Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

26.10.2009 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Lya Sidorov’i (kostja) vastu 01.08.2003 sõlmitud Tele 2 liitumislepingu ja Tele 2 järelmaksulepingu alusel kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuste ja kaupade (mobiiltelefoni) võlgnevuse nõudes, kogusummas 4625,28 krooni (põhinõue 2312,64 krooni ja viivis 2312,64 krooni). AS Tele 2 Eesti loovutas nõude hagejale, kes palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 4625,28 krooni, riigilõivu 1200 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõike 4 kolmandale lausele tehakse tagaseljaotsus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 30.11.2009, samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 03.02.2010 esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 01.08.2003 liitumislepingu ja järelmaksulepinguga, 01.08.2003 ettemaksuarvega, 18.01.2004 kostjale esitatud arvega, väljavõttega Tele 2 teenuste kasutamise tingimustest, lepingu lõpetamise teatega ja nõude loovutamise teatisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel oli 01.08.2003 sõlmitud leping, mida kostja rikkus, kui jättis lepingulised kohustused (tasuda saadud arvete alusel arvel näidatud kuupäevaks osutatud teenuste/kaupade eest) täitmata. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja esitas kohtule rahalise kohustuse täitmise nõude summas 2312,64 krooni ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivisenõude summas 2312,64 krooni. Arvestades hageja nõuet ning kohtule esitatud tõendeid, peab kohus õiguslikult põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4625,28 krooni. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2500 krooni, kokku seega 3700 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1200 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid menetlusdokumentide koostamise ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1000 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2200 krooni (1200 + 1000).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.