Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiavaldus ja selle põhjendused 14.11.2009.a on OÜ L esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ MSM algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

pankrotimenetluse

Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2009.a talvel ehituse alltöövõtulepingu (leping), mille

kohaselt võttis OÜ L endale kohustuse teostada Põlva linnas Vabriku ja Jaama tänavate vee-, kanalisatsiooni ja survekanalisatsioonitorustike väljaehitamine ja reovee ülepumplate paigaldustööd. Võlgnik kohustus tööde eest tasuma. Kuigi võlgnik ei ole lepingut allkirjastanud, asus võlausaldaja töid teostama. Antud projekti puhul oli peatellijaks AS PV ja peatöövõtjaks AS WL, kellele tegi omakorda alltöövõtu OÜ MSM ja nimetatud ettevõtte alt OÜ L. Sisuliselt oli võlgnik vahendaja rollis, sest töid teostas võlausaldaja. Võlausaldajale oli edastatud teostatud tööde akt nr 3 ja selle pinnalt on võlausaldaja 05.06.2009.a väljastanud võlgnikule maksmiseks arve nr 831 summas 1 398 938.77 krooni. Arve maksmise tähtaeg oli 01.08.2009.a. Võlgnik on arvet tunnistanud ning seda osaliselt tasunud (40 000.00 krooni ulatuses). 02.09.2009.a edastas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. Pankrotihoiatuse vastusest nähtuvalt asub võlgnik seisukohale, et võlausaldaja ei ole teostanud objektil ühtegi ehitustööd, võlgnik ei olevat kunagi saanud arvet nr 831 ja arve tasumine olevat olnud ekslik. Vaatamata nõude sissenõutavaks muutumisele ning pankrotihoiatusele, ei ole võlgnik näidanud üles suuremat huvi oma kohustuse täitmiseks. Nii on võlausaldajal alust arvata, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vastus Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlausaldaja ja võlgniku vahel puudub lepinguline suhe. Võlgnik on ekslikult osaliselt tasunud võlausaldaja poolt väljastatud arve nr 831 kütuse hüvitamiseks. Eelistung Eelistungil 25.01.2010. a võlausaldaja jääb esitatud avalduse juurde. Võlgniku esindaja leiab, et võlausaldajal ei ole lepingulist suhet OÜ-ga MSM . OÜ MSM tasus osaliselt arve seetõttu, et rentis ekskavaatori ja kütuse eest pidi tasuma. Telefoni teel teatas OÜ L arve numbri ja OÜ MSM tasus. Arvet 831 ei ole võlgnik näinud ega akti nr 3 allkirjastanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et OÜ MSM pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas 02.09.2009. a võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte ja vaidles sellele vastu. (tl 25-26). Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgniku poolt esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal puudub sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Võlausaldaja leiab, et temal on võlgniku vastu alltöövõtulepingust tulenev nõue. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue on ebaselge. Vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Võlausaldaja tugineb oma nõudes arvele 831 ja aktile nr 3. Ühtegi võlgniku poolt heakskiidetud lepingut, arvet või akti kohtule esitatud ei ole. Võlausaldaja viiteid sellele, et võlgnik olevat heaks kiitnud teostatud tööde akti nr 3, ei pea kohus asjakohaseks ega piisavaks, kuna antud akti allkirjastatud kujul kohtul esitatud ei ole. Tõendatud pole ka see, et võlgnik arve 831 ja akti nr 3 üldse saanud on. Kohus peaks tuvastama, kas pooltevaheline praktika arvete tasumisel oli võlgniku kirjeldatud viisil, s.t. võlgnikule teatati telefoni teel arve number ja summa. Võlgniku poolt 40 000 krooni tasumine võlausaldajale ei tõenda kohtu hinnangul võlgnikupoolset arve nr 831 aktsepteerimist summas 1 398 938.77 krooni. Sellisel määral tõendite analüüs saab aga toimuda üksnes hagimenetluses, pankrotimenetluse ajutise halduri nimetamise etapis peab nõue olema selge. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et võlgnik vaidleb põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik OÜ MSM pankrotimenetlust algatada. Nendel asjaoludel kohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada kas poolte läbirääkimiste teel või kohtus väljaspool pankrotimenetlust. Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. TsMS § 173 lg 1 alusel kuulub võlgniku menetluskulu täies ulatuses võlausaldajalt väljamõistmisele. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.