2-03-186/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

osamakse summas 10 000 krooni tasumata, loovutas haldur nõude koos kõrvalnõuetega, nõude loovutamisest laekus pankrotivarasse 15 000 krooni; - tsiviilasi 2-06-13648 AS P (pankrotis) hagi aktsiaseltsi Hermes Pärnu vastu tagasivõitmise nõudes. Kohtuasi lõppes kohtuliku kokkuleppega, mille alusel aktsiaselts Hermes pidi tasuma AS-ile P (pankrotis) 400 000 krooni. Poolte kohtukulud jäeti poolte endi kanda. AS-i P (pankrotis) esindas asjas pankrotihaldur. Kompromiss täideti. Pankrotihaldur märgib, et ta hoidis läbirääkimistega ära osaühingu Cunix hagi nõude tunnustamiseks summas 3 067 508 krooni, vaieldes nõudele vastu, misjärel osaühing Cunix loovutas nõude AS P (pankrotis) juhatuse liikmetele, kellega haldur saavutas kohtuvälise kompromissi. Rohkem hagisid haldur esitada ei kavatse. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Halduri hinnangul tingis AS P (pankrotis) kui hulgikaubandusettevõtte maksejõuetuse eelkõige äriühingu suutmatus konkureerida turule tulnud suuri kaubanduskette varustama hakanud suurte hulgimüügifirmadega. Võlgniku ümberorienteerumine väiksematele kauplustele ei andnud soovitud tulemust, kuna kasvasid püsikulud transpordile ja likviidsusprobleemid tõid kaasa sortimendi languse, mistõttu võlgnik ei olnud enam konkurentsivõimeline. Halduri hinnangul 2003. aasta kevad-talvel võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetamise käigus on tehtud olulisi juhtimisvigu (vara müük lähikondsetele alla turutingimuste, võla tasumisel ühtede võlausaldajate eelistamine teistele). Haldur kinnitab, et pankrotimenetluses on neid vigu korrigeeritud tagasivõitmisnõuete esitamise kaudu ning juhtorgani liikmete nõuete vaidlustamisega. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Lõpparuande kohaselt AS P (pankrotis) väga mahukas arhiiv on osaliselt ajutises pankrotimenetluses ja osaliselt pärast pankroti väljakuulutamist korrastatud ja säilitamistähtaegu järgides hoiustatud halduri büroopinnal, kuna litsentseeritud arhiivikorraldajatelt saadud hinnapakkumised suurusjärgus 100 000 krooni ei saanud toimkonna heakskiitu. Enamiku dokumentide säilitamise tähtaeg on lõppenud pankrotimenetluse kestel, millega seoses need dokumendid hävitati. Ülejäänud dokumentatsioon säilitatakse halduri büroopinnal kuni säilitamistähtaja lõpuni (kuni aastani 2010), misjärel ka need hävitatakse. Töötajatega seotud pikaajalisele säilitamisele kuuluv dokumentatsioon on halduri poolt antud hoiule Eesti Äriarhiivi osaühingule. Pankrotimenetluse aegset dokumentatsiooni kohustub pankrotihaldur säilitama PankrS §-s 60 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et Katrin Prükk’i esitatud korrigeeritud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et AS P (pankrotis) korrigeeritud lõpparuanne tuleb kinnitada. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul AS P (pankrotis) kui hulgikaubandusettevõtte suutmatus konkureerida turule tulnud suuri kaubanduskette varustama hakanud suurte hulgimüügifirmadega. Võlgniku ümberorienteerumine väiksematele kauplustele ei andnud soovitud tulemust, kuna kasvasid püsikulud transpordile ja likviidsusprobleemid tõid kaasa sortimendi languse, mistõttu võlgnik ei olnud enam 9(13)

Halduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 918 883.19 krooni. Katrin Prükk’ile on välja mõistetud ja makstud esialgne pankrotihalduri tasu summas 48 000 krooni, milline kuulub lõpparuande kinnitamisel määratava tasuga tasaarvestamisele. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 918 883.19 krooni halduri tasu alammäär 114 888 krooni ja PankrS § 651 lg 2 kohaselt on tasu ülemmäär 141 577 krooni. Korra § 3 lg 6 alusel tasaarvestatakse esialgne tasu pankrotimenetluse lõppemisel pankrotihaldurile määratud tasuga. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et pankrotihaldurile on põhjendatud määrata tasu PankrS § 651 lg 2 toodud ülemmääras, kuna pankrotihaldur on pankrotimenetluses teinud olulisi toiminguid, s.h korraldanud võlgniku dokumentatsiooni vastuvõtu, hoiustamise ja hävitamise, pankrotivara hoiustamise kuni müügini, müünud pankrotivara, lõpetanud töötajatega töölepingud ja koostanud töötajatele hüvitise taotlused, tegelenud debitoorse võlgnevuse väljanõudmisega, tagasivõitmistega ja teostanud dokumendirevisjoni ja korraldanud võlgniku raamatupidamise, esindanud kohtus võlgnikku jms. eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Katrin Prükk’i poolt taotletav halduri tasu summas 136 000 krooni ei ületa PankrS § 651 lg 2 kehtestatud ülemmäära (141 577 krooni) ja pankrotihaldur on täitnud pankrotimenetluse käigus olulisi ülesandeid, mis on kokku hoidnud pankrotimenetluse kulusid, siis on põhjendatud pankrotihaldurile välja mõista tasu tema poolt taotletud suuruses. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb AS P (pankrotis) pankrotimenetluses määrata pankrotihaldur Katrin Prükk’i lõplikuks tasuks 136 000 krooni. Pankrotimenetluse käigus välja makstud esialgse tasuga tasaarvestamise tulemusena kuulub Katrin Prükk’ile AS P (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisel väljamõistmisele pankrotihalduri tasu summas 88 000 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 88 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 29 040 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 11(13)

4.Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. AS P (pankrotis) lõpparuandele lisatud pankrotimenetluse kulude arvestuse järgi taotleb haldur kohtult järgmiste kulutuste kinnitamist: - transpordikulu 10 006 krooni (marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu, Tartu-Pärnu-Tallinn, TartuVõru-Tartu, kilomeetri tasuga olenevalt kulu tekkimise ajast 3 kroonija 4 krooni); - bürookulu 31 394 krooni (OÜ Advokaadibüroo Advocatus ja OÜ Pepleri Büroo sekretäriteenus, arvuti ja sidevahendite kasutamine, kontoritarbed jmt, arhiivi korrastamine ja selle hävitamiseks ettevalmistamine, dokumentide hoid ja säilitamine, elekter, kommunaalkulud, abonenttasud, bürooruumide rent); - telefonikulu 2 950 krooni (halduri väitel pankrotimenetluse intensiivsem periood kestis kuni märtsini 2004, millega seoses keskmiseks telefonikuluks kuus on 295 krooni); - arhiivi korrastamine ja säilitamine 27 984 krooni (maht 1 100 arhiivikarpi); - vara hoiukulud ja koosolekusaalide rent 4 440 krooni (vara hoid alates pankroti väljakuulutamisest kuni müügini); - majanduskulud 19 187 krooni (kontoritarvete kulu, postikulu, autokütus, sularahas tasutud koosolekusaalide rent); - töötasud (dokumentide korrastamine arhiveerimiseks eraldi töövõtulepingu järgi) 1 500 krooni. Kokku on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kulutusi summas 152 879.62 krooni. Kulutustega on 25.09.2009 võlausaldajate üldkoosolekust osa võtnud võlausaldajad nõustunud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluses tehtud kulutuste kuludokumendid. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et AS P (pankrotis) lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 152 879.62 krooni tuleb kinnitada.