2-09-65873
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2010. a , Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-65873
Tsiviilasi
Koigi Valla hagi Lxxxx Kxxx vastu võla 6960,90 krooni ja viivise 2966,76 krooni nõudes
Hagihind
6960,90 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Koigi Vald Koigi vallavalitsuse kaudu (registri nr 75015640; asukoht Koigi küla, Koigi vald, Järvamaa; elektronpost: [email protected]) Kostja: Lxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-09-65873 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Koigi Vald Koigi Vallavalitsuse kaudu esitas 07.12.2009. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Lxxxx Kxxx vastu üürilepingust tuleneva võla summas 6960,90 krooni ja viivise summas 2966,76 krooni nõudes. Pärnu Maakohus saatis 10.12.2009. a asja kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagi 21.12.2009. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 23.12.2009.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja esitas 05.02.2010. a kohtule avalduse, milles taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja pole hagile vastanud kohtu määratud tähtajaks.. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel oli 03.06.2008. a sõlmitud tähtajaline üürileping, mille alusel kostja kasutas hagejale kuuluvat korteriomandit xxxxxxx külas majas nr x. Kostja rikkus üürilepingut ja jättis hagejale üüri ja kommunaalmaksed nõuetekohaselt tasumata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu punktis 4.5. on pooled kokku leppinud, et üüri ja teenuste tasumisega viivitamisel tasub üürnik üürileandjale viivist 0,2 % viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist 31.10.2009. a seisuga 2966,76 krooni.
2-09-65873 Hageja nõue kostja vastu üürilepingust tuleneva võla summas 6960,90 krooni ja viivise summas 2966,76 krooni nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1400 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.