Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja palub kostjalt välja mõista Cassandra pesakonnast kaks kutsikat ( sündinud 05.09.2008). Hagiavalduse järgi on hagi hind 20 000 krooni. Kostja on kasutanud kahel korral hageja poolt kohtule esitatud ostu-müügilepingut ( koopia ) paberkandjal septembris 2005 ja oktoobris 2008 pesakonna registreerimisel Eesti Kennelliidus. Kostja ei tunnista ostu-müügilepingut, aga sama ostu-müügileping sobis mõlemal korral kutsikate registreerimiseks Eesti Kennelliidus. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on alusetu. Antud asja ei ole vaidlust Cassandra omandiõiguse üle, vaid koera eest ostu-müügi hinna tasumise üle. Lepingu p 13 järgi on kostjal hagejale tasumata. Kohustus tasuda tekkis kostjal teise pesakonnaga s.o.2008.a. oktoobris. Seega nõue ei ole aegunud. Kostja vastas kohtule hagiavalduse kohta, et ta ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja pole sõlminud kohtule esitatud Cavalier King Charles Spanieli Cassandra ostu-müügilepingut paberkandjal, väidetavalt 10.07.2000.aastal. Kostja pole sellele lepingule alla kirjutanud. Kostja ei tunnista mitte kumbagi allkirja lepingul. Hageja on esitanud kohtule olematu ostu-müügilepingu. Kuna puudub väidetav võlaõiguslik suhe, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja arvates on ilmselgelt esitatud ostu-müügilepingu puhul tegemist kuriteo tunnustel teoga, mille puhul seadusandja on ette näinud kriminaalvastutuse. Kostja palub kohaldada aegumist, kuna leping on väidetavalt sõlmitud 10.juulil 2000., omandiõigus on üle läinud kostjale 2005.a. 20.septembril. Kohtuistungil 01.juunil 2009 hageja selgitas, et tema soov oli saada pesakonnast kaks kutsikat endale. Rahas on nõue 20 000 krooni. Kutsikad on juba nii suured, et kohtuistungil hageja loobus kutsikate loovutamise nõudest ja jäi nõude juurde välja mõista kostjalt 10000 krooni. Lepingu sõlmimine toimus 2000.aastal. Lepingu viis Helen Lorvile tema ema, sest Helen ei saanud Tartusse tulla. Kutsika sai Helen juunis 2000 jaanipäeval. Juulis kirjutas hageja valmis lepingu, Heleni ema viis selle Helenile ja teise poole tõi talle tagasi. Tema esitas kohtule ostu-müügilepingu teise poole, esimene pool jääb alati koera ostja kätte. Kennelliidus seda lepingut ei ole. Kohtuistungil kostja ei vaielnud selle vastu, et ta on hagejalt koera ostnud. Tal ei ole alles ostumüügi lepingut. Ta ei tunnista hagi, kuna esitatud ostu-müügi lepingul pole tema allkirjad. Kostja esindaja taotles käekirja ekspertiisi tegemist. Kohtu põhjendused VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on toimunud ostu-müügi tehing, mille alusel sai kostja hagejalt koera Cavalier King Charles Spanieli Cassandra. Vaidlust ei ole kas selle üle, et kostja maksis hagejale koera üleandmisel 2500 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja pidi hagejale loovutama Cassandra pesakonnast kaks kutsikat või mitte. Hageja esitas kohtule Koera ostu-müügilepingu, mis on koostatud 10.07.2000. Lepingu järgi on müüdud koer Cavalier King Charles Spaniel Cassandra. Müügihind on 6000 krooni. Alandatud hind 2500 krooni, hinnaalandamise põhjus lepingu p 13. Lepingu p nr 13 järgi ostja on kohustatud loovutama esimesest pesakonnast lisatasuta kaks kutsikat. Juhul, kui on pesakonnas üks kutsikas, siis maksma hinnavahe või loovutama kutsika järgmisest pesakonnast. Kostja vaidleb vastu, et tema pole sellele lepingule alla kirjutanud, need ei ole tema allkirjad. Punktis 13 esitatut ei ole pooled kokku leppinud.

Kostja taotlusel tehti lepingul olevate Helen Lorvi allkirjade käekirja ekspertiis. Eksperdiarvamuse järgi ei ole võimalik määrata, kas 10.07.2000 ostu-müügilepingul olevad allkirjad Helen Lorvi nimelt on kirjutatud Helen Lorvi poolt. Samas on viiteid, et allkirjade kirjutajaks võib olla keegi teine, mitte Helen Lorvi. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kohtule esitatud ostumüügilepingul on kostja Helen Lorvi allkirjad. Seega ei ole ka usaldusväärselt tõendatud, kas poolte vahel oli koera üleandmisel sõlmitud kokkulepe, mis on kajastatud ostu-müügilepingu punktis 13. Hageja taotles üle kuulata tunnistajana tema abikaasa, kes on olnud jutuajamiste juures, kui lepiti kokku ostu-müügi tingimused. Kostja vaidles vastu taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks, kuna hageja pole siiani sellist nõuet esitanud ja taotluste esitamise tähtaeg on möödas. Hageja märkis kohtuistungil, et kutsika üleandmise juures oli ka tema abikaasa ja oli ka jutuajamine. Heleni ema pole mõtet üle kuulata, kuna neil oli sõnavahetus ja ta on teisel seisukohal. Tunnistajate ülekuulamisega on seis ikka sama. Heleni ema ei tunnista neid jutuajamisi. Kohus leiab, et tunnistaja ülekuulamine ei ole põhjendatud, kuna hageja andis lepingu kostja ema kätte, kes selle allakirjutatult tagasi tõi. Kohtuistungil hageja loobus ostu-müügi lepingu p 13 esitatud kohustusest kostjal loovutada talle kutsikad, vaid esitas 1 kutsika maksumuse nõude 10 000 krooni. Kostja vaidles rahalise nõude vastu, kuna hagi ese on kutsikate loovutamine. 10 000 krooni nõue on alusetu ja ei tulene hagiavaldusest. Ta vaidleb hagi eseme muutmise vastu, sest hagiavalduses ei ole nõuet ostu-müügi hinna kohta, kohtule ei ole esitatud sellist hagi paberkandjal, kus oleks märgitud hagi nõue 10 000 krooni ja mille alusel selline nõue esitatakse. TsMS § 376 lg 3 alusel kohus nõustub hagi muutmisega mõjuval põhjusel kui hageja esitab muudatuse kirjalikult. Hageja selgitas rahalist nõuet nii, et miks ta peab seda tegema kirjalikult, kui on selle taotluse teinud juba eelmisel kohtuistungil 01.06.2009, mis on protokollitud. Ta ei soovi kirjalikke hagimuudatusi kohtule esitada. Ta alandas hagi hinda juuni kuus 10 000-de kroonini. Ostumüügi lepingus on kokku lepitud, et kutsika hind on 6000 krooni. Aastal 2008-2009 olid kutsikate hinnad juba kõrgemad. Soovib nüüd kostjalt 10 000 krooni, mis on ühe kutsika hind. Teisest kutsikast ta loobub. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Lg 4 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja poolt kutsikate asemel raha nõudmine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel hagi muutmine. Seetõttu leiab kohus, et hagejal on õigus loobuda kutsikate loovutamisest ja selle asemel nõuda raha. Selline õigus tuleneb ka ostu-müügilepingu p 13, mis näeb ette hinnavahe maksmise. Küll aga ei tulene lepingust kutsika maksumus 10 000 krooni. Hageja ise on selgitanud kohtuistungil, et 2000.a. oli kutsika hind 6000 krooni, aastal 2008-2009 olid kutsikate hinnad juba kõrgemad. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et pooled on kokku leppinud, et kutsika hind on 10000 krooni.

Kuna kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et koera ostu-müügi lepingul on kostja Helen Lorvi allkirjad ja ei ole usaldusväärselt tõendatud, millises kutsika hinnas pooled kokku leppisid ja kas kutsikate loovutamises on pooled kokku leppinud või mitte, siis kohus leiab, et hagi 10 000 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kostja käitumises võivad esineda kuriteo tunnused. Kui kostja ei ole ostumüügilepingule alla kirjutanud, vaid sellele on alla kirjutanud keegi teine isik, siis on kostja teadvalt kasutanud võltsitud ostu-müügilepingut kutsikate registreerimisel Eesti Kennelliidus. Kui kostja ei kirjutanud alla koera ostu-müügilepingule, mille tema ema hagejale tagasi viis, siis on võimalik ka kostja poolne tahe kutsika eest mitte rohkem maksta kui kutsika üleandmisel makstud 2500 krooni. Kui ta ei ole lepingule allakirjutanud, siis ei ole ta võtnud endale ka kohustusi, muuhulgas punktis 13 märgitut. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.