Tsiviilasi nr 2-09-967
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-09-967
Tsiviilasi
BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi Mati Vatsar’i vastu 57 901,18 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
36 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Anastassia Rjabova (epost [email protected]); kostja Mati Vatsar tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes).
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 6000 krooni väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega viivitamiselt. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale järgnevast päevast, on põhjendatud viivise arvestus alates 28.04.2007. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 28.04.2007 kuni 08.01.2009 kokku on 14 213,69 krooni ((15,08 + (30 700 x 27,14 % /365 x 622)). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte 08.01.2009, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates 09.01.2009, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba 08.01.2009 arvesse. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (85 % algsest nõudest), jätab menetluskulud 85 % ulatuses kostja kanda ja 15 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv koos elektroonilise dokumendi väljatrüki tasuga kokku 7575 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kogusummas 7675 krooni. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 85 % kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 6523,75 krooni (7675 × 0,85).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.