1.märtsil 2010.a. Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-57313
Tsiviilasi
R-RR hagi AS R (endise nimega AS MT) vastu tööandja poolt 27.05.2008 määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel seaduslik uks tunnistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks töölepingu seaduslik u lõpetamise eest summas 27.807,23 krooni, 2008.a. maikuu palga väljamõistmiseks summas 13.032.- krooni, keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest summas 11.705,42 krooni, kõik rahalised nõuded kokku summas 50.000.- krooni
Tsiviilasja hind
50.000.- krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja R-RR (i.k. xxx elukoht xxx)
esindajad
Hageja esindaja Gerli R Kostja AS R (endise nimega AS MT, registrikood xxx8, asukoht xxx) Kostja esindaja likvideerija Gennadi M
Kohtuistungi toimumise aeg
07.01.2010.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tühistada R-RR AS R poolt 27.05.2008.a. määratud distsiplinaarkaristus ja tunnistada seaduslik uks R-RR töölepingu lõpetamine 27.05.2008.a. AS R poolt TLS § 86 p 7 sätestatud alusel.
Lugeda R-RR tööleping lõppenuks AS-is R TLS § 79 lg 1 sätestatud alusel töötaja algatusel alates 29.05.2008.a.
4.Välja mõista AS-lt R R-RR kasuks hüvitis töölepingu seaduslik u lõpetamise eest keskmise palga ulatuses summas 25.262,58 ( kakskümmend viis tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 58 senti) krooni.
5.Välja mõista AS-lt R R-RR kasuks saamata jäänud töötasu 2008.a. maikuu eest 13.032.(kolmteist tuhat kolmkümmend kaks) krooni.
6.Välja mõista AS-lt R R-RR kasuks hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest summas 11.705,42 (üksteist tuhat seitsesada viis krooni ja 42 senti) krooni. Menetluskulude jaotamine.
7.Jätta R-RR menetluskulud täies ulatuses AS R kanda.
8.Jätta AS R menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja töövaidluse lahendamise varasem käik.
1.R – RR töötas AS-s R (endise ärinimega AS MT) 11.09.2006 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel reisimüügi konsultant-kliendihaldurina.
2.27.05.2008 määras tööandja töötajale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel alates 28.05.2008.a. Töölepingu lõpetamise alusena on tööandja toonud distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis esile järgmised asjaolud: - 02.04.2008.a. teatas kostja juhatuse liige M A A W , et hagejal tuleb esitada talle 15.aprilliks 2008.a. kirjalik aruanne tema tehtavatest töökohustustest ajavahemikul 01.03.2008 kuni käesoleva ajani ning aruanne pidi sisaldama hageja töövaldkonnas olevat müügitegevust, olemasolevate klientidega suhete hoidmist ning kliendi haldamisbaasi. Hageja mingit informatsiooni kostja juhatuse liikmele ei andnud, vaid väitis, et vajab aruande esitamiseks täiendavat aega; Lk (12) 2
- 15.04.2008.a. andis kostja juhatuse liige hagejale veelkord sama korralduse, mille hageja pidi täitma 25.aprilliks 2008.a. Hageja mingit informatsiooni kostja juhatuse liikmele ei andnud, vaid väitis, et vajab aruande esitamiseks veel täiendavat aega; - 25.04.2008.a. andis kostja juhatuse liige hagejale korralduse lõpetada koheselt klientide nõustamine, reiside müük ning reiside müügi tehniline ettevalmistamine ja korraldamine seoses ettevõtte turismi ja reisiettevõtjana tegutsemise tagatise lõpetamisega ja vajadusega saada objektiivset ülevaadet ettevõtte töötajaskonna tegevusest ning pühendada kogu tööaeg ettevõtte äritegevuses vajaliku reisimüügi kohta informatsiooni saamisele; - 27.05.2008 nõudis kostja juhatuse liige MAAWhagejalt isiklikult eelpoolnimetatud aruannet, kuid hageja keeldus aruannet esitamast väites, et vaatamata saadud korraldustele lõpetada igasugune suhtlemine klientidega ja reiside müük, jätkab hageja klientide nõustamist ja reiside müüki; Tulenevalt asjaolust, et 10.05.2008.a. lõppes kostjal turismi ja reisiettevõtja tegutsemise tagatis ja reisimüügi konsultant – kliendihaldur R RR on seadnud oma tegevusega ohtu tööandja vara säilimise ja põhjustanud klientide ja äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu otsustas kostja lõpetada hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 2 ja p 3 alusel alates
28.maist 2008.a.
3.R – RR esitas 25.06.2008.a. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse milles palus - tühistada talle tööandja poolt 27.05.2008.a. määratud distsiplinaarkaristus; - tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel seaduslik uks; - ennistada ta kostja juurde tööle ja mõista välja kostjalt hageja keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest kuni tema tööle ennistamiseni; - välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 2008.a. maikuu eest ning viivis palga maksmisega viivitamise aja eest; - mõista välja kostjalt keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest iga viivitatud päeva eest seadusega sätestatud ulatuses; - mõista välja keskmine palk tööraamatu kätteandmisega viivitamise aja eest. Töövaidluskomisjonis toimunud istungil loobus hageja oma nõudest tööle ennistamiseks, paludes välja mõista kostjalt töölepingu seaduslik u lõpetamise eest hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses, samuti loobus hageja hüvitise nõudest välja mõista kostjalt keskmine palk tööraamatu kätteandmisega viivitamise aja eest.
4.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas 03.09.2009.a. Harju Maakohtusse taotluse töövaidluskomisjoni otsuse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
Hageja nõuded ja nende põhjendused.
Lk (12) 3
5.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses seisukohal, et ta ei ole toime pannud kostja poolt distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis talle omistatud süütegusid, mistõttu on distsiplinaarkaristus määratud talle alusetult. Kõigepealt ei ole hageja väidetavalt saanud tööandjalt töökorraldusi, millele kostja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas viitab. Kuna hageja kostjalt nimetatud korraldusi ei saanud, jätkas ta oma igapäevast põhitööd, milleks oli klientide nõustamine ja neile reiside müük. Lisaks eeltoodule märgib hageja, et andmed, mida juhatuse liige väidetavalt saada soovis, olid tegelikkuses olemas ja kättesaadavad tööandja juures kasutusel olevast arvutiprogrammist Gabriela (kliendid, reiside müük jne). Seega on tööandja karistuse määramise dokumendis toodud väide, et hageja on seadnud oma tegevusega ohtu tööandja vara säilimise ja põhjustanud klientide ja äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu on paljasõnaline ja tõendamata.
6.Hageja leiab ka, et töötaja karistamiseks distsiplinaarkorras peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Distsiplinaarkaristuse dokumendis ei ole kajastatud praktiliselt üldse töötaja väidetavat süütegu ja selle asjaolusid, samuti ei ole viidatud, millise õigusakti, töölepingu või töösisekorraeeskirja sätet hageja rikkus, ei ole näidatud rikkumise tagajärgi tööandjale, samuti millisel viisil häiris süütegu tööd, kas töötajal on varasem kehtiv karistus, kas töötajalt võeti seletus ning tööandja hinnang hageja väidetavale süüteole. Seega on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise dokumenti jäetud kandmata TDS § 11 lg 2 sätestatud andmed. Hageja on seisukohal, et karistuse määramise dokumendist ei ole võimalik aru saada milles üleüldse seisnes tema süütegu, sest üksnes töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine ehk rikkumine formaalses mõttes ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Karistuse määramise dokumendi alusel ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost hageja tegevuse ja TLS § 104 nimetatud tagajärgede vahel, mis saaksid viia töölepingu lõpetamiseni töötajaga. Ka ei nõudnud kostja hagejalt kirjalikku seletust süüteo kohta TDVS § 7 lg 1 kohaselt. Hageja on seisukohal, et töötajal peab olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid, mis puudutavad töötaja poolt väidetavalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut. Hagejale seda võimalust ei antud, kuigi tegelikult oleks see ajaliselt olnud võimalik kui distsiplinaarkaristus oleks ka tegelikult vormistatud 27.05.2008.a. nagu on märgitud karistuse määramise dokumendis, sest hageja oli tööandja juures tööl veel ka 29-dal mail 2008.a. ning kohtus tööandajaga ka 30-ndal mail 2008.a. Kui karistus oleks määratud dokumendis märgitud kuupäeval, oleks olnud võimalik hagejale käskkirja tutvustada ning seda poleks olnud vajalik 02.06.2008.a. hagejale postiga saata, mille hageja 05.06.2008.a. kätte sai.
7.Hageja on seisukohal, et tööandja on rikkunud talle distsiplinaarkaristuse määramisel ka selleks ettenähtud tähtaega. Distsiplinaarkaristust võib määrata TDVS § 6 lg 1 kohaselt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil tööandja esindaja sai teada töötaja poolt toimepandud süüteost, kusjuures selle sisse peab mahtuma TDVS § 12 lg 1 järgi ka distsiplinaarkaristuse teatavaks tegemine töötajale, vastasel juhul ei saa lugeda töötajat distsiplinaarkorras karistatuks. Distsiplinaarkaristuse dokumendist nähtub, et tööandja juhatuse liige sai
Lk (12) 4
02.04.2008.a. korralduse mittetäitmisest teada 14.04.2008.a. ning 14.04.2008.a. korralduse mittetäitmisest teada 25.04.2008.a. Hageja sai läbi talle saadetud tähitud kirja teada distsiplinaarkaristuse määramisest 05.06.2008.a., mis tähendab, et distsiplinaarkaristus ei olnud hagejale määratud ühe kuu jooksul. Asjaoluga, et distsiplinaarkaristus määrati karistuse määramise tähtaega rikkudes, nõustus ka kostja esindaja töövaidluskomisjoni istungil, ning see ilmneb ka töövaidluskomisjoni otsusest nr 9.4.-02/1705-08 (lk 3 viimane lõik).
8.Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et talle distsiplinaarkaristuse määramise tegelikuks põhjuseks oli see, et 10.05.2008.a. lõppes kostja turismi ja reisiettevõtjana tegutsemise tagatis, mis on eelduseks reisiettevõtjana tegutsemisel ning kuna kostja enam reisiettevõtjana tegutseda ei saanud, ei vajanud ta enam reisikorraldajaid ning selle asemel, et lõpetada hagejaga tööleping seaduses ettenähtud alustel, sundis kostja hagejat kirjutama avaldust töölepingu lõpetamiseks omal soovil ja kui hageja keeldus seda tegemast, siis koostas dokumendi millega määras hagejale distsiplinaarkaristuse dokumendis toodud väljamõeldud põhjustel, et hagejaga töösuhe lõpetada ja hüvitist mitte maksta.
9.Lõpetuseks leiab hageja, et temaga töölepingu lõpetamine oli seaduslik ka seetõttu, et see on lõpetatud keelava tingimuse esinemisel ilma tööinspektori nõusolekuta. TLS § 92 lg 1 kohaselt eeldab töölepingu lõpetamine rasedaga TLS § 86 p 7 alusel tööinspektori nõusolekut. Hageja oli töölepingu lõpetamise ajal rase.
10.Kuna juhindudes ITLS § 28 lg 1 on töölepingu lõpetamine seaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes palub hageja: - tühistada talle tööandja poolt 27.05.2008 määratud distsiplinaarkaristus; - tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel seaduslik uks; - välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu seaduslik u lõpetamise eest keskmise palga ulatuses summas 27.807,23 krooni; - välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 2008.a. maikuu eest 13.032.- krooni (bruto); - välja mõista kostjalt hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest summas 11.705,42 krooni. Hageja vähendab kostja vastu esitatud rahalist nõuet 50.000.- kroonini, kuigi kõiki nõudeid kokku liites kuuluks hageja kasuks väljamõistmisele 52.544,65 krooni. Hagi rahuldamisel palub hageja vähendada 2544,65 krooni võrra hüvitise nõuet töölepingu seaduslik u lõpetamise eest.
11.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel 11.09.2006.a. sõlmitud töölepinguga ja selle lisadega, 27.05.2008.a. koostatud distsiplinaarkaristuse määramise dokumendiga, millega lõpetati hagejaga tööleping alates 28.05.2008.a., 2.juunil 2008.a. hagejale saadetud teatega töölepingu lõpetamisest, 05.06.2008.a. hagejale väljastatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla tõendiga tema 17- nädalasest rasedusest, väljavõttega raseda kaardist. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistajad JMja AE. Kohtuistungil loobus hageja aga tunnistaja AE ülekuulamise taotlusest. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk (12) 5
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et on lõpetanud töölepingu hagejaga seseaduslik ult, mistõttu hagi rahuldamiseks puudub alus.
12.Kõigepealt on kostja seisukohal, et palka mis poolte vahel töölepingus kokku oli lepitud, pidi ta hagejale maksma vaid aja eest mil hageja tegelikult töötas. Kuna aprillis ja mais 2008.a. hageja ei töötanud, vaid käis vaid kontoris kohal ja leidis endale ise tööülesandeid, mida keegi talle ei andnud, ei pidanud kostja maksma hagejale ka palka.
13.Hageja tööülesanded olid kirjas tema ametijuhendis, sh ka vastutuse ülesanded. Nendest tulenevalt vastutas hageja tagajärgede eest, mis tulenesid tema poolt antud väärinformatsioonist või informatsiooni mitteandmisest (p 5 ja 6) ning tema tööülesannete hulka kuulusid: - reiside müük klientidele, arvestades hetkel kehtinud teenindus ja reisieeskirju, kataloogi, hinnatabeleid ja müügilepinguid (p 3); - arvete väljastamine klientidele (p 7) ja nende laekumise kontroll ning - vahetute juhtide ja juhtkonna ühekordsete ülesannete täitmine ( p 20). Lisaks sellele olid hagejale kohustuslikuks täitmiseks ka töösisekorraeeskirjad, milliste kohaselt oli hageja kohustatud - tegema kokkulepitud tööd ja täitma eriülesandeid ( p 11.3.1) - kinni pidama tööajast ja kasutama seda ainult töö tegemiseks ( p 11.3.2) - hoiduma tegudest mis kahjustab ettevõtte mainet, samuti mitte kahjustama tööandja mainet suulisel või kirjalikul viisil ettevõtte sees ja väljaspool seda ( 11.3.3.) - olema suhtlemises viisakas ja korrektne ( p 11.3.4.) - hoiduma tööandja juures tegudest mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara ( p 11.3.5) - tundma ja tegema oma tööd väga hästi. Kasutama iga võimalust edasiarendamiseks (p 13.1.10) - suhtuma oma kolleegi ja tema töösse lugupidavalt ning olema ühise meeskonna liige ja toetama tööalaselt vajadusel kolleege (p 13.1.11).
14.Kostja leiab, et hagejaga lõpetati tööleping seseaduslik ult kuna hageja ei täitnud MAAW korraldusi, milleks teda kohustasid töösisekorra eeskirjad ja ametijuhend. Kostja väidetel provotseeris hageja ise enda vallandamise kuna asus veel kahe töötajaga töötama juhtkonna vastu.
15.Kostja sõnul teatati hagejale ja kõigile teistele töötajatele nendega töölepingu lõpetamisest
27.mail 2008.a., mida tehti küll suuliselt, kuid samas väidab kostja, et hageja keeldus töölepingu lõpetamise teatele alla kirjutamast, mida omakorda tööandja ei fikseerinud.
16.Kostja on ka seisukohal, et asjaolu, et hageja oli temaga töölepingu lõpetamise ajal rase, ei muuda hagejaga töölepingu lõpetamist seaduslik uks, sest hageja oma rasedusest tööandjat ei teavitanud. Samas oleks kostja väidetel hagejale määratud mõni teine distsiplinaarkaristus kui kostja oleks teadnud hageja rasedusest.
17.Kostja leiab ka, et hageja on kätte saanud kõik raha mis talle on ette nähtud, puhkust võttis hageja väidetavalt kostja juures töötamise ajal tüki kaupa, kasutamata puhkuse kompensatsioon maksti hagejale välja koos lõpparvega, millest tulenevalt ei ole hagejale lõpparve väljamaksmisega ka viivitatud.
Lk (12) 6
18.Oma vastuses hagile on kostja leidnud ka, et hagejaga lõpetati tööleping töödistsipliini jämeda rikkumise tõttu, mis seisnes töödokumentide teadlikus võltsimises, kliendi petmises või petmise katses, ebaviisakas käitumises klientide ja kolleegidega ning tööandja vara ohtu seadmises. Hagejaga oli sõlmitud kollektiivse varalise vastutuse leping 11.09.2006.a. Ta pidi vastutama töötajale usaldatud vara ja muude materiaalsete väärtuste eest ja nende säilimise eest, pidama tööandja poolt kehtestatud korras vara arvestust ja koostama ning esitama õigeaegselt vastavaid aruandeid. 01.04.2008.a. vormistas hageja arve klient Tõnissonile reisile Portugali summas 36.855.krooni, kuid nimetatud summa ei ole kunagi kostja pangaarvele laekunud kuigi HTOÜ arve 53767-1 08.04.2008 maksjaks on kostja. Hageja on vormistanud rida arveid, millede eest on rahad laekumata või laekunud osaliselt, mille tulemusena kaotasid kostja suhtes usalduse mitmed füüsilisest isikust kliendid, HTOÜ, S AS ja Tarbijakaitseamet.
19.Peale kõige muu teatas hageja avalikkusele ja üldsusele temaga töölepingu lõpetamisest ka 31.05.2008.a. ilmunud ajalehe Postimees, SL Õhtuleht, Äripäev ning portaali Delfi kaudu, ajakirjanikega suhtlemist jätkas hageja ka 03.06.2008.a. ja 04.06.2008.a.
20.Viimaseks leiab kostja, et hageja nõuded hüvitise väljamõistmiseks töölepingu seaduslik u lõpetamise eest, lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ja 2008.a. maikuu palga väljamõistmiseks on aegunud, kuna need nõuded esitas hageja kohtusse 27.10.2008.a. hagiavalduse täpsustuses, milliste nõuete esitamise tähtaeg on kostja väidetel ITLS § 6 kohaselt 4 kuud. Kostja palub kohaldada nimetatud nõuete suhtes aegumist TsÜS § 143 alusel.
21.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja lisaks juba hageja poolt esitatule järgmised dokumentaalsed tõendid: hageja avalduse kostjale 11.09.2006.a., milles hageja palub tema töötasust kinni pidada igakuiselt tulumaksuvaba miinimumi, reisimüügi konsultant-kliendihalduri ametijuhendi, AS MT töösisekorraeeskirjad, kollektiivse varalise vastutuse lepingu, MT arved kostja klientidele, MT AS ülekande OÜ-le HT10.07.2008.a., KKavalduse MT OÜ-le 04.06.2008.a., Tarbijakaitseameti tähelepanu juhtimise teate kostjale
04.juunist 2008.a., Tarbijakaitseameti kaebuse edastamise 1.juulist 2008.a., AS R vastuse Tarbijakaitseametile 10. juulist 2008.a., Tarbijakaitseameti teate kostjale tarbija kaebuse lahendamisest 10.07.2008.a., 02.06.2008.a. kostja poolt koostatud teade hagejale temaga töölepingu lõpetamisest 27.05.2008.a. koos selle kättesaamist kinnitava Eesti Posti teatega, KM Iseletus 27. maist 2008.a. AS MT juhatusele, AS R pöördumise Tervisekaitseameti poole hageja rasedust kinnitava tõendi kontrollimiseks, hageja palgatõendi, Tervishoiuameti vastuse kostjale, ajalehtedes Postimees, SL Õhtuleht, Äripäev ja Eesti Päevaleht ning portaalis Delfi ilmunud artiklid kostja poolt töötajate tänavale viskamisest, hageja tööraamatu koopia, hageja puhkuseavaldused kostjale 15.10.2007.a., 31.10.2007.a., 15.10.2007.a., 21.12.2007.a. ja 11.03.2008.a., hageja kirja kostjale 19. augustist 2008.a. palvega tagastada tema tööraamat, AK distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi, A Ktööraamatu koopia, JNdistsiplinaarkaristuse määramise dokumendi. Kohtuotsuse põhjendused.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et:
Lk (12) 7
- R – RR töötas AS-s R (endise ärinimega AS MT) 11.09.2006 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel reisimüügi konsultant-kliendihaldurina; - 27.05.2008 määras tööandja töötajale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel alates 28.05.2008.a.; - 27.05.2008.a. dokumendi saatis kostja hagejale posti teel 02.06.2008.a., mille hageja on saanud kätte 05.06.2008.a.; - hageja oli temaga töölepingu lõpetamise ajal rase. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel ja hagejaga töölepingu lõpetamisel järginud selleks TDVS § 11 sätestatud korda, kas on tõendatud hageja poolt distsiplinaarsüütegude toimepanemine, mille eest kostjal oli õigus temaga tööleping lõpetada või on hagejaga töölepingu lõpetamine seaduslik ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 2008.a. maikuu eest palka, hüvitist töölepingu seaduslik u lõpetamise eest ning hüvitist lõpparve kinnipidamise eest või kas hageja rahalised nõuded kostja vastu on aegunud.
23.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: TDVS (töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse) §-st 11, mille lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud vormistama dokumendi, millega ta määrab distsiplinaarkaristuse vähemalt kahes eksemplaris, kusjuures üks eksemplar jääb tööandjale ja teise annab tööandja töötajale ning sama paragrahvi lõikest 2, mis sätestab, et tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja; - ITLS § 6 lg 1, mille kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhul; - ITLS § 6 lg 3 ( kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt oli palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat; - ITLS (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse) §-st 28 lg 1 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on töölepingu lõpetamine seaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes; - TLS (töölepingu seaduse) § 86 p 7 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel ja
Lk (12) 8
- TLS §-st 104 lg 2 p 2 ja p 3 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotamisega kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise või põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu.
24.Tulenevalt hagi aluseks olevates asjaoludest, kontrollib kohus kas kostja on rikkunud hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel TDVS § 11 sätestatud protseduurireegleid oluliselt, mis annavad hagejale õiguse nõuda temaga töölepingu lõpetamise seaduslik uks tunnistamist ITLS § 28 lg 1 alusel ning kas kostja on toonud välja ja tõendanud distsiplinaarsüüteo toimepanemise töötaja poolt, mis sai olla aluseks töötajaga töölepingu lõpetamisel. Samuti võtab kohu seisukoha selles kas töölepingu lõpetamine rasedaga on seaduslik kui tööandja töötaja rasedusest teadlik ei ole.
25.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on märkinud hagejaga töölepingu lõpetamise dokumenti töölepingu lõpetamise asjaoludena hageja väidetava keeldumise esitada kostja juhatuse liikmele aruannet, mis pidi sisaldama hageja töövaldkonnas olevat müügitegevust, olemasolevate klientidega suhete hoidmist ja kliendi haldamisbaasi ning hageja väidetava jätkamise klientide nõustamist, reiside müüki ning reise ettevalmistamist, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust kostja poolt täiendavalt esiletoodud asjaolud väidetavast hagejapoolsest kliendi või klientide töödokumentide teadlikust võltsimisest, kliendi petmisest või petmise katsest, ebaviisakast käitumisest klientide ja kolleegidega ning tööandja vara ohtu seadmisest, rääkimata siis hageja ja kostja teiste töötajate töölt vabastamise meedias kajastamisest, sest hagejaga ei ole töölepingut lõpetatud nimetatud väidetavate süütegude tõttu. Kohus leiab, et kostja ei saa hakata töövaidluse menetlemise käigus täiendavalt sisustama hagejale distsiplinaarkaristuse määramise asjaolusid.
26.Kohus leiab, et kostja ei ole ka tõendanud, et hageja on distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis märgitud süüteod toime on pannud. Kohus on seisukohal, et tunnistaja JMkohtuistungil antud ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et tegelikult lõpetati nii hagejaga kui ka teiste kostja töötajatega töölepingud tööandja algatusel seetõttu, et töötajad keeldusid vabatahtlikult oma algatusel töösuhet lõpetamast nagu kostja juhatus seda soovis ja selleks 29. mail 2008.a. töötajatele ettepaneku tegi. Kuna hageja keeldus samuti töösuhet lõpetamast, otsustas kostja tagantjärele kuupäevaga hagejat distsiplinaarkorras karistada, mida kinnitab omakorda asjaolu, et kostja postitas hagejale töölepingu lõpetamise teate alles 02.06.2008.a. Kui kostja oleks hagejat karistanud 27.05.2008.a. nagu see on märgitud distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis, oleks tööandjal olnud võimalus hagejale karistuse määramise käskkirja ka tutvustada ning tal poleks olnud vaja 29. mail 2009.a. enam hagejat koosolekule kutsuda ega hagejale ettepanekut teha tema omal soovil töölt lahkumiseks. Kohus on seisukohal, et ka siis, kui kostja oleks nimetatud süütegude toimepanemise hageja poolt tõendanud, oleks nimetatud süüteod saanud olla aluseks hageja distsiplinaarkorras karistamisel TLS § 87 p 6 ja § 103 alusel töökohustuste täitmata jätmise eest, mitte aga TLS § 86 p 6 ja 104 lg 2 p 2 ja p 3 alusel usalduse kaotuse eest nagu kostja seda teinud on. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on karistanud hagejat distsiplinaarkorras alusetult ning hagejale määratud karistus – töölepingu lõpetamine – on seaduslik .
27.Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu lõpetamine on seaduslik ka seetõttu, et hageja oli temaga töölepingu lõpetamise ajal rase, mis on tõendatud 05.06.2008.a. hagejale
Lk (12) 9
väljastatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla tõendiga tema 17-nädalasest rasedusest ja väljavõttega raseda kaardist. TLS § 92 lg 1 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon) keelas tööandjal töölepingut rasedaga lõpetamast ilma tööinspektori nõusolekuta. Asjaolu, et kostja hageja rasedusest töölepingu lõpetamise ajal ei teadnud, vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. Vaidlus selle üle puudub, et tööandjal tööinspektori nõusolekut hagejaga töölepingu lõpetamiseks ei olnud.
28.Edasi kontrollib kohus kas kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel rikkunud ka protseduurireegleid. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi vormistamisel oluliselt TDVS § 11 sätestatud protseduurireegleid rikkunud, sest karistus on ilmselt määratud vähemalt kahes eksemplaris, kuna üks neist väljastati posti teel 02.06.2008.a. hagejale, samuti on dokumenti kantud ka kõik lõikes 2 nimetatud kohustuslikud elemendid. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale karistuse määramisel rikkunud ka TDVS § 6 lg 1 sätestatud ühe kuulist tähtaega, sest karistuse määramise aluseks on käskkirjas väidetud jätkuv süütegu, kuna hageja keeldus väidetavalt täitmast talle juhatuse poolt antud tööülesannet vaatamata mitmekordsele palvele ja meeldetuletusele.
29.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-des 26-27 seisukohale, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu seaduslikult, on kostja kohustatud TLS § 117 lg 2 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt, maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga suuruses, sest töötaja loobus tööle ennistamisest. Vastavalt ITLS § 30 lg 2 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon) sätestatule lähtub töövaidlusorgan hüvitise suuruse määramisel töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus asub seisukohale, et arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid, s.o. seda, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu seaduslik ult nii töölepingu lõpetamist keelava asjaolu esinemisel kui ka süüteo puudumisel, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis töölepingu seaduslik u lõpetamise eest hageja poolt nõutavas summas, milleks on 27.807,23 krooni, sest hageja poolt nõutav hüvitis töölepingu lõpetamise eest on ligikaudu tema 2,5 kuu keskmine palk.
30.Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hageja 2008.a. maikuu palk, sest tunnistaja JM ütlustega on tõendatud, et hageja töötas kostja juures kuni 29.05.2009.a. ja täitis ka nimetatud kuupäevani oma igapäevaseid tööülesandeid. Kostja väide, et hageja käis ainult tööl ja tegi seal seda mida ise õigeks pidi, kuid keegi talle tööülesandeid ei andnud, on paljasõnaline ja tõendamata. Palga maksmise kohustus tulenes kostjal PalS (kuni 30.06.2009.a. kehtinud) § 2 sätestatust, mille kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel; kusjuures palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama sätte lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatav palk. PalS § 10 lg 1 kohaselt määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel.
Lk (12) 10
Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale 2008.a. maikuu palka välja maksnud, tuleb kostjalt välja mõista hageja 2008.a. maikuu palk 13.032.- krooni. Väljamaksmata palga suurust kostja vaidlustanud ei ole.
31.Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 30 seisukohale, et kostjal on hagejale välja maksmata 2008.a. maikuu palk, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma lõpparve koosseisus töölepingu lõpetamise päeval, on hagejal õigus nõuda kostjalt lõpparve väljamaksmata aja eest ka hüvitist TLS § 119 lg 2 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses, mille suuruseks on 11.787.- krooni. Keskmise palga suuruse üle poolte vahel vaidlus puudub.
32.Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu oleks hageja nõuded hüvitise väljamõistmiseks töölepingu seaduslik u lõpetamise eest, lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ja 2008.a. maikuu palga väljamõistmiseks aegunud, sest need nõuded esitas hageja kohtusse 27.10.2008.a. hagiavalduse täpsustuses ja nende nõuete esitamise tähtaeg on ITLS § 6 kohaselt 4 kuud, ei ole õige. Nõuete esitamise tähtaega reguleerib ITLS § 6. Nimetatud seadusesätte lõike 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul ja lõike 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas töövaidluskomisjoni 25.06.2008.a. nõude tema tööle ennistamiseks, kuid loobus sellest nõudest töövaidluskomisjoni istungil ja palus selle asemel välja mõista hüvitis töölepingu seaduslik u lõpetamise eest TLS § 117 lg 2 alusel, oli nimetatud nõue esitatud töövaidluskomisjoni ITLS § 6 lg 1 sätestatud 4-kuulise tähtaja jooksul arvestades asjaoluga, et hageja sai temaga töölepingu lõpetamisest teada 05.06.2008.a. Kuna hageja esitas nõude 2008.a. maikuu palga väljamõistmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest samuti töövaidluskomisjonile 25.06.2008.a., on ka need nõuded esitatud kostja vastu ITLS § 6 lg 1 ja lg 3 sätestatud tähtaegu arvestades ja puudub alus aegumise kohaldamiseks.
33.Kuna ITLS § 29 lg 2 sätestas (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise seaduslik uks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast, tuleb hageja lugeda kostja juurest töölt lahkunuks 29. 05.2008.a. omal soovil.
34.Tulenevalt asjaolust, et hageja on kohtule esitatud taotluses vähendanud kostja vastu esitatud rahalist nõuet 50.000.- kroonini, kuigi kõiki nõudeid kokku liites kuuluks hageja kasuks väljamõistmisele 52.544,65 krooni, vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hüvitise suurust töölepingu seaduslik u kinnipidamise eest 2544,65 krooni võrra.
Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
35.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid: hageja avalduse kostjale 11.09.2006.a., milles hageja palub tema töötasust kinni pidada igakuiselt tulumaksuvaba miinimumi,
Lk (12) 11
kollektiivse varalise vastutuse lepingu, AS MT arved kostja klientidele, MT AS ülekande OÜle HT10.07.2008.a., KKavalduse MT OÜ-le 04.06.2008.a., Tarbijakaitseameti tähelepanu juhtimise teate kostjale 04. juunist 2008.a., Tarbijakaitseameti kaebuse edastamise 1.juulist 2008.a., AS R vastuse Tarbijakaitseametile 10. juulist 2008.a., Tarbijakaitseameti teate kostjale tarbija kaebuse lahendamisest 10.07.2008.a., ajalehtedes Postimees, SL Õhtuleht, Äripäev ja Eesti Päevaleht ning portaalis Delfi ilmunud artiklid kostja poolt töötajate tänavale viskamisest, hageja puhkuseavaldused kostjale 15.10.2007.a., 31.10.2007.a., 15.10.2007.a., 21.12.2007.a. ja 11.03.2008.a., hageja kirja kostjale 19. augustist 2008.a. palvega tagastada tema tööraamat, AK distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi, AK tööraamatu koopia, Janne Nõmmikule distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi. Nimetatud dokumentaalsed tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
36.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada kõik hageja nõuded kostja vastu, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
37.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 50.000.- krooni, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 50.000 krooni. Kohtunik:
Lk (12) 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.