks 53 500 krooni (lisandub sotsiaalmaks). Kohtumäärus on jõustunud. Kohtumäärusega on halduri esialgne tasu 53 500 krooni võlgniku varast välja mõistetud. PankrS § 65 lg 3 kohaselt, halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri taotlus lahendatakse määrusega. Kohus tasaarvestab haldurile Viru Maakohtu 25. juuli 2008 kohtumäärusega määratud esialgse tasu 53 500 krooni halduri tasuga 48 539,10 krooni ning seega tuleb halduril tagastada pankrotivarasse halduri esialgsest tasust 4960,90 krooni. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarast välja maksmata pankrotihalduri tasu ja sellelt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks 33%. Pankrotihalduri kasutuses on kulude väljamaksete tegemiseks rahalisi vahendeid 18 036,40 krooni. Haldurile tuleb pankrotihalduri kasutuses olevast pankrotivarast välja maksta pankrotihalduri tasu 13 561,20 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4475,20 krooni. Rahandusministeeriumi deposiitkontole võlgniku poolt makstud pankrotivara 300 000 krooni arvelt tuleb haldurile maksta halduri tasu 48 539,10 – 13 561,20 = 34 977,90 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 11 542,70 krooni. Pankrotihalduri tasu väljamakse teha Robert Sprengki pangakontole nr XXX Swedbank. Kohus ei nõustu võlgniku vastuväitega, et haldur ei ole esitanud tööaja arvestuse aruannet, mille alusel saaks halduri tasu kindlaks määrata. Kohus selgitab, et halduri tasu määratakse kooskõlas PankrS § 65 ja 651, s.o lähtudes pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ka töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Kohus lähtus halduri tasu arvestamisel asjaoludest, et pankrotimenetluses on üks võlausaldaja, müüdud on üks kinnisasi ning selle müügist saadud vahenditest on võlausaldaja nõue rahuldatud, s.o tegemist ei olnud keeruka pankrotimenetlusega, mis vajaks haldurilt erilisi kutseoskusi või mille läbiviimiseks oleks tulnud teha suure aja- ja töökuluga toiminguid. Kohus on arvestanud halduri tasu seadusega sätestatud arvestuslikust miinimumist lähtudes. Põhjuseid, et kohus peaks vähendama halduri tasu alla seadusega sätestatud miinimummäära, kohus ei tuvastanud. Lisaks on kohus vähendanud halduri tasu pankrotivarast tehtud põhjendamatute kulutuste hüvitamiseks kokku 26 500 krooni võrra. Pankrotimenetluse kulutuste suuruse kinnitamine Vastavalt PankrS § 66 lg 3, menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt lõpparuandele jagunevad pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tulenevad väljamaksed, massikohustused järgmiselt: ajutise halduri tasuga seotud maksud 1320 krooni (sotsiaalmaks 33% ajutise halduri tasult); vara müügi ja haldamisega seotud kulud (müügikuulutus, riigilõivud, muud kulud) 1960 krooni; panga 11(13)

2-03-906 teenustasud 124 krooni; pankrotitoimkonna liikmete tasudega seotud maksud 2970 krooni (sotsiaalmaks 33% pankrotitoimkonna liikmetele makstud tasudelt); halduri tasult arvestatud maksud 17 655 krooni (sotsiaalmaks 33% halduri esialgselt tasult); kokku 24 029 krooni. Kohus vähendas halduri tasu ja tasaarvestas halduri tasu Viru Maakohtu 25. juuli 2008 kohtumäärusega määratud halduri esialgse tasuga. Tasaarvestuse tulemusel vähenes halduri tasu ja seega ka halduri tasult arvestatud sotsiaalmaks. Kokku moodustab sotsiaalmaks halduri tasult 4475,20 + 11 542,70 = 16 017,90 krooni, s.o 1637,10 krooni vähem kui haldur on esitanud lõpparuandes. Kohus vähendab pankrotimenetluse kulude summat 1637,10 krooni võrra. Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tulenevad väljamaksed, massikohustused vastavalt PankrS § 148 moodustavad kokku 22 391,90 krooni. Vastavalt lõpparuandele moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 109 100 krooni, sealhulgas kohtukulud summas 40 000 krooni (nimetatud kuludest ei ole 26 500 krooni põhjendatud); ajutise halduri tasu 4000 krooni; halduri tasu vastavalt 25. juuli 2008 määrusele 53 500 krooni; halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täimiseks 2600 krooni; pankrotitoimkonna liikmete tasud kokku 9000 krooni, kokku 109 100 krooni Kohus vähendas halduri tasu 26 500 krooni võrra pankrotivarast tehtud põhjendamatute õigusabikulude hüvitamiseks ning seetõttu suurenes pankrotivara sama summa võrra. Kohus määras pankrotihalduri tasuks 48 539,10 krooni, mis on 4960,90 krooni vähem kui Viru Maakohtu 25. juuli 2008 kohtumäärusega haldurile määratud esialgne tasu ning seega tuleb pankrotimenetluse kulusid vähendada halduri tasu osas 4960,90 krooni võrra. Kokku pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 kohaselt 104 139,10 krooni. Kohus leiab, et pankrotimenetluses halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused moodustavad kokku 126 531 krooni. Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulutuste suuruseks 126 531 krooni. Vara tagastamine PankrS § 156 lg 1 kohaselt, pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. Peale võlausaldaja nõude rahuldamist ja pankrotivarast väljamaksete tegemist on järgi jäänud vara: korteriomand XXX; nõudeõigus A M vastu summas 7500 krooni; nõudeõigus H A vastu summas 6000 krooni; nõudeõigus A M vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu, nõudeõiguse väärtus on hindamata; nõudeõigus H A vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu, nõudeõiguse väärtus on hindamata; võlgniku poolt kohtu deposiitarvele tasutud pankrotivarast summas 300 000 krooni peale halduri tasu ja sotsiaalmaksu tasumist järgi jäänud 253 479,40 krooni. Nimetatud vara tuleb võlgnikule tagastada täies ulatuses. Rahandusministeeriumi deposiitkontolt tuleb tagastada võlgnikule 253 479,40 krooni; summa tagastada võlgniku poolt nimetatud pangakontole nr XXX SEB Pank. Halduri vabastamine 12(13)