Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

5.Määrata OÜ AxxxxSxxxxxdokumentide hoidjaks Axxxx Txxxxxxx, kelle isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 6.Edastada materjal Lõuna Ringjonnaprokuratuurile. Edastada määrus äriregistrile. Määrus saata ajutisele haldurile, võlgnikule ja võlausaldajale. Kohtukulude jaotus: Ajutise halduri tasu ja kulud katta võlausaldaja poolt selleks kohtu deposiiti makstud rahast ja ülejäänud osas jäävad tasu ja kulud võlgniku (juhatuse liige Axxxx Txxxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Private Loan Solutions esitas kohtule 22.12.2009 avalduse OÜ Axxx xxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sai võlgnik võlausaldajalt laenulepingu alusel 200000 krooni laenu tagastamistähtajaga 01.06.2009, intress 10% aastas, viivis 0,1% päevas. Võlgnik ei tasunud laenu ega intresse, võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse. Praeguseks on võlgnikul tasumata laenu põhisumma 200000 krooni, intressid 11 561.64 krooni ja viiviseid on 30200 krooni. Võlgnik ei ole om kohustusi täitnud ja võlausaldaja arvab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja palub algatada pankrotimenetlus, kuulutada välja OÜ AxxxSxxxx pankrot. Nõude tõendamiseks esitas võlausaldaja laenulepingu (tl.6-7), pankrotihoiatuse (tl.8). Kohus pidas ajutise halduri määramiseks eelistungi ja 26.01.2010, määras ajutiseks halduriks Eha Pehk*i(tl.20). Ajutine haldur esitas kohtule aruande, millest nähtub, et võlgnikul on kogu vara kassajäägina 26.60 krooni. Debitoorsed nõuded puuduvad. Kohustusi on kokku 578 094.95 krooni väärtuses, millest võlad hankijatele 133 244.43 krooni, maksuvõlg 303 053.92 krooni, laenu- ja intressivõlad kokku 244 097.75 krooni. Võlgnevusi töövõtjatele ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et äriühingul puudub võime kohustuste täitmiseks võlausaldajatele ja see maksejõuetus ei ole ajutine ega ületatav. Ajutine haldur leiab, et hiljemalt 2009.a. I poolaastal pidi osaühingu juhatuse liikmele olema selge, et äriühing on maksejõuetu. Pankrotiavaldust esitatud ei ole, millega on juhatuse liige rikkunud Äriseadustiku § 180 lg.51 kohustust. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku hinnata PankrS § 28 lg.2 mõttes raske juhtimisvea koosseisu olemasolu juhatuse liikme käitumises. OÜ Axxx Sxxxx osanik oli alates 01.01.2007 OÜ Põltsamaa EDE, kelle nimetus alates 10.03.2009 OÜ Grintor. Viru Maakohtu 29.05.209 määrusega on lõpetatud OÜ Grintor pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, äriühingu lõpetamise kanne tehtud äriregistris 15.10.2009. Seega puudub nimetatud kuupäevast OÜ-l Axxx Sxxxx osanik.

Juhatus on jätnud täitmata ÄS § 182 lg.1, lg.3 sätestatud kohustuse esitada Eesti Väärtpaberite Keskregistrile õiged andmed osanike kohta. 2008.a. majandusaasta aruannet ei ole OÜ Axxx Sxxxx äriregistrile esitanud ja 22.01.2010 andis äriregister hoiatusmääruse likvideerimismenetluse võimaliku algatamise või registrist likvideerimismenetluseta kustutamise kohta. Praegune juhatuse liige A.Txxxxxxxxon kantud äriregistrisse 21.10.2008. Võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb 03.11.2008 sõlmitud laenulepingu alusel. Võlgnikul on olemas 2007.a. majandusaasta aruanne. Selles kajastub materiaalne põhivara võlgnikul summas 4 605 395 krooni, aruandeaasta puhaskasum 3 157 322 krooni, aktiva 7 180 736 krooni. Põhivara müük 3 740 383 krooni eest, tütarettevõtte müügist laekumine 9 922 400 krooni, laenude tagasimakseid 15 432 234 krooni. Raha perioodi lõpuks 0 krooni. Juhatus deklareerib majandusaasta aruande deklaratsioonis 06.06.2008, et osaühing on järkuvalt tegutsev majandusüksus. Seisuga 26.01.2010 võlgniku bilansi andmetel on vara 26.60 krooni, aruandeaasta kahjum 4 204 013.23 krooni. 2009.a. majandustehinguid on kajastatud kuni maikuuni 2009. Aastal 2007 on lõppenud põhitegevus- tapateenuse osutamine, kuna ei suudetud täita toiduainete käitlemise nõudeid. Investeerimistegevus seiskus ja majandustegevust enam uuetsi alustada ei suudetud. Edaspidi jätkus tööjõu renditeenuse osutamine. Sellest teenusest tekkis debitoorne võlgnevus OÜ Nurmus Grupp summas 343 542.83 krooni, mis kajastub pearaamatu väljatrükis perioodis alates 01.01.2008. Bilansis seisuga 26.01.2010 see debitoorne võlgnevus ei kajastu. Ebatõenäoliste laekumiste hulgas kontol 1210 on laekumata arve 317 817.82 krooni. Mahakandmise aluseks olnud dokumendid puuduvad. Laenulepinguid (OÜ Elikante laen, laenumaksed lepingu KL070806AH alusel) raamatupidamisdokumentide hulgas ja ajutisele haldurile esitatud ei ole. Materiaalne vara võlgnikul puudub. Võlgnikule kuulunud kinnisasjad- kinnistu registriosa 1899535 ja kinnistu registriosa 2172935 – on vahetanud omanikku oktoobris 2008 ja uueks omanikuks on OÜ Marga Roosikasvatus. Ehkki võlgniku dokumentide hulgas puuduvad tasaarvetuse aluseks olevat nõuete tekkimise alusdokumendid, on OÜ AxxxxSxxxx ja OÜ Marga Roosikasvatus vahel teostatud tasaarvestus 2 500 000 krooni ulatuses, mille tulemusena ongi toimunud kinnistute omaniku vahetus. Tasaarvestus on teostatud ka debitoorse võlgnikuga OÜ Nurmus Grupp. Tasaarvestamata on jäänud vaid Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja OÜ Private Loan Solutions nõuded. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad käibevahendid majandustegevuse jätkamiseks ja lisakäibevahendite saamise võimalust majandustegevuse jätkamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole. Ajutine haldur ei ole aruandes esitanud arvamust võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuid on märkinud, et maksejõuetus ei ole ajutine ega ületatav. Kohtuistungil jäi ajutine haldur selle juurde, et võlgniku majandustegevus seiskus investeeringute puudumise tõttu ja majandustegevust ei ole suudetud uuesti alustada. Lisaks sellele märtsis 2009 tunnistas Veterinaar- ja Toiduamet kehtetuks otsuse OÜ Ahto Sirel väiketapamaja tunnustamise kohta ja tegevust ei saakski jätkata. Samataoliselt on maksejõuetust põhjendanud ka võlgnku juhatuse liige: investeeringutoetust PRIA-lt ei saadud. Investeeringu tegi OÜ Ahto Sirel ise, kuid väiksemas mahus. Aastal 2007 lõpetas koostööpartner OÜ Põltsamaa EDE tootmise ja võlgnikul kadus potentsiaalne turg. Kuna sel ajal keeldusid ka pangad finantseerimast investeerimisjärgus projekte, investeerimitegevus seiskus, tootmishoonet valmis ehitada ei suudetud ja majandustegevust ei suudetud samuti uuesti alustada. Kohtuistungil põhjendab võlgniku juhatuse liige olemasolnud varade saatust järgmiselt: sõidukid olid koostööpartneri OÜ Nurmus Grupp kasutuses, halvas seisus ja on Nurmus Grupile ka võõrandatud. Veel võlgniku arvel oleva sõiduki (Ford N2 reg. nr. 792 ASB) kohta

ütleb juhatuse liige, et ka see on kusagil Nurmus Grupi käes ja ilmselt halvas seisundis. Tööjõu rentimise eest jäi Nurmus Grupp samuti võlgu, kuid nüüd on töötajatele siiski tasud välja makstud ja töötajatega töölepingud lõpetatud. Võlausaldajalt saadud laen kulus mitmesuguste väiksemate laenude ja võlgade tagasimaksmiseks. Raamatupidamist on võlgniku arvates peetud vajalikul viisil, raamatupidaja Kxxxxxxx Kxxxxx. Millegipärast ei saadud majandusaasta aruannet kokku. Võlgnik on seisukohal, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada. Võlgniku juhatuse liige on nõus võtma hoida äriühingu dokumendid ja tasuma ajutise halduri tasu. Võlausaldaja on seisukohal, et kuna võlgnikul vara ei ole ja ei ole millestki menetlust finantseerida, võiks pankrotimenetlus raugeda. Võlausaldaja ei ole nõus menetlust finantseerima ja pankroti väljakuulutamiseks peaks menetlust finantseerima keegi teine. Võlausaldajal on alust loota, et võlgniku juhatuse liige füüsilise isikuna tasub võlgniku nimel võetud laenu. Ajutine haldur jääb selle juurde, et raamatupidamisdokumentide puudumise ja olemasolevate andmete vastuolulisuse tõttu ei ole võimalik kindlaks teha debitoorsete võlgnevuste tegelikku suurust, nende sissenõudmise võimalusi ega ole põhjendatud tagasivõitmise menetluste alustamine, kuna on vähetõenäoline jõuda nõuete rahuldamiseni. Pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise võimalus on ebatõenäoline. Kohtu seisukohad Võlgniku põhitegevus on olnud põllumajandussaaduste tootmine, piima ja liha kokkuost ja töötlemine, kitsamalt loomakasvatussaaduste töötlemine ehk tapateenuse osutamine. See on tegevusala, millel võlgnikettevõtte tegevusaja kestel on toimunud suuri investeeringuid nõudvad muudatused, s.h. vajadus viia tootmishooned vastavusse uute nõuetega. Investeeringute tegemiseks taotleti raha eraldamist Euroopa struktuurifondide vahenditest, kuid taotlus jäi rahuldamata. Võlgnikettevõte alustas tootmishoonete vastavusse viimist väiksemate investeeringutega, kuid see ei taganud vajalike ümberkorralduste tegemist. Võlgnik kavatses keskenduda lammaste tapmisele ja tegi selleks ettevalmistusi. Valitud koostööpartner Põltsamaa EDE OÜ lõpetas oma tegevuse aastal 2007, kuna ei näinud piisavat perspektiivi. Pärast seda on võlgnik osutanud tööjõu renditeenust, tehes koostööd OÜ-ga Nurmus Grupp. Juba aastal 2007 on kogu müügitulu saadud tööjõu rendist, summa 546 031 krooni. Võlgnevus võlausaldajale Maksu- ja Tolliamet oli aastal 2007 62 679 krooni. Kui seisuga 01.01.2008 oli võlgnikettevõtte bilansimaht 7 180 736 krooni, siis 2008. aasta kestel on võlgnik võõrandanud oma kinnistud võlgade tasaarvestamise teel hinnaga 2500000 krooni, on võõrandatud ka muu vara, v.a. sõiduk (kaubik) väljalaskeaastaga 2003, reg. nr. 792 ASB. Tootmistegevust aastal 2008 ja 2009 raamatupidamisandmed ja võlgniku esindaja seletus ei kajasta. Majandusaasta aruannet aasta 2008 kohta koostatud ja esitatud ei ole, raamatupidamisdokumentide hulgas puuduvad alusdokumendid olulisemate võlasuhete aluste kohta: näiteks võla tekkimine 2 408 662 krooni OÜ Loo Invest ees, nõude 2 408 812 krooni müük Põltsamaa EDE OÜ-le ja sellest tulenev laekumine (mis pidanuks kajastuma 2008. raamatupidamisdokumentides). Ajutise halduri nõutud dokumente ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud. Võlgniku juhatuse liige Axxxx Txxxxxxx ei andnud ka kohtuistungi sisulist seletust tehingute toimumise, laekunud raha, tehingute algdokumentide olemasolu või puudumise ja raamatupidamisaruannete esitamata jätmise kohta.

Ajutine haldur on aruandes teinud kohtule ettepaneku hinnata, kas juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine kujutab endast rasket juhtimisviga PankrS § 28 lg.2 tähenduses. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Uurides sellise olukorra põhjusi, on kohus seisukohal, et võlgnikul käibe puudumise põhjuseks on majandustegevuse lõppemine põhitegevusalal. Seetõttu on võlgnikul puudunud võimalus käibest saadavate jooksvate vahendite arvel tasuda võlausaldajalt võetud laenu ja mõnesid makse (näiteks sotsiaalmaks). Samas ei saa käibe puudumisega põhjendada käibemaksu ja kinnipeetud tulumaksu tasumatajätmist. Puuduvad vahendid võlgade tasumiseks. Võlgnik on praktiliselt varatu. Kuna puuduvad tehingute algdokumendid, puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pankrotimenetluses ja ebatõenäoline on tulemusliku nõude esitamine juhtorgani liikme vastu. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on küll PankrS § 22 lg.2 p.4-1 alusel teavitanud üht, s.t. pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat võimalusest kanda raha menetluskulude katteks kohtu deposiiti, kuid teist teadaolevat võlausaldajat (Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei ole ajutine haldur sellisest võimalusest teavitanud. Seetõttu teatab kohus sellisest võimalusest sellele võlausaldajale. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgnikettevõtte pankrotti välja ei kuuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise ettenähtav võimalus. Axxx Sxxxx OÜ pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg.1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg.2 sätestab: Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et võlgniku OÜ Axxx Sxxxx juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine 2009.a. I poolaastal kui maksejõuetus oli juba ilmne, on Äriseadustiku § 180 lg.51 nõuete rikkumine raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhatuse liige oli teadlik ettevõtte põhitegevusalal tegevuse lõppemisest, tema allkirja kannavad otsused kinnistute võõrandamise ja tasaarvestuskokkuleppe sõlmimise kohta oktoobris 2008. Seega oli ta teadlik põhitegevusalast tulenevate rahavoogude lõppemisest. 16.oktoobrist 2008 on OÜ Axxx Sxxxx juhatuse liige Axxxx Txxxxxxx. On mõistlik eeldada, et kui isik asub äriühingu juhatuse liikmeks, on ta hoolikalt tutvunud äriühingu majandusliku olukorraga. Novembris 2008 on võlgnikettevõte (esindatuna juhatuse liikme poolt) võtnud võlausaldajalt laenu 200000 krooni. Kohtuistungil andis A.Txxxxxxx seletuse, et see raha kulus varasemate võlgade tasumiseks. Kui see nii oli, siis oli A.Txxxxxxx teadlik, et äriühingul puuduva

vahendid ja laekumised võlgade tasumiseks. Kuna juhatuse liikme A.Txxxxxxx osalusel on toimunud äriühingu vara (kinnistud) võõrandamine ja võlgade katteks võeti laenu, siis majandusaasta lõppemise järel 31.12.2008 oli ilmne ka äriühingu seaduslikule esindajale, et äriühingu osakapital on langenud alla seaduses sätestatud määra ja et äriühingul puuduvad allikad ja võimalused oma kohustuste täitmiseks. Maksuvõlgade olemasolu nähtub muu hulgas ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, millele on võlgnikul juurdepääs. Samas leiab kohus, et selline käitumine (pankrotiavalduse esitamata jätmine)ei ole raske juhtimisviga, mis oleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks, kuna maksejõuetus oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Selline käitumine sisaldab maksejõuetuse tekkimisega seotud kuriteo tunnuseid (PankrS § 28 lg.1, KarS § 3851) ja kohus teatab sellest prokurörile. Kohtu hinnangul on PankrS § 28 lg.2 tähenduses raske juhtimisvea tunnused võlgniku juhatuse liikme käitumises järgmiste juhtimisotsustuste ja tehingute tegemisel: tasaarvestuse tegemine OÜ-ga Marga Roosikasvatus 17.10.2008 kokkuleppe alusel, kuna puuduvad alused OÜ-l Axxx Sxxxx tasaarvestatavas suuruses võla olemasolu kohta OÜ Marga Roosikasvatus (või sellele eelnenud võlausaldajate) ees; OÜ-le Põltsamaa EDE müüdud nõude 2 408 812 krooni sissenõudmata jätmine. Sellise tegevusega võidi põhjustada OÜ Axxx Sxxxx maksejõuetus (KarS § 384 lg.1). Kuna puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid ja on esitamata 2008.a. majandusaasta aruanne, puudub käesolevas pankrotimenetluses võimalus nende otsustuste ja tehingute sisu ja põhjendatust hinnata. Käesolevas menetluses kohtule esitatu alusel saab järeldada, et OÜ Axxx Sxxxx maksejõuetus on tekkinud nende juhtimisotsustuste (raskete juhtimisvigade) tõttu. Ehkki OÜ-l Axxx Sxxxx eraõigusliku äriühinguna oli õigus tema vastu esitatud või tema poolt esitatavate nõuete käsutamisele, s.h. neid nõudeid esitada või loobuda nõuete sissenõudmisest, aga ka tunnistada tema vastu esitatud nõudeid, kuulub selliste raskete juhtimisvigade tegemine uurimisele süüteomenetluse käigus, kuna selle on põhjuslikus seoses võlgniku maksejõuetus. PankrS § 130 lg.4 sätestab: kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg.1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. § 130 lg.5 sätestab, et haldur näeb ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Seega tuleb ajutisel halduril viia läbi võlgnikettevõtte likvideerimine. Võlgniku ainuosanik ja juhataja Axxxx Txxxxxxx on andnud nõusoleku dokumentide hoidmiseks ja PankrS § 130 lg.5 alusel tuleb A.Txxxxxxx määrata dokumentide hoidjaks. Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas taotluse ajutise halduri tasu saamiseks. PankrS § 150 lg.4, lg.5 alusel lahendab kohus ajutise menetluse kuludega seonduva eraldi määruses.

PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

otsustab kohus

Käesoleval juhtumil on võlausadaja kohtu koraldusel maksnud kohtu deposiiti 7000 krooni menetluskulude katteks. Võlgnik kohtuistungil väljendab valmisolekut katta ajutise halduri menetluskulu. Neid asjaolusid arvestades määrab kohus katta ajutise halduri tasu ja kulutused võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud vahenditest ja selle ebapiisavuse korral tuleb ülejäänud osa katta võlgnikul.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.