Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 16.11.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi A K`i 10 028.99 krooni tasumise nõudes.

vastu võlgnevuse, kokku

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja A K sõlmisid 01.12.2006 Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga 221032382850. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 28.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanza.neti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr. 07037180-VL summas 12 000 krooni, intressimääraga 18 % aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole üle. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi makseid iga kuu 25.kuupäeval. Alates 25.01.2008 jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. ning alates 25.01.2008 kuni 25.05.2008 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 15.05.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuste suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 30.05.2008. Hageja hoiatas, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ja nõuab kostjalt kogu võlgnevuse tasumist, seejuures lisandub lepingust tulenevatele nõuetele kohtusse pöördumisel ka riigilõiv, mis nõutakse sisse kostjalt. 04.06.2008 ütles hageja kostjale lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei reageerinud hageja kirjadele ega asunud ka võlgnevust kustutama. Kostja ei ole hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 11.06.2008 esitas hageja Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 9 297.75 ja ka menetluskulu (250 krooni) nõudes. 16.10.2009 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Seisuga 12.11.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 10 028.99 krooni, millest põhivõlgnevus on 8 158.15 krooni, intress 677.25 krooni perioodi 25.01.2008 -05.06.2008 eest ja põhiosa viivis 1 193.59 krooni perioodi 25.01.2008 kuni 12.11.2008 eest.

Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 10 028.99 krooni väljamõistmist, samuti alates 12.11.2009 kuni laenu põhiosa võlgnevuse summas 8 158.15 krooni tasumiseni viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, on hageja esitanud taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja kostja poolt menetluskulude hüvitamist summas 2050 krooni (s.o. hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 800 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni) ning nimetatud summas menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ka viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teleteenuste leping, väikelaenulepingu andmed, sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus; kostjale väljastatud kirjalikud teated ja kohustuste täitmise nõudekiri, laenukirjade koond; maksekorralduse riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 09.02.2010 kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 23.02.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenumaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtajaks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 10 028.99 krooni, sellest põhivõlgnevus – 8158.15 krooni (hagiavalduses on ekslikult märgitud põhivõlgnevuseks – 8158.115 krooni, kuna nõude üldsummast tulenevalt on õige summa 8158.15 krooni, nagu see on toodud ka hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestuses). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates - alates 13.11.2009.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 43194, 12.11.2009 riigilõivu tasumisest summas 1 800 krooni ja nr 08518 11.06.2008 riigilõivu tasumisest summas 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes

I.Külavee I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 01. aprillil 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.