Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-71738

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Võlgniku pankrotiavalduse sisu Võlgniku SMosaühingu (edaspidi OÜ) seaduslik esindaja juhatuse liige MVon 30.12.2009 esitanud kohtule avalduse SMosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku põhitegevuseks oli metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Võlgniku makseraskused on tekkinud üldises majanduslanguses ja olukorrast hetke majandussektoris. Üldine majandusolukorra halvenemine ja krediidiasutuste oluliselt karmistunud laenupoliitika on põhjustanud olukorra, kus võlgniku tegevusvaldkonnas on tellimuste arv oluliselt vähenenud. Võlgnik on küll reageerinud muutuvale turule vastavalt ja vähendanud oluliselt tegevuskulusid, kuid tellimuste puudumisel ei suuda võlgnik täita olemasolevaid kohustusi. Avalduse esitaja leiab, et antud olukorras on võlgniku ja võlausaldajate huvides pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine, kuna võlgnik on hetkel maksejõuetu ja maksejõu taastumine ei ole lähiajal tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt palub avalduse esitaja välja kuulutada võlgniku pankrot.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu SMosaühing kanti äriregistrisse 30.01.2006, pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlgniku ainuaktsionär ja juhatuse liige MV, kellele kuulub osa nimiväärtusega 40 000 krooni. Võlgnik põhitegevusalaks olid metallkonstruktsioonide ja nende osade valmistamine, värvimine ja

2-09-71738 puhastamine. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Kehtiv tööleping on kahe töötajaga. Võlgnikul puuduvad sidus- ja tütarettevõtted. Võlgniku 2 viimase majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 3 249 535 krooni ja 2009.a majandusaasta (seisuga 15.01.2010) tulemuseks oli kahjum 13 188 475 krooni. Seisuga 21.01.2010 oli võlgniku omakapital – 7 759 369 krooni. Ajutine pankrotihaldur hindab võlgniku vara väärtuseks maksimaalselt 5 000 000 krooni, kohustusi on võlgnikul vähemalt 24 000 000 krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara ca 19 000 000 krooni võrra. Ajutine pankrotihaldur ei näe võlgniku tegevuse jätkamise võimalusi ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Kuna võlgnik ei ole teinud pingutusi, leidmaks täiendavaid finantseerimisvõimalusi, siis puudub võlgnikul võimalus oma senist majandustegevust jätkata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik järgmistel põhjustel: OÜ SM2008. majandusaasta lõppes kahjumiga 3 249 535 krooni; 2009. aasta peaaegu kõik kalendrikuud on võlgnik majandustegevusest teeninud täiendavalt üksnes kahjumit; 15.01.2010 seisuga ulatub kahjum 13 188 475 kroonini; võlgniku kohustused ületavad tema varasid vähemalt 18 885 000 krooni võrra; võlgniku käibekapital on 2007. aastast kuni käesoleva ajani pidevalt langenud; finantssuhtarvud viitavad pikaajalisele maksevõimetusele; ettevõtja ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda jooksvaid kohustusi; OÜ-l SMpuuduvad käesoleval hetkel võimalused täiendavate vahendite kaasamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu ja puuduvad igasugused väljavaated sellisel kujul tegevuse jätkamiseks (PankS § 1 lg 2). Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku makseraskuste alguseks pidada 2009. a kevadet, kui tekkisid esimesed maksmata arved ja kõiki kohustusi ei suudetud enam jooksvalt tasuda. Juhatuse liikme ülesanded eeldavad majandustegevuse arvandmetest, s.h. bilansist ja kasumiaruandest aru saamist ning vastavalt sellele ka konkreetsete juhtimisotsuste vastuvõtmist. Juhtimisotsuste tegemisel ning maksevõime hindamisel ei ole õige lähtuda üksnes omakapitali näitajast. Seadusele vastav omakapital ei näita üksnes ettevõtte maksevõimet. Peamiseks ning üldtuntuks suhtarvuks, mida ettevõtte maksevõimelisuse juures hinnatakse on kasvõi lühiajalise võla kattekordaja ehk maksevõime üldine tase, mis on võlgnikul juba alates 2007.aastast olnud väga halb. Võlgnik on soetanud tootmiseks vajalikud kinnistud kinnisvaraturu kõrgmomendil pangalaenuga ning kajastanud põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on arvatud maha põhivara kulum (5-10%). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku bilansis kajastatud põhivara ei vasta varade turuväärtuseke ning see erineb vähemalt 2 korda. Raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) nr 5 kohaselt juhul, kui on indikatsioone sellest, et teatud materiaalse põhivara objekti kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilist väärtust, viiakse läbi vara väärtuse test ning hinnatakse vajadusel vara alla. Igal bilansipäeval peab ettevõtte juhtkond kriitiliselt hindama, kas on märke, mis võiks viidata varade väärtuse langusele. Sellisteks märkideks võivad muuhulgas olla: sarnaste varade turuväärtus on langenud; üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varast genereeritav tulu väheneb; turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade kasutusväärtuse arvutamisel kasutatav diskontomäär on tõusnud ja vara kasutusväärtus

2-09-71738 langenud; ettevõtte netovara väärtus on suurem ettevõtte turuväärtusest; varade füüsiline seisund on järsult halvenenud; varast või varade grupist saadavad tulud on väiksemad planeeritust; ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi või sulgeda mõningaid osakondi. Juhul, kui ettevõtte juhtkonnal on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara neto müügihind ja vara kasutusväärtus, ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks. OÜ SM bilansis kajastatud põhivara väärtus ei vasta selle vara tegelikule turuväärtusele ning kajastab seetõttu vääralt võlgniku majanduslikku olukorda. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku juhatus pole täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Olla hoolas ja täita hoolsuskohustust tähendab eelkõige seda, et juhtorgani liige täidab oma kohustusi hea usu põhimõttest lähtuvalt, järgides oma tegevuses eelkõige ühingu huve. Maksejõuetu äriühingu edasikestmine ei ole ei omanike ega ka võlausaldajate huve arvesse võttes otstarbekas. 04.11.2009 on OÜ SM ja OÜ U sõlminud kinnistute müügileping ja asjaõiguslepingud, mis on kinnitatud Tallinna notar Maive O poolt. Lepingu kohaselt müüs OÜ SM kinnistu nimetusega XXX, asukohaga XXX, XXX, kinnistu nimetusega Aiandi tee 21C, asukohaga XXX ja kinnistu nimetusega XXX OÜ-le UBhinnaga 2 900 000,00 krooni. Müügihinnast 1 400 000 krooni tasus OÜ UB võlgnikule sularahas, müügihinnast 1 500 000 krooni lugesid OÜ SM a OÜ UB lepingu kohaselt tasutuks tasaarvlemise korras. Sellises ulatuses sularahas tasumise kohta on teinud ajutisele haldurile teate Maksuamet ka Rahapesu Andmebüroole. Laekunud rahaliste vahendite arvelt on võlgnik tasunud võlgnevused peamiselt oma töötajate ees. Kinnistud 2 900 000 krooniga soetanud UBOÜ 2008.a majandusaastaaruande kohaselt moodustas aga äriühingu käibevara 31.12.2008 seisuga üksnes 40 156 krooni. Lisaks on võlgniku juhatuse liige võõrandanud 2009.a detsembris kogu oma olemasoleva kinnisvara, milline järjestikune käitumine viitab teadlikule käitumisele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on juhatuse poolt selline võlgniku kinnistute võõrandamine maksejõuetus olukorras käsitletav raske juhtimisveana. Seetõttu on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks ajutise halduri hinnangul ka juhatuse poolne väärad planeerimisotsused, rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine, põhjendamatu optimism uute projektide realiseerimisele üldises raskes majandusolukorras ning juhatuse liikme tegevusest tingituna on vähenenud võimalused rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara müügi arvelt. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, s.h. bilansist, kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste ja otsuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise käigus. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus on asunud töötajad koondama juba 2009.a suvest ning 2009.a septembriks on aktiivne majandustegevus olnud lõppenud. Sellest tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku juhatus oleks pidanud hiljemalt 2009.a septembrist esitama pankrotiavalduse, seega võlgniku juhatus seda kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna võlgniku maksejõuetus ning tugev likviidsuskriis on selge ning ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik kaaluda majandustegevuse jätkamist ning saneerimist antud situatsioonis.

2-09-71738 Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, kuid juhatus on teinud majandustegevusega lõpetamisel otsuseid, mis on käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Võlgniku majandustegevuse raskused ning majandustegevuse lõpetamise on tinginud eelkõige majandussektori langus, s.h võlgniku põhiliste koostööpartnerite äralangemine ja ekspordituru kahanemine, töö hindade langus, planeeritud tööde ärajäämine, investori kaasamisplaani läbikukkumine. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on lisaks juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ning riskide hindamine. Pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal on selgunud, et arvestades olemasolevaid kohustusi ja varasid, on võlgnik olnud sisuliselt maksejõuetu juba 2009. aasta suvest. 2009. aasta novembris on OÜ SM juhatuse liikmele MV tagastanud laenu kokku 475 000 krooni. Kuna MV on võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik siis ta teadis või pidi teadma, et laenu tagastamine toimub ettevõtte maksejõuetus olukorras. Seega on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on olukorras, kus tema teadaolevad kohustused on märgatavalt ületanud tema varasid, tagastanud võlgniku lähikondsele laenu, millega võis kahjustada võlausaldajate huve. Seetõttu võib esineda võimalus pankroti väljakuulutamise korral nimetatud tehingu tagasivõitmiseks PankrS § 113 alusel. 04.11.2009 on OÜ SM ja OÜ UB sõlminud kinnistute müügileping ja asjaõiguslepingud, mis on kinnitatud Tallinna notar Maive O poolt. Lepingu kohaselt müüs OÜ SM kinnistu nimetusega XXX, asukohaga XXX, XXX, kinnistu nimetusega XXX ja kinnistu nimetusega Aiandi tee 21D, asukohaga Aiandi tee 21D, Viimsi alevik, XXX OÜ-le UB hinnaga 2 900 000 krooni. Müügihinnast 1 400 000 krooni tasus OÜ UB võlgnikule sularahas, müügihinnast 1 500 000 krooni lugesid OÜ SMja OÜ UB lepingu kohaselt tasutuks tasaarvlemise korras. Ajutisele haldurile ei ole teada võõrandatud kinnistute tegelik turuväärtus ning antud tehingu asjaolud vajavad täiendavalt selgitamist peale pankroti välja kuulutamist. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust jätkata ning võlgniku majandustegevus on lõppenud. PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et maksujõuetus on alalise iseloomuga ning võlgniku edasine tegevus ei ole võimalik. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrot on vaja välja kuulutada.

III Kohtuistung 16.02.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-09-71738 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Äriseadustiku (edaspidi ÄS ) § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. SMOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 30.12.2010 avalduse SMOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 15.01.2010 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek L. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara väärtuseks on ca 5 000 000 krooni, võlgnikul on kohustusi vähemalt 24 000 000 krooni, seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara ca 19 000 000 krooni võrra. Võlgnik on tegutsenud kahel järjestikusel majandusaastal kahjumiga: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 3 249 535 krooni ja 2009.a majandusaasta (seisuga 15.01.2010) tulemuseks oli kahjum 13 188 475 krooni. Seisuga 15.01.2010 oli võlgniku omakapital – 7 759 369 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuna puuduvad selleks vajaminevad investeeringud. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara, võlgnik on kahel järjestikkusel majandusaastal (2008.a ja 2009.a) tegutsenud kahjumlikult, võlgniku omakapital ei vasta seisuga 21.01.2010 ÄS § 136 sätestatud nõuetele, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Kuigi võlgnik on olnud maksejõuetu juba 2009. aasta suvest, on 2009. aasta novembris OÜ SM juhatuse liikmele MVile tagastanud laenu kokku 475 000 krooni. Kuna MV on võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik siis ta teadis või pidi teadma, et laenu tagastamine toimub ettevõtte maksejõuetus olukorras. Seega on võlgnik olukorras, kus tema teadaolevad kohustused on märgatavalt ületanud tema varasid, tagastanud võlgniku lähikondsele laenu, millega võis kahjustada võlausaldajate huve. Seetõttu võib esineda võimalus pankroti väljakuulutamise korral nimetatud tehingu tagasivõitmiseks PankrS § 113 alusel. 04.11.2009 on OÜ SM ja OÜ UBsõlminud kinnistute müügileping ja asjaõiguslepingud. Lepingu kohaselt müüs OÜ SM kinnistu nimetusega XXX, asukohaga XXX, kinnistu nimetusega XXX ja kinnistu nimetusega Aiandi tee 21D, asukohaga Viimsi alevik, XXX OÜ-le UB hinnaga 2 900 000 krooni. Müügihinnast 1 400 000 krooni tasus OÜ UB võlgnikule sularahas, müügihinnast 1 500 000 krooni lugesid OÜ SM ja OÜ UB lepingu kohaselt tasutuks tasaarvlemise korras. Kinnistud 2 900 000 krooniga soetanud UBOÜ 2008.a majandusaastaaruande kohaselt moodustas aga äriühingu käibevara 31.12.2008 seisuga üksnes 40 156 krooni. Lisaks on võlgniku juhatuse liige võõrandanud 2009.a detsembris kogu oma olemasoleva kinnisvara, milline järjestikune käitumine viitab teadlikule käitumisele. Kuna puuduvad andmed võõrandatud kinnistute

2-09-71738 tegelik turuväärtuse kohta, siis vajavad nimetatud tehingu asjaolud täiendavalt selgitamist peale pankroti välja kuulutamist. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu kuid juhatus on teinud majandustegevusega lõpetamisel otsuseid, mis on käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Võlgniku majandustegevuse raskused ning majandustegevuse lõpetamise on tinginud eelkõige majandussektori langus, s.h võlgniku põhiliste koostööpartnerite äralangemine ja ekspordituru kahanemine, töö hindade langus, planeeritud tööde ärajäämine, investori kaasamisplaani läbikukkumine. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on lisaks juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ning riskide hindamine. Samuti ilmneb ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, võlgniku juhtorgani liikme juhtimisvigadega seotud asjaolud ja vajadusel esitama vastavad nõuded. Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks SMOÜ pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.