Tsiviilasi nr 2-09-22563
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2010, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-22563
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Urmas Keerdo vastu 22 500,46 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 718,01 krooni Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Piret Kangur (postiaadress AS SEB Pank; asukoht Küüni 9, 50099 Tartu; e-post [email protected]); kostja Urmas Keerdo
Kirjalik menetlus
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
12.04.2002 väljastas hageja kostjale MAGNET krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000 krooni, kohustusliku tagasimakse limiidiga 5000 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 500 krooni iga kuu 15.-ndal kuupäeval. Kasutatud krediidi eest kohustus kostja tasuma intresse 16 % aastas. Kuna kostja ei täitnud oma MAGNET krediitkaardi lepingust tulenevaid kohustusi, lõpetas hageja 01.11.2005 kostjaga sõlmitud lepingu. Viimase tagasimakse tegi kostja 08.02.2008, võlgnedes hagejale 12.05.2009 seisuga kokku 22 500,46 krooni, millest 7782,45 krooni on põhivõlg, 3614,55 krooni intressid ja 11 103,46 krooni viivis. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 22 500,46 krooni. Samuti palub hageja jätta kostja kanda riigilõiv 3000 krooni.
Kostja esitas 04.02.2010 hagile vastuse, milles võtab kogu hageja nõude õigeks. Kostja leiab, et võlgnevuse võiks tasuda maksegraafiku alusel. Kostja rasket majanduslikku olukorda arvestades on ta võimeline tasuma 500 krooni kuus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. Kohus märgib selgituseks kostjale, et kohus ise ei sõlmi maksegraafikuid, vaid ainult kinnitab juba poolte vahel sõlmitud graafikud. Kostjal on kokkuleppel hagejaga võimalik sõlmida maksegraafik ka kohtuotsusega väljamõistetu kohta. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 3000 krooni. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 14 718,01 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 3000 krooni. Seega kohus, rahuldades hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistab TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.