Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

Tsiviilasi nr 2-08-20047 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 09.06.2005 määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 25 000 krooni kuus. Lepingu p 5.1. kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni maksepäevani e iga kuu 10. kuupäevani. Lepingu p 5.6 ja 5.8 alusel alustas hageja viiviste arvestamist juhul, kui iga kuu

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on sõlminud 09.06.2005 määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 25 000 krooni kuus. Lepingu p 5.1. kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni maksepäevani e iga kuu 10. kuupäevani. Lepingu p 5.6 ja 5.8 alusel alustas hageja viiviste arvestamist juhul, kui iga kuu

2(4)

Tsiviilasi nr 2-08-20047 võlgnevuse menetlemise eest tasu. Kostja võlgnevus kasutatud krediidi ning menetlustasu eest on 29 141,69 krooni ning hageja on arvestanud kostjale viivist 13 462,68 krooni kuni 19.05.2008. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud põhivõlgnevusele 29 141,69 krooni ning kohus mõistab põhivõlgnevuse kostjalt välja VÕS § 401 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel. Pooled vaidlevad viivise suuruse ning lepingu lõppemise üle. Kostja väitel on hageja nõutav viivis ülemäärane. Kohus leiab, et kostja vastuväited viivise osas ei ole põhjendatud. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 5.6 kui väljavõttel toodud maksepäeval ei ole kontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha, kohustub konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt pangale hinnakirja kohaselt viivist. Vastavalt lisatud hinnakirjale (tl 7) on viivise määraks krediitkaardi teenustel 0,2 % päevas. Poolte vahel on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Tulenevalt VÕS § 42 lg 1 tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult /---/. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistlikult suure viivise määraga. Kuivõrd krediitkaardi teenuste puhul on võlgnevuste tekkimine eelduslikult väikestes summades, lühiajaline ja välistada ei saa võlgnevuse korduvust, siis on pooled ka tüüptingimustes õigustatud kokku leppima seadusjärgsest viivise määrast oluliselt suuremas määras. Alates lepingu sõlmimisest kuni 19.05.2008 on kostja jätnud tasumata hageja arvestatud viivisest 13 462,68 krooni. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldust, et nimetatud summa on ebamõistlik. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka viiviste arvutuskäigule. Kohus mõistab viivise summa välja VÕS § 113 lg 1 alusel. Alates 20.05.2008 kuni 01.03.2010 on muutunud sissenõutavaks viivis 650 päeva eest summas 29 141,69 krooni*0,002*650=37 884,197 krooni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p-s 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist põhivõlast 29 141,69 krooni suuremas ulatuses, mistõttu jätab kohus seda summat ületavas osas ning tulevikus sissenõutavaks tekkiva viivise välja mõistmata. Kokku mõistab kohus välja põhivõla 29 141,69 krooni ja viivise 29 141,69 krooni. Vastuseks kostjale märgib kohus, et tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 on leping lõppenud hiljemalt hagimaterjalide saamisega 02.04.2009 kostja poolt, sest siis sai kostja kätte hageja

3(4)

Tsiviilasi nr 2-08-20047 tahteavalduse lepingu üles ütlemiseks. Samas ei oma lepingu lõppemise aeg tähtsust viiviste arvestamise seisukohalt, kuivõrd viiviseid arvestatakse samamoodi nii lepingu lõppemise ajal kui ka pärast seda. Vastuseks kostjale märgib kohus, et põhjendatud ei ole kostja taotlus menetluse peatamiseks, sest isegi, kui tsiviilasja nr 2-07-22140 (OÜ RR hagi FIE AB vastu 01.10.2004 sõlmitud üürilepingutest tulenevate kohustuste täitmisele kohustamiseks, valdamisel takistuste tegemisest ja edasisest rikkumisest hoidumiseks ning üürilepingute kohta kinnistusraamatusse märke tegemiseks) lahendist võib sõltuda, kas kostja saab jätkata oma igapäevast majandustegevust, siis ei mõjuta see kostja kohustuste täitmist hageja suhtes. Kohus märgib ka, et menetluse praeguses staadiumis ei saa kohus hinnata poolte väiteid menetluskulude suuruse kohta, kuivõrd TsMS § 173 lg 1 määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.