Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Taotleja Galina Andreiman esitas 15.01.2010.a. Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses taotleja soovib isiku esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning täitemenetluses. Taotleja väitel on tema keldriboksist välja tõstetud temale kuuluvad asjad ja boksi on kasutusele võtnud üks naabritest. Taotleja hinnangul on keldris olnud asjade väärtus 7350 krooni. Taotleja taotleb kohtult advokaadi määramist, kuna vastasel korral jääb avaldaja ilma võimalusest nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Taotleja on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles. Kohtunik, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja on töövõimetuspensionär. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja sissetulekuks pension 2009 krooni. Väljaminekutena on taotleja märkinud: eluasemekulud kuni 1000 krooni, kulutused transpordile kuni 250 krooni, sidekulud 250 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni ning kulutused toidule – see mis üle jääb. Ülalpeetavaid taotlejal ei ole. Pangaarvetel hoiustatu väärtuseks on taotleja märkinud ca 2000 krooni. Eeltoodust tulenevalt võib taotlejat pidada maksejõuetuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusabi eest. RÕS § 17 lg 1 kohaselt säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 28 lg 1 kohaselt kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.