ELIKANTE OÜ avaldus Nurmus Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: ELIKANTE OÜ (registrikood: 10504799; asukoht: Soola 5, 51013 Tartu) Võlausaldaja seaduslik esindaja: Meelis Virro (isikukood: XXX) Võlgnik: Nurmus Grupp OÜ (registrikood: 10884939; asukoht: Ak. Pavlovi 6, 40232 Sillamäe) Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (e-post: [email protected] , halduri tunnistuse nr 170)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Narva kohtumaja kantselei
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Nurmus Grupp OÜ (registrikood: 10884939; asukoht: Ak. Pavlovi 6, 40232 Sillamäe) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
2.Ajutisel pankrotihalduril Tarmo Villmanil likvideerida ja kustutada registrist Nurmus Grupp OÜ. Peale registrist kustutamist vabastada ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri kohustustest.
3.Määrata Nurmus Grupp OÜ dokumentide hoidjaks S E (isikukood XXX, elukoht:
4.Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Saata jõustunud kohtumäärus Viru Maakohtu registriosakonda ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
6.Välja maksta Nurmus Grupp OÜ pankrotimenetluses kohtu deposiitkontole tasutud vahenditest ajutise halduri tasu 15 000 (viisteist tuhat) krooni (sealhulgas kõik seaduses sätestatud maksud) /tasutud 15.01.2010 OÜ ELIKANTE arveldusarvelt XXX Swedbangas, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221013921094, viitenumber 3100057484, selgitusega: tsiviilasi nr. 2-09-59358, summas 15 000 krooni/.
7.Välja mõista võlgnikult Nurmus Grupp OÜ-lt ajutise pankrotihalduri tasu 4000 (neli tuhat) krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ja kulutuste hüvitis summas
2500 (kaks tuhat viissada) krooni võlgniku vara arvelt.
8.Määruse punktides 6 ja 7 nimetatud summad kuuluvad väljamaksmisele Tarmo Villmani arveldusarvele XXX Swedbangas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Võlausaldaja ELIKANTE OÜ esitas 29.10.2009.a Viru Maakohtule pankrotiavalduse Nurmus Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 15.01.2010.a määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. 28.01.2010.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise halduri aruanne
1.1.Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile ülevaate oma varalise olukorra kohta pankrotimenetluse algatamise seisuga, aga ka bilansi seisuga 15.1.2010. Ajutine haldur on kogunud informatsiooni võlgniku kohta samuti kolmandatelt isikutelt ja registritest.
1.2.Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarveid: SEB Pank jääk 21.01.10 seisuga on 4685,55 EEK, Swedbank, jääk 20.01.10 seisuga 0 EEK, kontod on arestitud. 2. Laenukohustused pankadele: puuduvad 3. Liisinglepingud/kohustused: kehtivad lepingud puuduvad (ei ole saanud veel päringuvastust Swedbank Liising As-lt, kuid võlgniku esitatud dokumentidest nähtud võlakohustuse olemasolu liisingandjale). 4. Maksuameti nõue Võlgniku vastu: seisuga 19.01.10 põhivõlg 911731,80 EEK, arvestuslik intressivõlg 146635,96 EEK, kokku 1058368 EEK 5. Kinnistusraamatu andmed: kinnistud puuduvad (kinnistud müüdud 04.02.2009), kinnistusraamatusse kantud võlgniku õigused 10 kinnistu osas – õigused seonduvad maa (põllumajandusmaa) kasutamisega; 6. Ehitusregistri andmed: ehitised puuduvad. 7. Vararegistritest ARK-i andmed: Võlgniku nimele on seisuga 19.01.2010 registreeritud sõidukid - Scania, reg. märk XXX, vl.a. 1990; Ford Ranger, reg. märk XXX, vl.a. 2003. Sõidukid on arestitud kohtutäituri poolt juuli 2009. (Võlgniku esitatu kohaselt sõidukid müüdud enne kohtutäituri käsutuspiirangu seadmist, registri kanne tegemata.) Registriandmetel võlgnik märgitud 19.1.2010 seisuga vastutavaks kasutajaks Swedbank Liising As-le kuuluvate sõidukid/traktorid osas – MTZ, reg. märk XXX, vl.a. 2005 ja Deutz-Fahr Agrothron, reg. Märk XXX, vl.a. 2003. Registriandmetel Võlgnik on võõrandanud järgmised 2(7)
sõidukid: juulis 2009 madelauto reg. märk XXX, vl.a. 2001; juulis 2009.a. traktori 16M, reg.märk XXX, vl.a. 1978, traktori TL100, rg. märk XXX, vl.a. 2000, traktori TH, reg.märk XXX, vl. A. 2005, madelauto reg. märk XXX, vl.a. 2004, traktori reg. märk XXX, vl.a. 2001, madelauto reg. märk XXX, vl.a. 2002. 8. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – Swedbank, 3000000.- EEK, seda alates 2005 aastast. 9. Kohtutäituritel täitmisel nõuded – täitur Jaanika Pajuste täiteasi alusetult saadud PRIA toetuste tagasimakse nõudes kokku summas 1418315,28 EEK, täituri tasud kokku summas 149343,10
10.Kohtuvaidlused – Maksu- ja Tolliamet esitanud hagi Võlgniku ja Marga Roosikasvatus OÜ vastu 04.02.2009 kinnistute müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks.
2.Üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 21.11.2002.a. Esmaomanikuks Elikante OÜ, 2007 aastast AS Pere Leib, alates sept 2009 ainuosanik AP Ärikonsultatsioonid OÜ. Alates 2007 aastast kuni 18.09.09 juhatuse liige Hillar Kalda (ik. 37206272728). Alates september 2009 võlgniku osas otsustatud alustada likvideerimismenetlust, likvideerijaks määratud Silver Eensaar. Võlgnik tegeles peamiselt põllumajandusega ning sellest lambakasvatusega. Käesolevaks hetkeks on majandustegevus lõppenud, kehtivad töölepingud puuduvad. Sisuline tegevus lõppes likvideerimismenetluse algatamise momendiks. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt on võlgniku raamatupidamist peetud vastavalt seadustes sätestatule. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3.Võlgniku varaline seisund Varad. Vararegistritest ARK-i andmetel Võlgniku nimele on seisuga 19.01.2010 registreeritud sõidukid - Scania, reg. märk XXX, vl.a. 1990; Ford Ranger, reg. märk XXX, vl.a. 2003. Sõidukid on arestitud kohtutäituri poolt 06.07.2009. Võlgniku esitatu kohaselt sõidukid müüdud enne kohtutäituri käsutuspiirangu seadmist, seda 05.06.2009 sõlmitud lepinguga, registris jäeti kanne tegemata. Registriandmetel võlgnik märgitud 19.1.2010 seisuga vastutavaks kasutajaks Swedbank Liising As-le kuuluvate sõidukid/traktorid osas – MTZ, reg. märk XXX, vl.a. 2005 ja Deutz-Fahr Agrothron, reg. märk XXX, vl.a. 2003. Swedbank Liising AS esitatud arvetest nähtub, et varad tagastatud liisingandjale. Võlgniku võimalikuks varaks võib alla ka Eesti Vabariigi poolt antud põllumaade tähtajaline maakasutus. Kokku võlgnikul esitatu kohaselt varasid summas 4686 EEK. Kohustused Võlgnikul ca 40 võlausaldajale. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnevust on sisse nõudmas järgnevad võlausaldajad: Maksu- ja Tolliamet, seisuga 19.01.10 põhivõlg 911731,80 EEK, arvestuslik intressivõlg 146635,96 EEK, kokku 1058368 EEK (esitatud nõue sundtäitmisele, esitatud hagi täitemenetluse raames tehingu tagasivõitmiseks). PRIA, seda toetuste tagasimakse nõudes kokku summas 1418315,28 EEK (nõue esitatud sundtäitmisele). Elikante OÜ, kelle nõude alusel ka pankrotimenetlus algatatud. Kokku võlgniku esitatu kohaselt võlgu summas 29 381 313,72 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
4.Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks tulevikus. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult, mis võimaldaks tulevikukasumist täita kõik kohustused. Võlgniku omakapital oli 01.01.2008 seisuga positiivne summas 3742701 EEK (2007.a. tegevus kasumis summas ca 270000 kr, seda seoses erakorralisest 3(7)
kasumiga summas ca 6,5 milj.kr.), 01.01.2009 seisuga omakapital 5585 EEK ( 2008.a. tegevus kahjumis 3 737 116 EEK). 2009.aastal oli tegevus kahjumis, seda -33 119 342,75 EEK (2010 aastal tegevus puudus). Võlgniku põhitegevus on olnud pidevalt kahjumlik. Võlgniku selgituste kohaselt 2009 kahjumist põhiosa tulenes varade ümberhindamisest vastavalt nende tegelikule harilikule väärtusele. Pankrotimenetluse algatamise seisuga Võlgniku netovara negatiivne summas ca 29,381 milj.kr. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja Tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid ja selgeid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti raske hooletusega seonduvaid juhtimisvigu, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi süüdistada teda mingite kuriteo tunnustega tegudes, samuti selget hagi esitamise võimalust juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri hinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Võlgnik on likvideerimismenetluse alustamise momendiks müünud kõik oma varad. Et lõplikult selgusele jõuda kas juhatuse liikme tegevuses on raskeid juhtimisvigu seoses maksejõuetuse põhjustamisega või siis muid raskeid juhtimisvigu (näiteks vara müük odavamalt nende turuväärtusest), on vajalik teha ekspertarvamused müüdud vara osas ning teostada kogu raamatupidamise kontroll. Ei saa ka välistada, et Võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist. Ajutise pankrotimenetluse raames ei ole seda võimalik kindlaks teha. Tagasivõitmise võimalustest Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada absoluutselt selgeid tagasivõitmise võimalusi. Välja selgitatu kohaselt võlgnik on realiseerinud oma varad peamiselt 2 isikule – Marga Roosikasvatus OÜ ja Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus OÜ. Marga Roosikasvatus OÜ osas on võimalik ette ruttavalt võtta seisukoht, et tegemist on võlgniku lähikondsega (ajutine haldur ei saa nimetatud kategooriliselt väita, kuid tuginedes kaudsetele tõenditele, võib nimetatud Marga Roosikasvatus OÜ olla Võlgniku lähikondseks). Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus OÜ on osade tehingute tegemise momendil olnud lähikondne, kuid käesoleva hetkega omanik/juhatus muutus mais 2009. Marga Roosikasvatus OÜ-le on võlgnik müünud 04.02.2009 sõlmitud kinnistute müügilepinguga kõik oma kinnistud (maa asukoht Pala vald). Nimetatud maa müügitehingud on vaidlustanud ka Maksu- ja Tolliamet poolt täitemenetluse raames esitatud tagasivõitmishagiga. Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus OÜ-le (siis kui oli tegemist Võlgniku lähikondsega) oli võlgnik müünud oma põhikarja (lambad), seda hinnaga 2 milj.kr.+käibemaks. Ajutisel haldurile ei ole võimalik võtta seisukohta kas tehing toimus turuhinna tasemel (lambakasvatus on Eesti lähipiirkonnas nii spetsiifiline ja väikesemahuline tegevus, et ilma erialaasjatundjat leidmata ei ole võimalik võtta seisukohta tehinguhinna osas). Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus OÜ-le müüdi ka põllumajandustehnika (seda momendil, kui ostja ei olnud enam Võlgniku lähikondne) hinnaga 1,36 milj.kr.+käibemaks. Ajutise halduri esmalt tuvastatu kohaselt vara müügid ei ole väga selgelt tagasivõidetavad. Arvestades turul toimunud negatiivseid muudatusi hinnale (kõigi varade hinnalangus), siis ajutine haldur kahtleb, kas hetkel oleks võimalik müüa põllumajandseadmeid ka mainitud hinnataseme juures. Elusloomade müügitehingu kehtetuks tunnistamise nõude ja selle rahuldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tuleb tagada loomade säilimine (toitmine, hoole jne). Lõpliku seisukoha võtmine tagasivõitmiste võimaluste osas eeldab raamatupidamise kontrolli ja ekspertarvamuste tellimist. Käesolevas pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi ja ka tulemuslikku 4(7)
juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalust. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused ja nõuete esitamise võimalused juhatuse liikme vastu, kuid selles täpse selguse saamiseks on vajalik ekspertarvamuste kogumine. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu (nõuete reaalne rahuldamine võib osutuda ka vähetõenäoliseks), siis kokku võtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Nurmus Grupp OÜ-l vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 08.02.2010.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet realiseerib oma õigused täitemenetluse raames esitanud tagasivõitmishagiga võlgniku vastu. Samuti nõustub kohus ajutise halduri põhjendustega selles osas, et tagasivõitmise võimalused pole väga selged ja eeldatavalt tulemuslikud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et tagasivõitmise nõuded iseenesest ei ole kindlad ning nende rahuldamine on vähetõenäoline ja hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu puudub selge võimalus. 5(7)
PankrS § 29 lg 2 võimaldab kohtul pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Nurmus Grupp OÜ pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Peale osaühingu registrist kustutamist tuleb ajutine haldur vabastada kohustustest. PankrS § 29 lg 8 alusel tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 39 p 41 kohaselt juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata Silver Eensaar (elukoht: XXX).
Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 6(7)
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 19 töötunni eest 19 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni väljamõistmiseks võlgnikult ja võlausaldaja poolt deponeeritud rahaliste vahendite arvelt. PankrS § 11 sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlausaldaja ELIKANTE OÜ on tasunud kohtu deposiitkontole 15 000 krooni. Kohus leiab, et võlausaldaja deponeeritud vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 15 000 krooni ja ülejäänud ajutise halduri tasu summas 4000 krooni ja kulutuste hüvitis 2500 krooni tuleb välja mõista võlgnikult. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.
Fred Fisker Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.