OÜ Kevadkuu hagi MSM OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
86 852.02 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MSM OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): MSM OÜ (RK: 11372058); esindaja advokaat Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm Vastustaja (hageja): Kevadkuu OÜ (RK: 11108999); lepingulised esindajad Ain Laansalu ja advokaat Rene Varul
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 25. mai 2012 otsus tühistada. Teha asjas uus otsus, millega jätta Kevadkuu OÜ hagi MSM OÜ vastu rahuldamata.
2.MSM OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 17. augusti 2011 määrusega seatud hagi tagamine ja vabastada OÜ MSM (reg nr 11372058) arveldusarved Eesti krediidiasutustes aresti alt kohtuotsuse jõustumisel.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Kevadkuu (hageja) esitas kohtusse hagi MSM OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 1. aprillil 2010 OÜ-lt Lunaata nõude OÜ MSM vastu (endine ärinimi OÜ MSM Arendus) summas 1 358 938,77 kr. Nõue tulenes töövõtulepingust, mille sisuks oli OÜ Lunaata poolt OÜ MSM alltöövõtjana Põlva linnas Vabriku ja Jaama tänavate vee-, kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorustike väljaehitamine ja reovee ülepumplate paigaldustööde tegemine. Tööde tellijaks oli AS Põlva Vesi ja peatöövõtjaks AS Water SER Lõuna-Eesti. OÜ MSM Arendus oli alltöövõtjaks, kes tellis omakorda tööde teostamise OÜ-lt Lunaata. Kostja edastas OÜ-le Lunaata ka kirjaliku alltöövõtulepingu projekti, millele toetudes viimane asus töid teostama vaatamata asjaolule, et kostja lepingut ei allkirjastanud. OÜ MSM Arendus oli sisuliselt vahendaja rollis, reaalselt teostas töid OÜ Lunaata oma töötajaskonnaga. OÜ Lunaata vormistas teostatud tööde akti nr 3 ja väljastas 5. juunil 2009 OÜ-le MSM Arendus tasumiseks arve nr 831 summas 1 398 938,77 kr. Ajavahemikul 4.-6. augustini 2009 on OÜ MSM kolme maksega tasunud nimetatud arvest 40 000 kr, aktsepteerides seega arvet ning lepingulisi suhteid. Ülejäänud osas on kostja jätnud arve tasumata. Arvel oli tasumise tähtajaks märgitud 1. august 2009, mistõttu on tasumata 1 358 938,77 kr muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ka uue võlausaldaja OÜ Kevadkuu ees, kes taotleb võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 164 lg 1 ja 635 lg 1 alusel OÜ-lt MSM võla väljamõistmist. Lisaks võlale esineb alus ka viivitusintressi nõudeks seaduses sätestatud määras (8% aastas) alates 2. augustist 2009. Hagi esitamise aja, s.o 10. juuni 2011 seisuga oli hageja arvestanud viivitusintressi 12 887,41 euro ulatuses, hageja taotleb viivise väljamõistmist kuni nõude täitmiseni. Kostja väide, et talle ei ole esitatud arvet nr 831, on ümber lükatud kostja poolt tehtud ülekannetega ajavahemikul 4.- 6. august 2009, millistel on viidatud ülekannete alusena nimetatud arvele. Kostja esindaja Martin Pihlamägi on andnud korraldusi hageja õigusliku eellase projektijuht S.P.ile, mille tõendamiseks on hageja esitanud elektronkirjavahetuse sõnumite ja dokumentide vahetamise kohta seoses tööde teostamise ja vastuvõtmisega. OÜ Lunaata ei saavutanud 23. veebruaril 2009 Renmar Invest OÜ-ga kokkulepet tööde teostamiseks. Selle asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud töövõtulepingu eksemplari, mis oli kostja poolt esitatud tsiviilasjas nr 2-09-59859 ning sellel puudub Renmar Invest OÜ esindaja allkiri. Kostja poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud lepingu eksemplar on allkirjastatud hiljem, pankrotiavalduse kohtumenetluse ajal ei saanud OÜ Renmar Invest esindaja seda allkirjastada, kuna viibis vangistuses.
2.Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et töövõtuleping, mille eesmärgiks oli Põlva linnas Vabriku ja Jaama tänavate vee-, kanalisatsiooni ja survekanalisatsioonitorustike väljaehitamine ja reovee ülepumplate paigaldustööd, oli sõlmitud tellija AS Põlva Vesi ja AS-i Water Ser Lõuna-Eesti vahel. Peatöövõtja delegeeris 13. veebruaril 2009 sõlmitud alltöövõtulepinguga osaliselt oma kohustused MSM OÜ-le. 23. veebruaril 2009 sõlmis MSM Arendus OÜ alltöövõtulepingu Renmar Invest OÜ-ga, kes omakorda samal kuupäeval sõlmis alltöövõtulepingu OÜ-ga Lunaata. Viimane on teatud osas töid teostanud ning esitanud OÜ-le Renmar Invest selle eest arved, millised on OÜ Renmar Invest tasunud. Kostja ei ole saanud ega aktsepteerinud OÜ Lunaata alusetut arvet nr 831 summas 89 408,48 eurot (1 398 938,77 kr). Kostja on aga ekslikult tasunud OÜ Lunaata poolt nõutud 40 000 kr kütusekulude hüvitamiseks. OÜ Lunaata viis kostja tahtlikult eksimusse, väites, et Renmar Invest OÜ poolt lepingujärgsete tööde OÜ-le MSM Arendus tähtaegseks üleandmiseks on OÜ-le Lunaata vaja hüvitada osaliselt kantud kulutused. Nimetatud asjaolust oligi tingitud OÜ MSM Arendus poolt arve nr 831 osaline tasumine. Tegelikult oli OÜ Lunaata saanud perioodilisi makseid ka OÜ Renmar Invest käest. Vastuväites pankrotiavaldusele tühistas kostja TsÜS § 94 lg 3 alusel tehingu, mille sisuks oli OÜ-le Lunaata 40 000 kr ülekandmine kulutuste hüvitamiseks. OÜ Lunaata ei ole tühise tehingu alusel saadut tagastanud, mistõttu tuleb ta lugeda 40 000 kr ulatuses alusetult rikastunuks. Hageja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendanud asjaolusid, millele ta oma nõuet esitades tugineb. Tõendamata on lepingulise suhte olemasolu, töö tegemine ja üleandmine, arve esitamine, nõude sissenõutavaks muutumine. Kostja poolt hagi vastusele lisatud dokumentidega on tõendatud, et hagejal oli lepinguline suhe OÜ-ga Renmar Invest OÜ. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt on hageja nimetatud S.P.i näol tegemist Renmar Invest OÜ poolt määratud projektijuhiga ning kostja pidas S.P.iga töid puudutavates küsimustes kirjavahetust Renmar Invest OÜ korraldusel. OÜ Lunaata lepingulisi suhteid Renmar Invest OÜ-ga tõendavad ka OÜ Lunaata poolt Renmar Invest OÜ-le esitatud arved ja nende tasumine Renmar Invest OÜ poolt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 25. mai 2012 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt MSM OÜ Kevadkuu kasuks välja kokku 106 494 eurot, sh 86 852.02 eurot põhivõlgnevuse ja 19 642 viivise katteks. Kohus rahuldas ka OÜ Kevadkuu taotluse jooksva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud jäid kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kes on kohustatud isikuks (tellijaks) alltöövõtulepingu järgi, mille sisuks oli Põlva linnas Vabriku ja Jaama tänavate vee-, kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorustike väljaehitamine ja reovee ülepumplate paigaldustööd, samuti selle üle, kes teostas neid töid, milline oli tööde maht, kokkulepitud tasu, kas töö on vastu võetud ja tasu sissenõutavaks muutunud, kas kostjale on esitatud arve nr 831. Kohus luges tuvastatuks, et OÜ Lunaata tegi OÜ MSM Arendus alltöövõtjana alates märtsist 2009 kuni augustikuuni reaalselt tööd Põlva linnas, Vabriku ja Jaama tänavate piirkonnas veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamisel. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajate S.P.i ja M.J. ütlustega, S.P.i ja OÜ MSM Arendus esindaja M. Pihlamägi vahelise kirjavahetusega. Ka tunnistaja R.P. ei ole eitanud, et töid tegid OÜ Lunaata töötajad. Kui OÜ MSM Arendus saatis OÜ-le Lunaata alltöövõtulepingu projekti (dateeringuga 22. veebruar 2009) koos selle p-s 2.1 märgitud lisadokumentidega, siis sellega ta esitas pakkumuse. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et OÜ Lunaata on saanud nimetatud kirjaliku lepingu teksti mujalt kui kostjalt. Hageja tahteavalduseks lepingut sõlmida tuleb lugeda tema poolt selle allkirjastamine ja kostjale tagastamine ning töö teostamisele asumine. Kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistajate S.P.i ja M.J. ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et S.P. tegutses objektil OÜ-ga Lunaata sõlmitud projektijuhtimise lepingu alusel, mitte OÜ
Renmar Investi kooskõlastuse alusel ja nende ütluste alusel tuleb lugeda tõendatuks ka asjaolu, et OÜ-ga Renmar Invest ja nimetatud äriühingu esindajatega puutusid OÜ Lunaata esindaja M.J. ja projektijuht S.P. kokku alles 2009. a augustikuu alguses, kui oli saabunud arve nr 831 tasumise tähtaeg. Kohtu hinnangul olid kostja väited arve nr 831 mittesaamisest vastuolus kostja enda käitumisega, kui ta kolmel korral on kandnud OÜ-le Lunaata üle rahasummasid, selgitusega arve nr 831. Väited, et tegelikult oli tegemist kütusearvete tasumisega, on ainetud. Selle asjaolu tõendamiseks esitatud Metrika Grupp OÜ arvest ei ilme, et arvel näidatud diiselküte, summas 6600 kr, on OÜ Lunaata poolt tehtud kulutus. Nimetatud arve on esitatud 2009.a. septembrikuus, kui OÜ Lunaata oli töötamise Põlva objektil juba lõpetanud. Kohus ei pidanud usaldusväärseteks tõenditeks ka alltöövõtulepingut MSM Arendus OÜ ja Renmar Invest OÜ vahel 23. veebruarist 2009 ja tl 30-32 III köites olevaid dokumente, mis on esitatud tõendamaks asjaolu, et teostatud tööde akt nr 3 on allkirjastatud 30. mail 2009 alltöövõtja esindaja Margus Undi (OÜ Renmar juhatuse liige) ja töövõtja esindaja M. Pihlamägi poolt ning selle alusel on hoopis Renmar Invest OÜ esitanud OÜ-le MSM Arendus arve nr 54. Nimetatud tõendid on vastuolus kohtu poolt uuritud tõenditega selle kohta, et 2009.a.maikuus OÜ Renmar Invest reaalselt Põlva objektil tööd ei teinud. Kuigi OÜ MSM Arendus kontolt on tehtud ajavahemikul 7. augustist 2009 kuni 18. septembrini 2009 ülekandeid Renmar Invest OÜ kontole ka arve nr 54 alusel, ei kattu nende ülekannete summa käesolevas asjas esitatud arve nr 54 alusel tasumisele kuuluva summaga. Nõude aluseks olevad asjaolud - lepingulise suhte olemasolu isiku, kellelt hageja on nõude omandanud ning kostja vahel, samuti tööde teostamine - on tõendatud hageja õiguseellast esindava objektijuhi ja kostja seadusliku esindaja vahel toimunud elektronkirjavahetusega, mille käigus on vahetatud ka teostatud tööde akti nr.3, samuti tunnistajate ütlustega. Lepinguline suhe OÜ Renmar Invest ja hageja õiguseellase vahel puudus. OÜ Lunaata esindaja on selgitanud, et tema allkirjastas lepingu selleks, et OÜ MSM Arendus soovis tehtud töö eest osaliselt tasuda OÜ Renmar Invest vahendusel. Selle lepingu allkirjastamine toimus mitte veebruaris 2009, vaid hiljem, seega ajal, kui OÜ Lunaata tegi juba tööd OÜ MSM Arendusega sõlmitud lepingu alusel. Töövõtulepingut OÜ Lunaata ja OÜ Renmar Invest vahel võib hinnata näiliku tehinguna, mis on tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 tühine. Juba asjaolu, et kahel 23. veebruari 2009 kuupäeva kandval alltöövõtulepingul on Renmar Invest OÜ esindaja allkiri kardinaalselt erinev, seab kahtluse alla nimetatud lepingute reaalse sõlmimise.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.MSM OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata alternatiivselt asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus tuvastanud tuvastamisele kuulunud asjaolusid. Maakohus ei ole iseseisvalt välja selgitanud kes, kellega ja millised (kirjalikud või suulised) lepingulised suhted sõlmis. Maakohus on rajanud otsuse vastustaja väitele, et Lunaata OÜ on sõlminud apellandiga töövõtulepingu. Vastustaja poolt ilma apellandi allkirjata töövõtulepingu esitamist ei saa pidada väite tõendamiseks TsMS-i mõttes. Vastustaja esitatud töövõtuleping apellandi ja Lunaata OÜ vahel (mis kannab üksnes Lunaata OÜ esindaja allkirja), on vastustaja väitel sõlmitud
22.veebruaril 2009, seega pühapäeval. On üldteada asjaolu, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel isikutel ei ole tavapäraselt kombeks sõlmida lepinguid puhkepäevadel; 2) oli apellandi alltöövõtja vaidlusalusel Põlva objektil Renmar Invest OÜ. Apellant on kohtule esitanud 23. veebruaril 2009 Renmar Invest OÜ ja apellandi vahel sõlmitud töövõtulepingu, mis kannab mõlema osapoole allkirju. Samuti on apellant esitanud arved, mida Lunaata OÜ on
esitanud Renmar Invest OÜ-le seoses Põlva objektiga 28. mail 2009 ja 8. juulil 2009. Lunaata OÜ on esitanud Renmar Invest OÜ-le arveid ja Renmar Invest OÜ on neid tasunud järgnevalt:
10.juunil 2009 selgitusega „arve nr 829“ summas 139 083.32 kr; 9. juulil 2009 selgitusega „arve nr 830 osaliselt“ summas 28 000.00 kr; 15. juulil 2009 selgitusega „arve nr 830 osaliselt“ summas 80 000.00 kr. Lunaata OÜ ja Renmar Invest OÜ vahelist töövõtulepingut ei muuda olematuks see, et M.J. ei saanud Renmar Invest OÜ-lt tagasi allkirjastatud lepingut. Lunaata OÜ oli väljendanud oma tahteavaldust asuda töövõtulepingulisesse suhtesse Renmar Invest OÜ-ga andes Renmar Invest OÜ töövõtulepingule allkirja ja asudes Põlvas tööle; 3) tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Mõistlik isik tõlgendaks töövõtja poolt töövõtulepingule allkirja andmist ja tööle asumist soovina asuda töövõtulepingulisesse suhtesse; 4) on tunnistaja M.J. ütlused mitmes punktis vastuolulised; 5) ei vastuta apellant Renmar Invest OÜ tegevuse eest töövõtulepingu allkirjastamisel Lunaata OÜ-ga või sellest Lunaata OÜ-le tulenevate nõuete eest või muus osas. Apellandilt Lunaata OÜ-le augustis 2009 päevaste vahedega tehtud 3 makset kogusummas 40 000.00 kr tulenesid telefoni teel saadud instruktsioonist ning olid mõeldud hüvitisena ehitusobjektil kasutatavate masinate kütuse eest. Kohus on maksete hindamisel teinud üllatusliku järelduse apellandi kahjuks ilma, et kohus oleks teinud apellandile ettepanekut vastupidist tõendada. See on TsMS § 351 lg-te 1-2, § 230 lg 2, § 237 lg 1 rikkumine; 6) on kohus rajanud otsuse olulises osas S.P.i ütlustele, kes ei olnud ei Lunaata OÜ, Renmar Invest OÜ ega apellandi seaduslik esindaja vaid objektil töötav isik. Tunnistaja S.P.i ütlused on mitmes osas vasturääkivad ja asjakohatud. S.P.i ütlused Lunaata OÜ ja Renmar Invest OÜ vaheliste suhete kohta ei tõenda midagi, kuna ta ei olnud kummagi poole seaduslikuks esindajaks. S.P.i ütlused ei tõenda mitte seda, et apellant ja Lunaata OÜ olid töövõtulepingu sõlminud, vaid hoopis seda, et S.P. tegi Põlva objektil tööd. Lisaks on S.P.i ja M.J. ütlused vastuolus R.P. ütlustega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et just M.J. ja S.P.i ütlused on usaldusväärsed ja R.P. omad ei ole. Kui kohus leidis, et tunnistajate ütlused on omavahel vasturääkivad, siis ta oleks pidanud need kõik jätma arvestamata; 7) on maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 4 leides, et kirjalikku töövõtulepingut OÜ Lunaata ja OÜ Renmar Invest vahel võib hinnata kui näilikku tehingut. Kumbki pooltest pole menetluses tuginenud töövõtulepingu tühisusele ning seda asjaolu ei ole kohus pooltega läbi arutanud. Samuti on kohus siin valesti kohaldanud materiaalõigust; 8) ei andnud kohus lõplikku tähtaega tõendite esitamiseks ega selgitanud, milliseid tõendeid veel esitama peaks. Kohus on otsuses tõendeid üksnes nimetanud, kuid ei ole sisuliselt hinnanud ega põhjendanud, miks on kohus leidnud, et apellandi vastuväited ja esitatud tõendid ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks; 9) on kohus jätnud üldse hindamata käibedeklaratsiooni, millest nähtub, et Lunaata OÜ deklareeris alles 11. veebruaril 2011 ehk vahetult enne kohtumenetluse algust EMTA-s nõude apellandi vastu. Samuti leiab kohus põhjendamatult, et ei ole eluliselt usutav, et OÜ Lunaata on saanud nimetatud kirjaliku lepingu teksti mujalt kui kostjalt. Miks see kohtu arvates eluliselt usutav ei ole ja miks on usutav just apellandi poolt Lunaata OÜ-le töövõtulepingu saatmine, aga mitte Renmar Invest OÜ poolt töövõtulepingu saatmine, ei ole otsuses välja toodud. Ehituse töövõtu vallas on tavapärane praktika, et sama töövõtulepingu versioon liigub edasi samas sõnastuses allkirjastamiseks ka alltöövõtjate vahel, et poolte vahel oleksid sätestatud nt samad leppetrahvid jms; 10) on maakohus ekslikult ja vastuolus VÕS § 635 lg-ga 3 lähtunud arusaamast, et töövõtja peab töövõtulepingust tuleneva töö teostama isiklikult; 11) tuleb viiviseid vähendada, kuna apellandile ei ole nõudest teatatud. Vastustaja ei ole esitanud nõude loovutamise lepingut ning tõendanud oma õigusjärglust Lunaata OÜ väidetava nõude osas. Seega sai apellant väidetavast nõudest teada kõige varem alles hagiavalduse temani jõudmisel. Seetõttu on vale ka vastustaja viiviste arvestus, mis algab 1. augustist 2009. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta
senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud; 12) tuleb asja otsustamisel arvestada ka seda, milline roll oli tunnistaja S.P.il kui ML Partner OÜ seaduslikul esindajal suhtluses Renmar Invest OÜ ja Lunaata OÜ-ga ning mis tähendust omavad apellandi ja Renmar OÜ vahel sõlmitud leping, aktid ja maksete tasumised. Täielikult on hindamata jäänud toimikus olev tõend Lunaata OÜ käibedeklaratsioon. 13) taotleb apellant ringkonnakohtus üle kuulata tunnistajana M.U. ja kostja seaduslik esindaja M. Pihlamägi vande all.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on arusaamatu apellandi väide, et maakohus ei ole iseseisvalt välja selgitanud kes, kellega ja millised lepingulised (kirjalikud või suulised) suhted sõlmis. Kohus on selgelt märkinud, et OÜ Lunaata tegutses OÜ MSM Arendus (käesoleval ajal OÜ MSM) alltöövõtjana. Sellele järgneb faktiline ja õiguslik analüüs lepingu sõlmimise asjaolude kohta; 2) on asjakohatu ja arusaamatu apellandi väide, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel isikutel ei ole tavapäraselt kombeks sõlmida lepinguid puhkepäevadel; 3) on asjakohatu apellandi väide, et apellant on esitanud 23. veebruaril 2009 Renmar Invest OÜ ja apellandi vahel sõlmitud töövõtulepingu, mis kannab mõlema osapoole allkirju. Apellandi poolt esitanud alltöövõtulepingutel nr 2/2009 OÜ Renmar Invest ja kostja vahel ning väidetavalt samal päeval sõlmitud sama numbriga alltöövõtulepingul Renmar Invest OÜ ja Lunaata vahel, on OÜ Renmar Invest nimel allkirja andnud erinevad isikud; 4) on apellandi järeldus lepingu tõlgendamisel mõistliku isiku käitumise hindamisest asjakohatu. Apellandi poolt esile toodud standardit kasutades võib ka väita, et keskmine mõistlik inimene ei tee mitme miljoni kroonist tehingut ettevõttega, kelle juhatuse liikmete varasemad saavutused on seotud organiseeritud kuritegevusega Lääne-Euroopas või koostööga kuulsaima Eesti eluaegse vangiga; 5) on apellandi väited tunnistaja M.J. ütluste vastuolude kohta otsitud ning nende alusel tehtud tuletised ebaõiged. Samuti ei vasta apellandi ettekujutus Lunaata OÜ esindaja tahtest kohtus uuritud tõenditele. Ka väited S.P.i ütluste vastuolude kohta on otsitud. Väide, et S.P.i ütlused Lunaata OÜ ja Renmar Invest OÜ vaheliste suhete kohta ei tõenda midagi, kuna ta ei olnud kummagi poole seaduslikuks esindajaks, on asjakohatu. S.P.i ülekuulamist taotles vastustaja põhjusel, et S.P. korraldas OÜ Lunaata poolel reaalset töö tegemist. S.P. kinnitas, et kõik töödega seotud korraldused sai ta apellandilt ilma vahenduseta. R.P. ütlusi ei kinnita aga ükski tõend; 6) ei ole kohus maksete teostamise hindamisel teinud üllatuslikku järeldust ega rikkunud apellandi menetlusõigusi. Nii hagis kui seisukohas kostja vastusele on vastustaja leidnud, et kolm makset kinnitavad täiendavalt asjaolu, et vastustaja lepinguline eellane Lunaata OÜ oli lepingulistes suhetes apellandiga. Antud juhul oli tegemist kolme maksega konkreetse viitega arvele. Seetõttu ei saa olla antud juhul tegemist mingi juhusliku inimliku eksimusega. Teiseks, kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on S.P. alati enne arve väljastamist saatnud apellandi esindajale akti teostatud tööde kohta, mille alusel esitas OÜ Lunaata apellandile arve. Antud maksete seostamisele OÜ Metrika Grupp arvetega on Tartu Maakohus andnud selge ja arusaadava hinnangu. Mitte ükski asjaolu ei kinnita Metrika Grupp OÜ seost OÜ-ga Lunaata arvete tasumine toimus augustis, OÜ Metrika Grupp arve tasuti septembris 2009, mitte ükski arvnäitaja Metrika Grupp OÜ arvel ei ole seostatav OÜ Lunaata tasutud summaga Seega Metrika Grupp OÜ arvest ei ilmne, et arvel näidatud diiselküte, summas 6600 kr on OÜ Lunaata poolt tehtud kulutus; 7) on asjakohatu apellandi väide, et kohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1 nõudeid. Kohtu arutluskäik on kohtuotsuses sedastatav ja hinnangud kõigile asjakohastele tõenditele arusaadavad;
8) on tõendamata väide, et Lunaata OÜ deklareeris alles 11. veebruaril 2011 EMTA nõude apellandi vastu ehk vahetult enne kohtumenetluse algust. Maksudeklaratsioonist nähtub, et
11.veebruaril 2011 on tehtud parandusdeklaratsioon, mis ei välista, et parandatud on nt. sisendkäibemaksu osa. Käibemaksudeklaratsioonis ei deklareerita konkreetseid nõudeid ja see ei tõenda otseselt kuidagi tsiviilõigussuhteid; 9) ei selgu apellatsioonist, millisel õiguslikul alusel pidanuks kohus tunnistajate ütluste vasturääkivuse korral jätma kõik ütlused arvestamata. Kohtul on õigus hinnata tõendeid nii usaldusväärsuse kui ka elulise usutavuse vaatepunktist ning nendele siseveendumuse alusel kogumis anda hinnang; 10) ei ole kohus mitte ühelgi moel väitnud, et töövõtja peab töövõtulepingust tuleneva töö teostama isiklikult. Apellandi vastavad seisukohad on arusaamatud. Seega on arusaamatu ka apellandi viide VÕS § 636 lg 1 ebaõigele kohaldamisele; 11) on asjakohatu apellandi väide nagu ei oleks vastustaja tõendanud õigusjärglust. Hagile lisatud “nõude loovutamise teade“ tõendab nõude loovutamist ning nõude loovutamise leping toimikus ei annaks asjale mingit uut kvalitatiivset tähendust. Üllatuslik ja asjakohatu on väide, et vastustaja ei ole tõendanud, millal muutus apellandi väidetav kohustus sissenõutavaks. Võlgnik on kohustatud tasuma võla ja sellelt arvestatud viivised esialgsele võlausaldajale. Nõude loovutamist kinnitava dokumendi esitamisel tuleb kohustus tervikuna, st koos viivistega, tasuda uuele võlausaldajale. Nõude loovutamise ja sellest teatamise ajavahemikul viiviste arvestamine ei peatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Hagi on esitatud töövõtulepingu järgse tasu nõudes. Hageja on omandanud nõude loovutuse teel OÜ-lt Lunaata. Hageja tugineb seejuures teatele nõude loovutamise kohta (I kd lk 31), mille kostja on kätte saanud hiljemalt koos hagimaterjalidega. Pooled ei vaidle selles, et kostja ja AS Water Ser vahel on 13. veebruaril 2009 sõlmitud alltöövõtuleping, mille kohaselt oli kostja AS Water Ser alltöövõtjaks Põlva objektil. Põlva objektiks nimetavad pooled Põlva linnas vee-, kanalisatsiooni ja survekanalisatsioonitorustike väljaehitamise tööde ja reoveepumplate paigaldustööde teostamist. Vaidlus puudub ka selles, et kostjal endal sel ajal töötajaid ei olnud ja tööde teostamiseks sõlmis kostja omakorda alltöövõtulepingu ning OÜ Lunaata on Põlva objektil teatud perioodil töid teostanud. Pooled vaidlevad selles, kas kostja sõlmis selleks alltöövõtulepingu 23. veebruaril 2009 Renmar Invest OÜ-ga (III kd lk 20), kes omakorda sõlmis samal päeval alltöövõtulepingu OÜ-ga Lunaata (I kd lk 70) või sõlmis kostja koheselt 22. veebruaril 2009 alltöövõtulepingu OÜ-ga Lunaata ( I kd lk 10). Väärib märkimist, et kõikide nimetatud lepingute tekstid on enamuses osas (sh lepingu objekt, tähtaeg, tasu) identsed. Lepingute kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg 15. juuni 2009 ja alltöövõtja oli kohustatud töötama objektil MSM Arendus OÜ nime all, info lekke korral kolmandatele isikutele oli alltöövõtja kohustatud maksma leppetrahvi 250 000 krooni.
8.Kostja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et temal puuduvad hageja õiguseellase OÜ-ga Lunaata igasugused lepingulised suhted, millest tulenevalt saaks hageja temalt lepinguliste kohustuste täitmist nõuda. Kostja oli sõlminud alltöövõtulepingu OÜ-ga Renmar Invest. Maakohus on tuvastanud, et OÜ Lunaata tegi OÜ MSM Arendus alltöövõtjana alates 2009. aasta märtsist kuni augustikuuni reaalselt tööd Põlva linnas Vabriku ja Jaama tänavate piirkonnas veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamisel. Maakohus luges nimetatud asjaolu tõendatuks eelkõige tunnistajate S.P.i ja M.J. ütlustega ning S.P.i ja kostja esindaja M. Pihlamägi vahelise ekirjavahetusega. Maakohus leidis, et lepingu sõlmimine OÜ Lunaata ja OÜ MSM Arendus vahel toimus OÜ MSM Arendus poolt lepingu kirjaliku projekti edastamise (koos lepingu punktis 2.1 märgitud lisadokumentidega) kui pakkumuse ja OÜ Lunaata poolt selle projekti allkirjastamise
(M.J. poolt), kostjale tagastamise ja töö teostamisele asumise kui tahteavalduse alusel. Leping Renmar Invest OÜ ja OÜ Lunaata vahel on näilik ja seetõttu tühine tehing. Ringkonnakohus maakohtu hinnanguga OÜ Lunaata ja OÜ MSM Arendus vahelise alltöövõtulepingu sõlmimise kohta ei nõustu, seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga asjas kogutud tõenditele.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas peab hageja kõigepealt tõendama, et tema õiguseellane on kostjaga sõlminud töövõtulepingu, mille täitmist nõuda. Hageja on esitanud kohtule lepingu sõlmise tõendamiseks kostja poolt allkirjastamata lepingudokumendi, mis on dateeritud
22.veebruari 2009 kuupäevaga (I kd lk 10-21). Kohtule ei ole esitatud selle lepinguprojekti punktis 2.1 märgitud lepingu viit lahutamatut lisa, sh alltöövõtja poolt teostamisele kuuluvate tööde kirjeldust, alltöövõtja hinnapakkumist ja tööde teostamise graafikut. Seega ei saa kohus olla veendunud, et nimetatud lepingu lisad on üldse olemas, samuti puuduvad igasugused tõendid nimetatud lisade võimaliku edastamise kohta kostjapoolse pakkumusena OÜ-le Lunaata, nagu on tuvastanud maakohus. Vastupidi, lähtudes lisa nr 3 nimetusest „Alltöövõtja hinnapakkumine“ pidi nimetatud dokumendi eelduslikult koostama ja kostjale esitama OÜ Lunaata alltöövõtjana. Asjas puuduvad tõendid, et OÜ Lunaata oleks kostjale sellise hinnapakkumise koostanud, selle kohta ei ole ütlusi andnud ka M.J. tunnistajana. M.J. pidanuks lepinguprojekti p 10.1 kohaselt olema alltöövõtja OÜ Lunaata esindajaks, kes on volitatud juhtima objektil töid ning esindama alltöövõtjat (sh, kuid mitte ainult, osalema töökoosolekutel, allkirjastama tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, koordineerima ja korraldama töötervishoidu ja tööohutust objektil). M.J. ise on tunnistajana andnud ütlusi, et nimetatud tööd pakuti tema firmale S.P.i vahendusel ja töö hinnad olid olemas. Põhisuhtlus kostjaga käis läbi S.P.i, M.J. viibis objektil kord nädalas. Küsimusele, mitu töötajat OÜ-l Lunaata objektil oli, tunnistaja M.J. ei vastanud ja avaldas, et ei mäleta ja võttis ka alltöövõtjaid teistest firmadest. Seega M.J. tunnistajana antud ütlused ei kinnita ei hinnapakkumise koostamist OÜ Lunaata poolt ega ka OÜ Lunaata ja OÜ MSM Arendus vahelise lepinguprojekti punktis 10.1 sätestatud M.J. rolli lepingu täitmisel. Tunnistaja S.P. on andnud ütlusi, et tema esindas Lunaata projekti, oli OÜ Lunaata projektijuht lepingu alusel. Töid alustati märtsis. Lepingut kostja ja OÜ Lunaata vahel ei ole näinud, kuid usub, et see oli olemas. OÜ-ga Lunaata on olnud seotud üksnes Põlva objekti raames. Lepingu sisust teadis tähtaega ja mahtu. Arvetega kokku ei puutunud. Tunnistaja tööülesandeks oli korraldada objektil kõik ehitustöödega seonduv, sh kaevelubade ja tänava sulgemise lubade taotlemine. Iga nädal käis koos kostja esindaja M. Pihlamägiga objektid läbi. Kostjaga suhtles läbi meiliaadressi XXXXXXXXX. Ringkonnakohus leiab, et kuna tunnistaja S.P. ei olnud kostja ja OÜ Lunaata vahelist lepingut näinud, ega enda ütluste kohaselt selle sõlmimise juures viibinud, siis tema ütlused ei tõenda hageja poolt väidetava töövõtulepingu sõlmimist OÜ Lunaata ja kostja vahel. Pooled ei vaidle selles, et tööde teostajat esindas Põlva objektil S.P., kes suhtles ka kostja esindaja M. Pihlamägiga. S.P.i ja M. Pihlamägi suhtlust tõendavad ka kirjalikud tõendid, millest aga ei nähtu, kelle esindajana S.P. tegutses (II kd). Pooltel ongi vaidlus, kas S.P. juhtis objektil töid OÜga Lunaata sõlmitud lepingu alusel või siis objektijuhina Renmar Invest OÜ ja kostja vahelise kooskõlastuse alusel (III kd lk 33). Renmar Invest OÜ endistest juhatuse liikmetest on tunnistajatena andnud ütlusi R.P. maakohtus ja M.U. ringkonnakohtus. Mõlemad tunnistajad on seisukohal, et Renmar Invest OÜ ja Lunaata OÜ vahel oli 23. veebruaril 2009 sõlmitud kehtiv alltöövõtuleping Põlva objekti ehitamiseks. Tunnistaja R.P. andis ütlusi selles, et Renmar Invest OÜ sai Põlva objekti hanke võiduna ja siis pakkus OÜ ML Partner selle töö teha ja tutvustas neid M.J.ga, kes tuli ja kinnitas, et kõik saab tehtud ja soovis võtta vastutust Renmar Invest OÜ ees. OÜ ML Partner vastutus pidi olema tehniline pool. OÜ-l Lunaata ei olnud mingit kvalifikatsiooni selle töö tegemiseks. Kostja ja Renmar Invest OÜ vaheline leping oli sõlmitud varem, kui töö anti edasi OÜ-le Lunaata. Tunnistaja M.U. andis ringkonnakohtus ütlusi selles, et ta sai S.P.iga tuttavaks T.B.
kaudu, kes alustas Põlva objekti. Kuna T.B. ei saanud hakkama, siis tema asemele tuli S.P. ja seejärel tuli mängu OÜ Lunaata. Lunaata OÜ-d esindasid Margo Möller ja Indrek Muug, lepingute sõlmimisel M.J.. Kui Renmar Invest OÜ ja OÜ Lunaata sõlmisid alltöövõtulepingu, siis selleks oli OÜ-l Lunaata lepingu teksti põhi olemas, lepingu lisade kohta M.U. ei mäletanud, aga „hind oli juba T. (B.)olemas ja sama hinnaga mindi edasi“.
10.Maakohus on jätnud tõendina hindamata M.U. ́i kirjaliku seletuskirja Harju Maakohtule
22.jaanuarist 2010 teises tsiviilasjas (I kd lk 86). Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mille kohaselt sõlmis Renmar Invest OÜ pärast seda, kui ta oli sõlminud 23. veebruaril 2009 OÜ-ga MSM Arendus kui tellijaga töövõtjana töövõtulepingu, ise nende tööde teostamiseks alltöövõtulepingu Tee-max OÜ-ga, kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu Kuuvarjutus OÜ-ga, kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu OÜ-ga ML Partner. Mõne aja möödudes lõpetati poolte kokkuleppel alltöövõtuleping Tee-max OÜ-ga ning seetõttu lõpetati ka alltöövõtulepingud Kuuvarjutus OÜ-ga ja OÜ-ga ML Partner. Seejärel võttis Renmar Invest OÜ-ga ühendust keegi kolmas isik OÜ-st Lunaata, kes tutvustas ennast OÜ ML Partner esindajana ja avaldas soovi tööd lõpetada. Sellele järgnes lepingu allkirjastamine ja tööde jätkamine OÜ Lunaata poolt. Ringkonnakohus leiab, et M.U.i seletuskirja ja ütlustega tunnistajana on tõendatud, et Põlva objektil ei alustanud alguses töid mitte OÜ Lunaata, vaid OÜ ML Partner, kes ei suutnud töid lõpetada ja tööde jätkamiseks sõlmiti leping OÜ-ga Lunaata, kes tutvustas ennast OÜ ML Partner esindajana. Sama kinnitavad ka kostja seadusliku esindaja M. Pihlamägi vande all antud ütlused selles, et algselt teostas töid objektil OÜ ML Partner, kui tuli Lunaata OÜ, siis töömehed objektil jäid samaks. Mingil hetkel muutusid nad OÜ-ks Lunaata, aga S.P. jäi. M. Pihlamägi andis vande all ütlusi ka selles, et töövõtulepingu põhja on koostanud AS Water Ser, kellelt kostja sai lepingu ja edastas selle ka Renmar Invest OÜ-le elektrooniliselt. Renmar Invest OÜ oli objektil algusest peale ja andis ka korraldusi S.P.ile. Töid objektil juhatas S.P., kes andis andmed tööde mahtude kohta, mille alusel koostas M. Pihlamägi aktid.
11.M.U.i ja M. Pihlamägi ütlustest saab kohus järeldada, et ei saa olla eluliselt usutav, et OÜ Lunaata ja OÜ Renmar Invest sõlmisid omavahelise lepingu juba 23. veebruaril 2009 (I kd lk 70 ja lk 142). Ringkonnakohus on käesoleva otsuse punktis 9 tuvastanud, et OÜ Lunaata ei ole koostanud lepingu sõlmimise eelduseks olevat alltöövõtja hinnapakkumist, mis oleks pidanud olema lepingu sõlmimise ajaks valmis. S.P. oli Põlva objektil tööl enne, kui OÜ Lunaata väidetavalt töid tegema asus. Töö pakkumist OÜ-le Lunaata S.P.i poolt ja hinnapakkumise mittekoostamist OÜ Lunaata poolt kinnitas ka tunnistaja M.J.. Seega on tunnistajate R.P. ja M.U.i ütlused OÜ Lunaata ja OÜ Renmar Invest vahelise lepingu allkirjastamise asjaolude kohta ebaõiged ja see leping ei ole sõlmitud lepingudokumendis märgitud kuupäeval 23. veebruaril 2009 ja tunnistaja R.P. poolt kirjeldatud kohas. Renmar Invest OÜ ja OÜ Lunaata vahelise lepingu allkirjastamise põhjuste kohta peab ringkonnakohus võimalikuks uskuda tunnistaja M.J. ütlusi selle lepingu sõlmimise aja (suvi 2009) ja asjaolude osas. Lepingu sõlmimine muul ajal kui on lepingudokumendis näidatud, ei mõjutaks iseenesest lepingu kehtivust. Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt andis ta lepingu dokumendile allkirja seetõttu, et kätte saada Põlva objektil tehtud töö eest tasu. M.J. ütlusi kinnitavad ka Renmar Invest OÜ rahaülekanded Lunaata OÜ-le. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on iseenesest õigesti tuvastanud, et töövõtulepingut OÜ Lunaata ja Renmar Invest OÜ vahel võib hinnata näiliku tehinguna, mis on tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 tühine. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohtul puudus õigus anda hinnang Renmar Invest OÜ ja Lunaata OÜ vahelise tehingu võimalikule tühisusele. Tegemist on õiguse kohaldamisega ja maakohtul oli õigus selline hinnang anda. Ringkonnakohus muudab tehingu näilisuse osas maakohtu põhjendusi. Tehingut ei muuda näilikuks see, et kahel
23.veebruari 2009 kuupäeva kandval lepingul on Renmar Invest OÜ esindaja allkirjad kardinaalselt erinevad, mis seab kahtluse alla lepingute reaalse sõlmimise. Kui lepingut ei ole sõlmitud, siis ei saa see olla ka tühine.
TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida and tegelikult teha tahavad. Käesoleval juhul ei ole Lunaata OÜ ja Renmar Invest OÜ soovinud sõlmida lepingut Põlva objektil töö tegemiseks, vaid on soovinud selle kokkuleppega varjata oma kokkulepet Põlva objektil tehtud tööde eest kostja poolt tasumisele kuuluva raha kandmises Renmar Invest OÜ kaudu Lunaata OÜ-le, mistõttu töövõtuleping on tühine. Nimetatud tehingu tühisusest ei piisa, et tõendada OÜ Lunaata ja kostja vahelise lepingulise suhte olemasolu.
12.Eluliselt usutav ei ole ka OÜ Lunaata ja kostja vahelise lepingu sõlmimine 22. veebruaril 2009. Tunnistaja M.J. ütlustest saab teha järelduse, et OÜ Lunaata tuli objektile hiljem, kui tööd juba käisid ja hinnad olid kokku lepitud. Tööd objektil algasid alles märtsis 2009, seega ei ole
22.veebruari 2009 kuupäevaga dateeritud kirjaliku lepingudokumendiga tõendatud OÜ Lunaata ja kostja vahelise lepingu sõlmimise aeg. Tööde algusest kuni augustini 2009 Põlva objektil töid juhtinud S.P. oli perioodil 4. detsember 2008 – 14. juuli 2009 (v.a 7. aprill – 13. aprill 2009) OÜ ML Partner ainuke juhatuse liige, seega ka tööde teostamise perioodil. OÜ ML Partner põhitegevusalaks oli äriregistri andmetel vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus (III kd lk 105). Kohtule ei ole esitatud lepinguid ega muid kirjalikke tõendeid selle kohta, millisel õiguslikul alusel OÜ ML Partner ja/või tema töötajad Põlva objektil tegutsesid ja käesoleva vaidluse pooled ka sellistele kokkulepetele ei tugine. Tunnistajana on S.P. oma teadmisi OÜ Lunaata ja kostja vahelise lepingu sõlmimise asjaoludest eitanud ja sellise lepingu olemasolu ei tõenda ka tema kirjavahetus M. Pihlamägiga. Hageja on esitanud S.P.i projektijuhina töötamise kohta OÜ Lunaata ja S.P.i vahelise projektijuhtimise töövõtulepingu nr 2302/2009
23.veebruarist 2009. Kostja on esitanud kostja kooskõlastuse Renmar Invest OÜ poolt volitatud objektijuhile 27. veebruarist 2009. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et veebruaris 2009 ei saanud OÜ Lunaata sõlmida töövõtulepingut ei OÜ-ga Renmar Invest ega kostjaga, siis ei ole ka poolte esitatud S.P.i tegutsemise õiguslikku alust tõendama pidavad dokumentaalsed tõendid usaldusväärsed ja nendega ei saa asja lahendamisel arvestada.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja TsMS § 232 lg 1 sätestatut rikkudes ning see rikkumine on viinud maakohtu valedele järeldustele. Maakohus on tuvastanud OÜ Lunaata ja kostja vahel kehtiva lepingu olemasolu üksnes tunnistaja M.J. ütluste, kostja poolt allkirjastamata lepinguprojekti ja kostja 40 000 kroonise ülekande OÜ-le Lunaata, alusel. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima, kuid kohus on piirdunud kohtuotsuses üksnes hageja esitatud tõendite loetlemisega, jättes need analüüsimata. M.J. ütlused OÜ Lunaata poolt tööde alustamise ja kostjaga lepingu sõlmimise aja ja muude asjaolude kohta on vastuolus M.U.i ja M. Pihlamägi ütlustega, tema ütlusi ei toeta ka tunnistaja S.P.i ütlused ega OÜ Lunaata äriregistri B-kaart ja 2009. aasta majandusaasta aruanne (III kd lk 111-119), mille kohaselt moodustas OÜ Lunaata müügitulu üksnes enda või üüritud kinnisvara üürileandmine ja käitlus. Maakohus ei pööranud tähelepanu M.J. ütlustele selles, et töö hinnad olid olemas ja ta sai pakkumuse tööde tegemiseks S.P.ilt, kes oli samal ajal OÜ ML Partner juhatuse liige. M.J. ütluste põhisisuks oli kostjalt töö eest tasu kättesaamisega seotud raskused, mis viitab sellele, et M.J. rolliks OÜ Lunaata juhatuse liikmena oligi tasu sissenõudmine. Tunnistaja M.J. ütluste usaldusväärsust tõendina kahandab veelgi asjaolu, et tegemist on hageja õiguseellase endise seadusliku esindajaga. Nagu juba eespool märgitud, puuduvad kohtul igasugused andmed viie lepingu lahutamatuks lisaks olema pidava dokumendi kohta, sh puuduvad andmed ükskõik millise alltöövõtja poolt koostatud hinnapakkumise kohta. Hinnapakkumise puudumist enne lepingu sõlmimist ei pea ringkonnakohus usutavaks. Renmar Invest OÜ on tasunud Lunaata OÜ-le suvel 2009 arvete alusel kokku 247 083.32 krooni. OÜ Lunaata poolt esitatud arvetel oli kauba nimetuseks märgitud „torustiku paigaldus vastavalt aktile nr 1, Vabriku tänav Põlva linn“ ja „vee ja kanalisatsiooni paigaldus vastavalt aktile nr 2“. Seega saab tunnistaja M.J. ütluste ja Renmar Invest OÜ ja OÜ Lunaata vahel sõlmitud lepingudokumendi alusel järeldada, et OÜ Lunaata M.J. isikus võis tulla ML Partner
OÜ-le „appi“ tehtud töö eest raha nõudmisel, eesmärgiga juhtida rahavood ML Partner OÜ pangaarvest kõrvale. Viimast kohtu järeldust kinnitab asjaolu, et S.P. ei ole enam alates 14. juulist 2009 ML Partner OÜ juhatuse liige ja äriühingu pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 10. mai 2010 määrusega.
14.Asjaolu, et kostja on tasunud OÜ-le Lunaata kokku 40 000 eurot viitega arvele nr 831 ei tõenda nendevahelisi alltöövõtja ja peatöövõtja lepingulisi suhteid hageja poolt väidetud ulatuses. Kostja esindaja M. Pihlamägi on andnud vande all seletuse, et sellise rahasumma kandis ta üle augustis 2009, kuna talle helistas I. Muug, kes saatis ka sõnumiga arve numbri ja pangakonto numbri, kuhu raha kanda. Tegemist oli rahaga kütuse ostmiseks. Maakohus ei ole andnud hinnangut Lunaata OÜ 2009 juunikuu käibedeklaratsioonile, millega on iseenesest rikkunud TsMS § 232 lg 1 sätestatut. Käibedeklaratsioon (III kd lk 41) on esitatud Lõuna Maksu- ja Tollikeskusele alles 14. veebruaril 2011, seega pärast nõude loovutamist. Ringkonnakohus ei pea käibedeklaratsiooni käibe suuruse osas usaldusväärseks tõendiks, sest see on esitatud tagant järele ja see on vastuolus OÜ Lunaata 2009. aasta majandusaasta aruandega. Käibedeklaratsiooniga ei saa tõendada ka töövõtulepingu järgi täitmiseks kohustatud isikut.
15.Seega ei ole tunnistajate ja kostja seadusliku esindaja ütlused lõpuni usaldusväärsed, nad on kõik teatud ulatuses omavahel vastuolus ja annavad moonutatud pildi tegelikkuses toimunust. Tunnistajate ja kostja seadusliku esindaja ütluste võrdlemine ja kirjalike tõenditega kõrvutamine ei võimalda kohtul usaldusväärselt tuvastada kes, kellega, millal ja millistel tingimustel alltöövõtulepingu tööde teostamiseks Põlva objektil sõlmis. Asjaolu, et OÜ Lunaata teostas poolte väidete kohaselt objektil töid, ei tõenda, millisel õiguslikul alusel ta neid töid tegi. Objektil tegelikult toimunu tuvastamist tagantjärele raskendab kindlasti asjaolu, et kõik alltöövõtjad pidid objektil töötama kostja nime all, samuti ei osalenud kostja alltöövõtjad ehituskoosolekutel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesoleval juhul ei ole piisavalt selge, et OÜ Lunaata ja kostja on saavutanud kokkuleppe kas kirjalikus või suulises vormis lepingu sõlmimise kohta. Hageja ei ole tuginenud ka asjaolule, et OÜ Lunaata täitis temaga sõlmitud töövõtulepingu kolmanda isikuga sõlmitud alltöövõtulepingu kaudu. Hageja ei ole suutnud tõendada, et OÜ-l Lunaata oli töövõtulepingust tulenev nõue kostja vastu, millist nõuet oleks OÜ Lunaata saanud hagejale loovutada. Seega puudub hagejal igasugune nõudeõigus kostja vastu ja ainuüksi seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
16.Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. Hageja nõue on töövõtulepingust tulenev töötasu nõue VÕS § 637 lg 3 alusel, mille maakohus rahuldas. Samas ei ole maakohus välja selgitanud nõude rahuldamise aluseks oleva õigusnormi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ja see rikkumine väljendub ka kohtuotsuses vastavate põhjenduste puudumises. Kostja on hagile esitanud sisulised vastuväited selles, et puuduvad tõendid tööde üleandmise-vastuvõtmise ja nõude sissenõutavaks muutumise aja kohta. Nõude sissenõutavaks muutumisest sõltub ka võimaliku viivise nõude algusaeg. Maakohus ei ole millegagi põhjendanud oma nõustumust hageja taotlusega arvestada viiviseid alates 1. augustist 2009. Kostja on selgitanud, et OÜ Lunaata jättis tööd pooleli ja rikkus tähtaegu, kuid ka selle kostja väite osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Maakohus ei ole kohtuotsuses tuvastanud, mida OÜ Lunaata pidi lepingu kohaselt tegema, kui palju selle eest tasu saama ega ka seda, mida ta tegelikult tegi ja kas tööd tehti valmis ning anti tellijale (kostjale) üle. Maakohus ei ole nimetatud asjaolude väljaselgitamisvajadust, tõendamiskoormist ega selle jaotust poolte vahel ka pooltega arutanud, millega on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4 ning § 351 lg 1 ja 2 sätestatut. Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata eelkõige seetõttu, et asjas ei ole tõendatud hageja õigus esitada tema poolt valitud kostja vastu töövõtulepingust tulenev täitmisnõue, siis puudub vajadus muude nõude rahuldamise aluseks oleva õigusnormi kohaldamise eelduste välja selgitamiseks ning põhjendatud ei ole asja saatmine maakohtule uueks läbivaatamiseks.
17.Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, tuleb muuta maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta hageja/vastustaja kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.