Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Osaühingu M hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing M (kostja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse T K(hageja) vastu õiguse tunnustamiseks mitte lõpetada tööleping TLS § 82 alusel, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 79 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 84 lg 2 alusel summas 19 090,90 krooni. Töövaidluskomisjoni 19.08.2009.a otsusega rahuldati kostja avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tunnustas kostja õigust mitte lõpetada hagejaga tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ja luges töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel 28.03.2009.a. Samuti mõisteti hagejalt kostja kasuks TLS § 84 lg 2 alusel välja 16 363,63 krooni. Hageja esitas Harju Maakohtule taotluse kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt tegi kostja, seoses ehitusmahtude vähenemisega ja ehitushindade muutumisega, 19.01.2009.a hagejale ettepaneku muuta poolte vahel sõlmitud töölepingut. 27.02.2009.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Kuna kostja tegi üksnes ettepaneku töölepingu muutmiseks, siis ei ole hagejal alust töölepingut TLS § 82 alusel lõpetada. Hageja teatas, et ta ei ole nõus töölepingu muutmisega. Kostja aktsepteeris hageja seisukohta ja töölepingut reaalselt ei muudetud. Lepingu muutmise ettepanekut ei saa lugeda lepingu rikkumiseks. Töölepingut ei saadud reaalselt muuta ainuüksi seetõttu, et alates 06.02.2009.a kuni 11.03.2009.a puudus hageja erinevatel põhjustel töölt. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja tööleping lugeda lõppenuks TLS § 79 alusel 27.03.2009.a. Kuna tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 79 alusel, siis on töötaja teavitanud tööandjat töölepingu lõpetamisest vähem ette 14 tööpäeva. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt hüvitist TLS § 84 lg 2 alusel 19 090,90 krooni. Ülaltoodule tuginedes palus kostja tunnustada õigust mitte lõpetada tööleping TLS § 82 alusel, lugeda hageja tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel ja välja mõista hagejalt hüvitis TLS § 84 lg 2 alusel summas 19 090,90 krooni. T K vastus hagile T K vaidles hagile vastu. Käesolevas asjas esinesid kaks TLS § 82 lg 1 sätestatud töölepingu lõpetamise alust. Tööandja rikkus töölepingut, samuti toimusid muudatused tootmis- ja töökorralduses. 04.02.2009.a tehti hagejale ettepanek alustada tööd ehituskonstruktsioonide tootmises klienditeenindajana, mille tulemusena muutunuks töötaja amet ja ametipalk. Selle põhjuseks oli vähenenud ehitusmahud, oluliselt muutunud ehitushinnad ja turusituatsioon. Seda tööandja avaldust sai töötaja tõlgendada selliselt, et tööandja korraldab töö ja tootmise ümber seoses ehitusmahtude vähenemise ja ehitushindade muutumisega. TLS § 64 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Seega pidanuks hageja amet ja ametipalk muutuma 04.03.2009.a. Tegelikkuses asus tööandja oma tahet realiseerima varem. 03.02.2009.a pandi hagejale ülesanne teostada ehituskonstruktsioonide tootmise metallilao inventuur. Sellega kinnitas tööandja, et korraldab ühepoolselt ümber töötaja töö, muudab töölepingut ja töötasustamise aluseid. Tööandja rikkus töötajaga sõlmitud töölepingut, kuna hageja oli tööle võetud projektijuhina, kelle tööülesanded olid seotud ehitusobjektidega. Ametijuhendi kohaselt ei olnud hageja tööülesandeks inventuuride tegemine. Seega ei olnud tööandja võimeline töötajat kindlustama lepingus ettenähtud tööga. Hagejal oli TLS § 82 lg 1 sätestatud alus töölepingu lõpetamiseks. Tööandja ei vaidlustanud töötaja poolset töölepingu lõpetamist etteteatamistähtaja jooksul. Kuna tööandja reageeris töötaja 27.02.2009.a avaldusele vaikimisega, siis on tööandja kaotanud õiguse vaidlustada töölepingu lõpetamist.

Menetluse käik Harju Maakohtu 23.10.2009.a määrusega liideti hagid ühte menetlusse. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 18.04.2007.a töölepingu, millega hageja asus alates 25.04.2007.a tööle projektijuhi ametikohale. Tööülesannete täitmise asukohaks olid tööandja ehitusobjektid. Töölepingu kohaselt oli töötaja põhipalgaks 30 000 krooni kuus. 19.01.2009.a on kostja esitanud hagejale töölepingu muutmise ettepaneku, mille kohaselt oleks alates 02.01.2009.a hageja põhipalk 10 000 krooni kuus, millele lisandub preemia kuni 5000 krooni kuus. 04.02.2009.a kirjas on tööandja selgitanud, et seoses ehitusmahtude vähenemise ja ehitushindade olulise muutumisega on otsustatud üle vaadata tootmisosakonna töötajate palkade ja tööülesannete omavaheline vastavus. Kirja kohaselt tehti hagejale ettepanek ameti ja palga muutmiseks, kuna hageja on kaotanud usalduse kui projektijuht. Eesmärgiga kindlustada töökoht vähemvastutusrikkal ametikohal tehti hagejale ettepanek alustada tööd ehituskonstruktsioonide tootmises klienditeenindajana. 27.02.2009.a teatas hageja, et ta ei nõustu töölepingu muutmisega ning palus lõpetada tööleping alates 04.03.2009.a TLS § 82 alusel. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja muutis tootmis- või töökorraldust TLS § 82 lg 1 mõttes. TLS § 82 lg 1 annab töötajale õiguse tööleping lõpetada juhul, kui tootmis- või töökorraldust on muudetud TLS § 64 või § 68 tähenduses. TLS § 64 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Käesoleval juhul ei ole kostja muutnud töötasustamise aluseid ja töörežiimi. Kostja korraldust teostada projektijuhtimise asemel metallilaos inventuuri ei saa käsitleda töörežiimi muutmisena. Kostja on küll teinud hagejale ettepaneku palga suuruse muutmiseks, kuid reaalselt hageja palka ei muudetud. Ainuüksi ettepaneku tegemine palga vähendamiseks ei tähenda veel töötasustamise aluste muutmist. Seega ei ole TLS § 64 kohaldatav. Samuti ei rakendu TLS § 68, kuna kostja ei ole saatnud hagejat osaliselt tasustatavale puhkusele ega kehtestanud osalist tööaega, kuigi viimaseks oli Tööinspektsioon nõusoleku andnud. Kohus nõustub aga hagejaga selles, et tööandja on rikkunud töölepingut. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle projektijuhi ametikohale ja tööülesannete täitmise kohaks olid tööandja ehitusobjektid. Projektijuhi ametijuhendi järgi oli töötaja tööülesandeks ehitusobjekti töö organiseerimine, ehitustööde korraldamine ja sellega seonduv. TLS § 49 p 1 kohaselt on

tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. Vaidlust ei ole selles, et 03.02.2009.a pandi hagejale ülesanne teostada ehituskonstruktsioonide metallilao inventuur Tallinnas Salve tänaval. Nimetatu nähtub ka kostja 03.02.2009.a koosoleku protokollist. Hageja selgitustest nähtuvalt on osaühingul M kaks tegevusvaldkonda – ehitamine ja metallkonstruktsioonide tootmine. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud. Inventuuri tegemine metallkonstruktsioonide tootmisega tegeleva üksuse laos ei seondu projektijuhi tööülesannetega ehitusobjektil. Eeltoodust järeldub, et kostja kohustas hagejat tegema töid, mis ei kuulunud hageja tööülesannete hulka. Ebaõige on kostja seisukoht, et ametijuhendi punktist 2.3 tulenevalt oli inventuuri tegemine hageja kohustus. Nimetatud ametijuhendi punkt käsitleb materjalide ja seadmete tellimist seoses hageja tööülesannetega ehitusobjektil. Asjaolu, et hageja palus 07.02.2009.a e-kirjas kostjat oma haiguse tõttu inventuuri korraldamine teistele töötajatele üle anda, ei tähenda, et hageja oleks tööülesannete muutmisega nõustunud ning kaotanud õiguse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on kostja, kohustades hagejat tegema töölepingus kokkuleppimata tööülesandeid, oluliselt rikkunud töölepingut. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus TLS § 82 lg 1 alusel tööleping lõpetada. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 82 lg 2 järgse hüvitisena 60 000 krooni. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kostja puhkusehüvitise suurust ei vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest 34 245 krooni. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 000 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub T Khagi rahuldamisele. Kuna T Khagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb osaühingu Mhagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.