Tsiviilasi nr 2-09-65187
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2010. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-09-65187
Tsiviilasi
Korteriühistu AIA-52 hagi Axxxxx Lxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
11 429,10 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu
(registrikood 80026404; asukoht Aia 52, Jõgeva linn); Hageja lepinguline esindaja: Terje Mikk (Terje Mikk Juristibüroo, asukoht Aia 1, Jõgeva; elektronpost: [email protected]); Kostja: Axxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Korteriühistu AIA-52 esitas 07.12.2009. a kohtule hagiavalduse Axxxxx Lxxxx vastu võla summas 11 429,10 krooni nõudes. Kostja Axxxxx Lxxx teatas 11.01.2010. a kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi. Kostja avaldas soovi lahendada asi kompromissi või kokkuleppe teel. 19.02.2010. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel 17.02.2010. a sõlmitud kompromissi. Hageja esindaja taotles kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esindaja on avaldanud, et hageja on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hageja poolt kantud riigilõivu summas 3000 krooni. Pooled on kokku leppinud, et ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus kompromissiga sätestamata menetluskulud poolte endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.