Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-40501
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi SJ (IK xxx) hagi kostja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Esindajad
Hageja esindaja Lembit N , kostja esindaja Olga H
Kohtuistung
06.01.2010. a
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon : Hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud (sh ositi riigituludesse tasutav riigilõiv) jätta hageja kanda. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad:
Hagiavalduse (toim lk 38) ning hageja seletuste kohaselt lõpetasid hageja, kostja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti), BGOÜ ning kostja K OÜ tsiviilasja 2/109-389/04 kompromissiga, mille kohus kinnitas 04.05.2004 määrusega. Kompromisslepingu p. 2.1 kohaselt kohustus BGOÜ andma hagejale üle XXX Tallinn asuva korteri omandi või raha teise sama turuväärtusega korteri ostmiseks. BGOÜ kokkulepitud kohustust ei täitnud ning on äriregistrist kustutatud. Seega on kokkuleppe p 2.10 järgi kostjaks (solidaarvõlgnikuks) Swedbank Liising AS kui AS Hansa Liising Eesti õigusjärglane. Hageja oli sunnitud korteri ise 1 245 000.- krooni eest välja ostma, võttes selleks laenu ja kandes järgmisi kulutusi: intress 47 809.64 krooni, notaritasu 6640.- krooni, riigilõiv 1882.- krooni ja laenu vormistamise tasu 8629.- krooni. Kokku 69 961.- krooni. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt kui solidaarvõlgnikult 1 245 000.- krooni kohustuse täitmiseks ning 69 961.- krooni kahju hüvitamiseks välja mõista. 04.12.2009. a kohtuistungil (toim lk 118) vähendas hageja nõuet, jäädes üksnes lepingu täitmise nõude juurde ning palus kostjalt 1 245 000.- krooni välja mõista. Samale seisukohale jäi hageja ka järgneval kohtuistungil (toim lk 137). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu ning asus seisukohale, et Swedbank Liising AS (end AS Hansa Liising Eesti) ja BGOÜ ei ole solidaarvõlgnikud. Nõue ei ole kostja arvates tõendatud, on aegunud ning kohustuse täitmise nõudeõigus on VÕS 108 lg 4 tähenduses minetatud. Kohtuistungil loobus kostja aegumise vastuväitest. Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 368 lg 2 (kuni 10.12.2008. a kehtinud redaktsioon) kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. TsMS § 368 lg 2 kehtiva redaktsiooni kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 206 lg 1 järgi on hagejal lisaks menetlusosalise õigusele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Seega on hagejal õigus esitada TsMS § 368 lg 2 sätestatud tuvastushagi, paluda kahju hüvitamist või jääda täitmisnõude juurde. Johtuvalt hageja selgitustest jäi ta kompromisslepingu täitmisnõude juurde. Järgnevaga analüüsib kohus vaidlusalust kompromisslepingut ning seda, kas kostja on kohustatud esitatud täitmisnõude alusel 1 245 000.- krooni hagejale välja maksma.
TsMS § 578 lg 1 tähenduses on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastike järeleandmiste teel. Sätte lg 2 järgi eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Arvestades, et kompromissleping kinnitati kohtu poolt, on leping ühtlasi täitedokument. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtulik kompromissileping allub tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning on täitedokumendiks täitemenetluses (tsiviilasi nr 3-2-1-148-04 ja 3-2-1-77-06). Tsiviilkolleegium on rõhutanud, et eelkõige tuleb VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki (3-2-1-98-09). Johtuvalt kohtuliku kompromisslepingu eesmärgist sõltus järeleandmiste ulatus riskidest, mida menetlusosalised soovisid lepingu kaudu maandada. Tsiviilasjas nr 2/109-389/04 kinnitatud kompromisslepingu p 2.10 kohaselt, kui kostjate BGOÜ ja/või Hansa Liising Eesti AS poolt ei täideta kohaselt käesoleva kokkuleppe punktides 2.1 – 2.3 nimetatud kohustusi, on hagejal õigus tulenevalt käesolevast kokkuleppest esitada nende kostjate vastu nõue käesolevas kokkuleppes nimetatud kohustuste täitmiseks ja mittetäitmisega seotud kahju hüvitamiseks. Lepingu tekstist solidaarvastutuse olemasolu ning lepingupoolte ühine tahe sõnaselgelt ei väljendu, mistõttu kohus analüüsib lepingus ettenähtud kohustuste sisu. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt, tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 3 kohaselt tekib solidaarkohustus samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Järelduvalt VÕS § 65 lg 4, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kompromisslepingu p. 2.1 kohaselt kohustus BGOÜ andma hagejale allüürile 3toalise korteri XXX Tallinn alates 01.04.2004. a. Eelnimetatud korter on Hansa Liising Eesti AS omanduses ja VV ́i valduses vastavalt Hansa Liising Eesti AS ja VV ́i vahelisele Liisingulepingule . Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja BGOÜ vormistama nimetatud korteri hageja omandisse hiljemalt 30.09.2004. a või andma hagejale raha teise sama turuväärtusega korteri ostmiseks. Lepingu p 2.3 järgi kohustus kostja BGOÜ tasuma hageja eest kõik korteri allüüri- ja omandamise tasud. Lepingu p 2.8 järgi pidi kostja Hansa Liising Eesti AS kui XXX omanik andma kirjaliku nõusoleku p 2.1 nimetatud allüürilepingu ja punktis 2.2 nimetatud võõrandamislepingu sõlmimiseks. Järelikult oli Hansa Liising Eesti AS kohustused selgesõnaliselt piiritletud ning seisnesid tehinguks vajaliku nõusoleku andmises. Raha maksmise kohustust võis BGOÜ iseseisvalt täita ning selle solidaarne iseloom ei ole lepingu põhjal järeldatav. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 järgi, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool
lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada järgmist: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Tsiviilkolleegium on märkinud, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (tsiviilasi nr 3-2-1-44-09). Järelikult lasub tõendamise koormus antud juhul hagejal. Tsiviilkolleegium on lisanud, et Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (tsiviilasi nr 3-2-1-45-08). Seega tuleb lähtuda tsiviilasja nr 2/109-389/04 asjaoludest, kus kompromissleping kinnitati. Nimetatud tsiviilasjas nõudis hageja 14.05.2001. a sõlmitud kinnisvara väljaostmise lepingu, 28.05.2001. a sõlmitud XXXTallinn asuva kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu ja 24.07.2003. a sõlmitud müügilepingu tühisuse tunnistamist (toim lk 40). Hageja hinnangul on selliseks asjaoluks 28.05.2001. a leping, mis sõlmiti väidetavalt pärast kriminaalasja algatamist. Lähtuvalt Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse teatest algatati 05.11.2003. a kriminaalmenetlus seoses sellega, et mais 2001. a OÜ BG esindaja SB kasutas hageja usaldust ja sõlmis laenulepingu, pettes hagejat, mille tulemusena hagejale kuuluv elamu XXXTallinn müüdi ilma hageja nõusolekuta AS-le Hansa Liising Eesti (toim lk 133). Kohus märgib, et viidatud müügilepingu sõlmisid hageja ning tema abikaasa VJ isiklikult. Leping on pooltele ette loetud, tõlgitud ning notari kinnituse kohaselt vastab leping hageja tahtele (lk 135 pöördel). Asjaolu, et hagejal puudus tegelik tahe müügilepingut sõlmida, ei ole nähtav. Samuti ei vasta faktidele, et nimetatud leping sõlmiti pärast kriminaalasja algatamist, nagu hageja seda kohtuistungil väitis. Oluline on, et kompromisslepingu järgi pidi hageja esitama avalduse kriminaalasja lõpetamiseks. Seega tegema toimingu, mille suhtes AS-l Hansaliising Eesti huvi puudus. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates on järeldatav, et kohustused, mida kostajad endale kompromisslepinguga võtsid, ei saanud olla võrdsed. Kohus nõustub hagejaga, et umbes kuu pärast kompromisslepingu kinnitamist kustutati BGOÜ äriregistrist. Ilmne on, et BGOÜ ei toiminud kompromisslepingu
sõlmimisel heas usus. Samas puudub tõendatus, et sama väidet AS-le Hansa Liising laiendada. Märkimisväärne on, et hageja ei ole enne hagi esitamist ühtegi pretensiooni AS Hansa Liising vastu esitanud. Hagiavalduse esitas hageja 01.10.2007. a, s.o aegumistähtaja viimasel päeval. Lõpetuseks analüüsib kohus kostja taotlusel nõude esitamise tähtaja järgimist. VÕS § 108 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. VÕS 108 lg järgi võib võlgnik eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks. Kui võlgnik on täitmise nõude esitamiseks andnud ebamõistlikult lühikese tähtaja, loetakse see pikenenuks mõistliku tähtajani. Sätte lg 5 alusel, kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Hageja arusaam, et VÕS 108 lg 3 osundatud tähtaeg kattub hagi aegumise tähtajaga, on ekslik. Vastupidisel juhul puuduks analüüsitaval sättel mõte. Kohus on seisukohal, et nimetatud tähtaeg on kuudes mõõdetav, tähendades, et täitmisnõue esitatakse eelkõige võlgnikule, mitte otse kohtule. Johtuvalt kohtuliku kompromisslepingu olemusest on see siiski täitedokument ning täitmisnõude rahuldamine hagimenetluses tähendaks kahe täitedokumendi teket, mis ei ole asjakohane. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtuliku kompromissilepingu alusel on võimalik nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel (tsiviilasi nr 3-2-1-148-04). Eeltoodu ei laiene, täitmisnõude esitamisele. Eeltoodut kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et korteriomandi turuhinna väljamaksmise kohustus ei ole solidaarkohustus. AS Hansa Liising kohustused olid sõnaselgelt määratud ning piirdusid tehingu toimumiseks vajaliku nõusoleku andmisega. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Rahalise nõude suurusega kohus nõustub ning leiab, et see on tõendatud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepinguga (toim lk 47). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hagejale on antud õigus menetlusabina tasuda riigilõiv osamaksetena. TsMS § 190 lg 1 järgi ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses
ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Menetluskulud, sh ositi tasutav riigilõiv, tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, sest hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.