Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi õigeksvõtmisega Otsuse tegemise aeg ja koht

04.veebruar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-10-3432 AS Võhma ELKO versus Marina Härg võlgnevuse 6918.10 krooni nõudes

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

AS Võhma ELKO (registrikood 10274767; aadress Kauba 3 Võhma, Viljandimaa ) Rein Vares

Hageja esindaja Kostja

Marina Härg (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx-xx xxxxx , xxxxxxxxxxx )

Resolutsioon Välja mõista Marina Härgilt AS Võhma ELKO kasuks võlg 6918.10 ( kuus tuhat üheksasada kaheksateist ) krooni 10 senti, sellest põhinõue summas 5354.80 ( viis tuhat kolmsada viiskümmend neli) krooni 80 senti. Välja Marina Härgilt mõista menetluskulu 1200 ( üks tuhat kakssada ) krooni AS Võhma ELKO kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Ta tunnistab oma vastuses kohtule 02.02.2010, et on sellise summa hagejale võlgu. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1200 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 1200 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1200 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.