Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja, Malle Kortspärn, töötas Eesti Maaülikoolis alates 13.09.2005.a määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel administraatorina ülikoolile kuuluvas ühiselamus. Töö sisuks vastavalt töölepingule oli muuhulgas ühiselamuga seotud töö korraldamine. 29.01.2007.a kokkuleppel tööandjaga täiendati hageja töölepingut Lisaga 2, millega lisati hageja tööülesannete hulka kohustust võtta vastu hosteli broneeringuid ja kontrollida sularaha laekumisi. 2005.a juunis loodi OÜ Torni Hostel, kus hageja asus täitma ühiselamu administraatori töökohustusi. Hosteli külastajad maksid teenuse eest sularahas või kaardiga valvelauda. Maksmisel väljastati külastajatele kviitungid. Hageja ja ühiselamu raamatupidaja L. K võrdlesid saadud raha väljastatud kviitungitega ning raamatupidaja tegi vastavad kanded külastajate registreerimisraamatusse. Seejärel viis hageja kontrollitud rahasummad majandusjuhataja K.Z kabinetti, kviitungid ja vahel ka registreerimisraamat jäid raamatupidaja kätte. Oma tööülesannete paremaks täitmiseks pidas hageja alates 2006.a vihikut, kus ta fikseeris sagedasi kaugõppijatest ja külalisõppejõududest hosteli külalisi ja nende poolt teostatud rahalisi makseid. Tänaseks on see vihik kadunud. Kadunud on ka vihik hageja tööks vajalike elektrooniliste paroolidega ja mõnede märkmetega raamatupidaja L. K’le üleantud rahasummade kohta. Raamatupidaja on hagejale mitmel korral avaldanud, et võtab kassast isiklikuks otstarbeks laenu. 2008.a suvel viidi majandusjuhataja ja varahaldusosakonna juhataja poolt läbi kontroll, mille käigus võrreldi külastajate registreerimisraamatut, kassa dokumente, läbipääsusüsteemi logi ja hosteli külastajate selgitusi majutuse perioodi ja maksmise kohta ning leiti et kviitungeid on võltsitud ja raha on kõrvaldatud. Kahtlused nimetatud toimingutes langesid hagejale ja raamatupidajale. 31.08.2008.a esitas hageja kirjaliku seletuskirja, milles eitas oma süüd. Kahju ulatuse ja suuruse kindlaksmääramiseks moodustatud komisjon on teinud kindlaks tekitatud kahju suure, mis on 111 600 krooni. 15.10.2008.a kohtumises komisjoniga oli hageja sunnitud varasema raamatupidaja poolse väljapressimise mõjul tunnistama oma olematud süüd. Tekkinud närvipinge tulemusel tekkis hagejal mõõdukas depressioon, mida süvendas hiljuti avastatud rinnavähk. Sellises labiilses närvilises seisundis langes hageja raamatupidaja väljapressimise ja ähvarduste ohvriks. Nii on hageja 22.08.2008.a ja 15.10.2008.a olematu süü ülestunnistused tehtud raamatupidaja L.K eelneva šantažeerimise mõjul. 21.10.2008.a haldusdirektori korraldusega nr 53-HD karistati hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p1 alusel usalduse kaotuse tõttu. Hageja lõpetati tööleping 22.10.2008.a usalduse kaotuse tõttu. Hageja leiab, et antud juhul ei ole tema süü ja süüline käitumine raha kõrvaldamisel tõendatud. Hageja pidi kontrollima sularaha laekumisi ja seejärel viis rahasummad majandusjuhataja kabinetis asuvasse seifi. Kviitungid ja külastajate registreerimisraamat jäid raamatupidaja L.K kätte, kes oli samuti teadlik seifis asuvast rahast ja seifivõtmete asukohast. Hageja möönab, et raha kõrvaldamine toimus raamatupidaja kavatsetud süülise käitumise tagajärjel ning ta oleks pidanud rohkem pöörama tähelepanu raamatupidaja tegevuse kontrollimisele. Hageja leiab, et süüteo toimepanemise asjaolud, mis ei osuta otseselt hagejale, on vastuolus tööandja valitud distsiplinaarkaristusega TVDS § 8 lg 1 mõttes. Hageja süü ja süüline käitumine tööandajale varalise kahju tekitamises pole piisavalt tõendatud ning puudub alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 1 alusel. Hageja palub lugeda temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 1 alusel ebaseaduslikuks ja mõista kostjalt välja hüvitis. KOSTJA VASTUVÄITED ESITATUD HAGIAVALDUSELE (tl 22-25). Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejaga töölepingu lõpetamine Töölepingu seaduse § 86 punkti 7 alusel usalduse kaotuse tõttu, on seaduslik. 15.09.2004.a on hageja allkirjastanud oma ametijuhendi, milles muuhulgas tema tööülesanneteks on ühiselamuga seotud töö korraldamine, üürilepingute sõlmimine ja lõpetamine ning üüride laekumise

kontroll. Hageja tööülesanneteks on olnud hosteli broneeringute vastuvõtmine ning maksekviitungite toimetamine koos laekunud sularahaga raamatupidaja kätte kontrollimiseks ning ülekandmiseks hosteli arvele panka. 2008.a juulikuus sai ülikooli haldusteenistusele esmakordselt teatavaks asjaolu, et hosteli majutuste registreerimises ning sularahaarvestuses võivad esineda rikkumised. Kuna hostelis korraldasid oma ametikoha tööülesannetest tulenevalt raamatupidamist ning sularaha liikumist hageja ja raamatupidaja L.K. , võttis varahaldusosakonna juhataja nimetatud isikutelt seletuskirjad. 22.08.2008.a on hageja tunnistanud, et raha on kõrvaldatud umbes aasta jooksul ning kõrvaldatud raha jagatakse L.K’ga pooleks. Hageja kohustus hüvitama kahju ja kahetses tegu. Samased vastused on andnud ka raamatupidaja L.K. 31.08.2008.a esitas hageja seletuskirja, milles selgitas sularaha liikumist hostelis ning mitmeid asjaolusid seoses isiklikuks arvepidamiseks ette nähtud vihiku ning kabineti võtmete kaotsiminekuga. Erikontrolli 30.09.2008.a aruande tulemusena tehti kindlaks hosteli sularaha käitlemisel tekkinud puudujääk ning kahju suurus, milleks oli 68 800 krooni ja 2008.a 42 800 krooni, kokku 111 600 krooni. Pärast erikontrolli tulemuste tutvustamist hagejale, esitas hageja 15.10.2008.a ülikooli rektorile seletuskirja, milles tunnistas end süüdi sularaha kõrvaldamises koos raamatupidaja L.K’ga ning teatas, et kohustub kahju hüvitama täies ulatuses. Samasisulise seletuskirja on andnud ka raamatupidaja L.K. Hageja on asunud tekitatud kahju hüvitama. 21.08.2008.a on hageja tasunud 35 000 krooni, 17.11.2008.a on tasutud 22 000 krooni. Kostja leiab, et kuna vara puudujääk on kindlaks tehtud erikontrolli tulemusena, hageja on end süüdi tunnistanud, hageja omas tema distsiplinaarkorras töölt vabastamise hetkel 21.10.2008.a kehtivat distsiplinaarkaristust, mida ei ole vaidlustatud, siis hagejaga töölepingu lõpetamine on piisavalt tõendatud, vastab hageja poolt toime pandud süüteo asjaoludele ja raskusele ning arvestab töötaja varasema käitumisega. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 45-47;50-52). Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et sularaha omastamine hageja poolt on toimunud üldises vastutustundetus töökohustustesse suhtumise õhkkonnas ning raamatupidamisnõuete jämedas eiramises. Hageja ja raamatupidaja võrdlesid hosteli külastajate poolt tasutud raha väljastatud kviitungitega ning raamatupidaja tegi vastavad kanded külastajate registreerimisraamatusse. Raha viis panka L.K, kes oli teadlik seifis asuvast rahast ja seifivõtmete asukohast. Seega on hageja täitnud oma töölepingulisi kohustusi, kontrollinud sularaha laekumisi ning toimetanud kontrollitud rahasummad majandusjuhataja kabinetis asuvasse seifi. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei kontrollinud täiendavalt üle teise töötaja töölepinguliste kohustuste täitmist, milleks hagejal puudus otsene pädevus, ei saa pidada vastutustundetuks suhtumiseks oma töösse.

KOHTUISTUNG (220-230;232-239).

Hageja, Malle Kortspärn’a, poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt asus ta tööle Eesti Maaülikooli 13.09.2005.a. administraatorina ülikooli ühiselamusse. Tema töökohustuseks oli ruumide haldamine, üürilepingute sõlmimine üliõpilastega, üürilepingute lõpetamine. Kui tema ametijuhendit täiendati, tegi ta ettepaneku, et raha vastuvõtmiseks seatakse sisse vihik, kus kajastuks raha vastuvõtmine valvuritelt ja raha üleandmine. Tema ettepanekut vastu ei võetud. Kui avastati sularaha puudujäägid, siis hakkas raamatupidaja talle survet avaldama, kuna raamatupidajale olid teada teatud asjaolud. Raamatupidaja omas teavet, mille avalikuks tulemine oleks lõhkunud tema üle 30 aasta kestnud abielu. Ta kirjutas seletuskirja vaimse surve all, sest L.K. ähvardas ära rääkida tema abikaasale, et tal on armuke ja samuti lubas L.K. tema abikaasale ära rääkida, et tema tütar ei ole abikaasa oma. Seetõttu ta nõustus raamatupidaja sooviga ja tunnistas end süüdi. Tema seda raha ei omastanud. Kui nad pidid minema K.Z. juurde raha üle andma, siis raha ümbrikuga 35 000 krooni andis tema kätte L.K. .

Hageja esindaja, vandeadvokaat Tarmo Pilv’e, seletuste kohaselt lõpetati hagejaga töösuhe 22.10.2008.a usalduse kaotuse tõttu. Kui tööandja otsustab töölepingu lõpetada usalduse kaotuse tõttu, peab olema elementaarselt tõendatud selline otsus. Kui uuritakse mingeid dokumente, kus ei tuvastata hageja süü, kui kellegi teise süü on seal olemas, ei saa see olla hagejaga töölepingu suhte lõpetamise põhjuseks usalduse kaotamise tõttu. Tõendiks antud asjas ei ole dokument, kus inimene on omakäeliselt kirjutanud seletuse oma süü kohta. Samuti esitatud dokumentide alusel kahju tekkimine ei ole tõendatav ja on küsitav, kas kahju üldse on tekkinud ja ei ole ühtegi tõendit, et selle kahju on hageja tekitanud või selle tekkimisele kaasa aidanud. Selle alusel ei saa kedagi lugeda töölepingut rikkuvaks, ametijuhendit rikkuvaks isikuks, ei saa lugeda usalduse kaotanuks isikuks. Seletus, kus hageja tunnistab end süüdi tuleneb perekondlikest asjaoludest. Tunnistaja, K.K. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Hosteli dokumentide kontrollimisel ilmnesid puudujäägid, failid näitasid suuremaid raha liikumisi kui raha laekumisi. Komisjoni töö tulemusena selgus kahju summaks 125 000 krooni. Algselt vastas Malle Kortspärn kõikidele küsimustele, mis talle oli esitatud – „ei“, aga järgmisel päeval tulid need kaks inimest ise vabatahtlikult ja andsid seletused, et nad on need teod teinud ja kõrvaldanud 20 000 krooni. Kuna ta ei saanud täpselt aru, kuidas kõik toimunud oli, siis kutsus ta raamatupidaja ja administraatori uuesti vestlusele, kes tunnistasid ennast süüdi ja nende versioon oli, et keegi tuntud isik vajas rahaabi ja nad arvasid, et nad laenavad Hostelist raha ja hiljem maksavad tagasi. Nad olid nõus tekitatud kahju hüvitama. L.K. tõi Hostelisse 8 000 krooni ja Malle Kortspärn 35 000 krooni sularahas ja 22 000 krooni ülekandega, mis võeti raamatupidamisse. Ta saab aru, et nad jagasid vastutuse kahepeale ära. Ta nägi kui L.K. ja Malle Kortspärn kirjutasid oma süüd tunnistava avalduse ning ta ei märganud, et L.K. oleks andnud mingi märguande Malle Kortspärn’le, et ta tunnistaks oma süüd. Malle Kortspärn rääkis talle, et ta andis seletuse sellepärast, et L.K. võib välja rääkida tema salasuhte. Ta ei usu seda, sest see suhe oli silmaga näha, seda eksponeeriti kõigile ja see ei olnud salasuhe. Kõik dokumendid, mis on kahju määramiseks vajalikud, on olemas. Tunnistaja, K.Z. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Malle Kortspärn oli ülikooli ühiselamute administraator ja allus otseselt talle. Probleemist seoses sularaha käitlemisega sai ta teada kuskil 2008.a aprillis finantsdirektori käest. Hosteli külaliste registreerimise žurnaalist nähtus, et seal olid tehtud oskuslikud parandused just nende külaliste saabumis- ja lahkumisajas, kes maksid sularahas. Kuna teatud nimed kordusid, helistas ta neile ning palus neilt tšekke. Ta sai ühelt inimeselt 10-15 tšekki, võrdles neid raamatupidamises olevate tšekkidega ja selgus, et kui tšekk oli 600 kroonine, siis raamatupidamises oli kantud 300 krooni. Ta oli ruumis, kui Malle Kortspärn kirjutas seletuse, et ta on süüdi. Ruumis olid peale tema veel haldusdirektor, varahaldusosakonna juhataja, L.K. ja Malle Kortspärn. K.K. soovis teada, kes see isik on, kelle jaoks raha võeti. Seda isikut ei tahetud nimetada. K.K. ütles, et asi tuleb siin ruumis selgeks teha, et enne siit ruumist ära ei lähe, kui olukord on selge. Malle Kortspärn tahtis minna koos L.K. ga välja ukse taha rääkima, kuid K.K. ei lubanud. See vestlus oli peale seda kui raamatupidamiskomisjon oli fikseerinud puudujäägi ja siis nad kirjutasid selle, et nad võtavad süü omaks ja kannavad kahju pooleks. Eelnevalt anti talle Malle Kortspärna poolt sularaha 35 000 krooni ja L.K. andis 8 125 krooni. Kui Malle Kortspärn kirjutas seletuse, milles ta võttis omaks, et on raha võtnud, ei olnud ta ärritunud seisundis, oli täitsa rahulik, kui ta ruumi tuli ei öelnud ta, et ei ole raha võtnud. Kostja esindaja, A.J. , poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt kostja hagi ei tunnista. Eesti Maaülikool on menetlenud distsiplinaarsüüteoasja vastavalt seadusele, on võtnud tunnistajatelt suulisi ja kirjalikke seletusi, on teostanud erikontrolli, on saanud vastavatelt isikutelt kirjaliku seletuse, kus nad tunnistavad end raha omastamises süüdi ning on asunud omastatud raha ülikoolile hüvitama. Distsiplinaarkorras töötajate vabastamise korraldus vastab distsiplinaarvastutuse seaduse nõuetele, on põhjendatud ja põhistatud vastavalt seadusele. Ülikool välistab täielikult otsuse tegemise töötajate süüdimõistmise ennatlikel või kontrollimata faktidel. Rahalise puudujäägi tõendiks on erikontrolliakt, millele on alla kirjutanud ülikooli töötajad-asjatundjad, professionaalid. Ülikool on täitnud sellega oma tööandja kohustust. Oleme veendunud, et hageja väidetav

mõjutamine enda süüdimõistva tunnistuse andmine ei ole olnud tema otsusevõimet mõjutavaks teguriks. Hagejal on olnud võimalus oma kõikide tegevuste korral otsustada ja valida tegevus. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja jääb oma kirjalike vastuväidete juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 7 alusel 22.10.2008.a seoses usalduse kaotusega (tl 15). Vastavalt TLS § 104 lg 2 võib töölepingu lõpetada TLS § 86 p 7 alusel, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 86 p 7 kohaldamiseks peab olema täidetud distsiplinaarsüüteo koosseisuliste elementide (tahtlus, õigusvastasus) tuvastatuse nõue kui ka süüteo lõpuleviiduse eeldus. Kohus asja arutanud ja hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et hageja väited selle kohta, et tema suhtes töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu on vastuolus hageja poolsete süüteo toimepanemise asjaoludega, ei ole kooskõlas kohtu poolt kogutud tõenditega. Hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas nr 53-HD; 21.10.2008.a (tl 38) on märgitud töölepingu lõpetamise põhjuseks hageja poolt kostjale suure materiaalse kahju tekitamine. Võlaõigusseaduse § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Vastavalt ametijuhendi p-le 2.1 ja 2.4 (tl 26-27) oli hageja töö sisuks muu hulgas ühiselamuga seotud töö korraldamine ja ühiselamu üürilepingute sõlmimise ja lõpetamise korraldamine ning üürnike arvestuse pidamine. 29.01.2007.a poolte vahel sõlmitud töölepingu muudatusega (tl 10) täiendati hageja töö sisu ja lisati igapäevase majandustegevuse korraldamisega seonduvad tööd ning sularahaliste laekumiste kontroll. Kahju kindlakstegemiseks on kostja poolt läbiviidud erikontroll, mille aruandest 30.09.2008.a (tl 33), nähtub, et perioodil 01.01.2007.a kuni 30.06.2008 oli hosteli sularaha käitlemisel tekkinud puudujääk ning kahju suuruseks on kokku 111 600 krooni. Tunnistajad K.Z. ja K.K. on kohtuistungil kinnitanud, et probleemid sularaha käitlemisega ilmnesid juba 2008.a aprillis ning kahju kindlakstegemiseks viidi läbi põhjalik dokumentide kontroll ja muuhulgas vesteldi töötajatega. Kostja poolt kahju kindlakstegemisel aluseks võetud arve-müügitšekkidele on alla kirjutanud hageja, mida kinnitab ekspertiisiakt nr DK-0308-09/4023;02.11.2009.a (tl 355) millest nähtub, et käsikirjalised tekstid arve-müügitšekkidel, on kirjutatud Malle Kortspärna poolt. Hagejat on distsiplinaarkorras karistatud 19.09.2008.a (tl 37) noomitusega selle eest, et hageja perioodil 01.06.2008.a kuni 07.07.2008.a ei vormistanud üürilepinguid nõuetekohaselt ja ei kontrollinud rahaliste vahendite laekumisi. Seega tuvastas tööandja juba varasemalt enne hagejaga töölepingu lõpetamist, et hageja oma käitumisega on seadnud ohtu tööandja vara. Kohus peab vajalikuks märkida, et TLS § 104 lg 2 p 2 mõtte kohaselt võib töölepingu lõpetada usalduse kaotuse tõttu ka siis, kui töötaja töökohustuste rikkumisele varaline kahju ei järgnenud, kuid oleks võinud järgneda. Hageja on hagiavalduses ise möönnud, et ta oli teadlik, et raamatupidaja võtab isiklikuks otstarbeks kassast laenu, kuid hageja ei teavitanud sellest kedagi ega võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid. Hageja mitteusaldusväärsust näitab ka hageja käitumine peale puudujäägi avastamist, kus hageja võttis omaks raha kõrvaldamise, hüvitas osaliselt kahju (tl 30,34,35) ning pärast väitis, et süü omaksvõtt oli tingitud tema suhtes raamatupidaja poolt läbiviidud šantaažist. Seega on hageja lasknud end mõjutada ja käitunud viisil, millega kahjustas tööandja majandustegevust. Tunnistajad

K.Z. ja K.K. kinnitasid kohtus, et kostja olukorrast, kus töötaja on langenud väidetava šantaaži ohvriks, varem teadlik ei olnud. Hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et antud asjas on leidnud tõendamist, et hageja on suhtunud oma töökohustustesse vastutustundetult ning jätnud täitmata talle pandud töökohustused ning antud juhul seisneb hageja süü muuhulgas ka hooletus vormis, mille tagajärjel on kostjale tekkinud kahju ning mis on aluseks töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas Eesti Maaülikooli poolt kantud menetluskulud täies ulatuses Malle Kortspärn.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.