Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Stelling Kinnisvara OÜ hagi Nordgarden OÜ vastu 174 527,90 krooni saamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks 184 527,90 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.mai 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Stelling Kinnisvara apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Stelling Kinnisvara OÜ (reg.kood 10948935, asukoht Sipa küla, Märjamaa vald, Raplamaa), esindaja adv Enno Heringson Kostja Nordgarden OÜ (reg.kood 10886387, asukoht Viadukti 42, Tallinn), esindaja adv Armand Reinmaa
OÜ
ja
Nordgarden
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.mai 2009 otsus osas, millega kohus mõistis Nordgarden OÜ-lt Stelling Kinnisvara OÜ kasuks välja 61 100,40 krooni ja jättis rahuldamata Stelling Kinnisvara OÜ hagi Nordgarden OÜ vastu 104 135 krooni saamiseks.
2.Jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata Stelling Kinnisvara OÜ hagi Nordgarden OÜ vastu vundamendiga kasvuhoone omandiõiguse tunnustamiseks, muutes otsuse põhjendusi.
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
OÜ
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Stelling Kinnisvara OÜ esitas 26.03.2007 hagi Nordgarden OÜ vastu 186 542,82 krooni saamiseks ja vundamendiga kasvuhoone omandiõiguse tunnustamiseks, mis asub kinnisasjal asukohaga Vana-Tartu mnt 20, Järveküla, Rae vald, Harjumaa. 19.04.2007 vähendas hageja rahalist nõuet, paludes kostjalt välja mõista 174 527,90 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 10.02.2005 lepingu, millega kostja müüs hagejale kinnistu Rae vallas, Järveküla külas, Vana-Tartu mnt 20 hinnaga 5,2 milj krooni. Lepingu p 4.1 kohaselt oli lepingu esemeks kinnistul paiknev administratiivhoone, põhjapoolne kaarhall koos teenindamiseks vajaliku maaga, trafoalajaam, puurkaev, kanalisatsioonimahuti, signalisatsioonisüsteem, piirdeaed ning väravad, mis tuli koos päraldisteks olevate dokumentidega üle anda hiljemalt 15.02.2005. Hageja on alates 15.02.2005 juhtinud kostja tähelepanu kinnisasja puudustele. 21.07.2005 koostasid pooled akti kinnistu puuduste kohta ning kostja lubas need kõrvaldada hiljemalt 10.08.2005. Osa puudusi kostja kõrvaldas. Ülejäänud puuduste kõrvaldamiseks andis hageja kostjale uue tähtaja 17.08.2005 ja teatas, et puuduste mittekõrvaldamisel kõrvaldab hageja puudused ise ning esitab kostjale vastava kuluarve. Kostja puudusi ei kõrvaldanud. Samuti selgus, et kostja müüs hagejale lepingueseme koosseisus osaliselt kolmandale isikule, OÜ-le Jaotusvõrk kuuluva trafoalajaama. Hageja esitas kostjale 17.01.2007 avalduse hinna alandamiseks 185 848,82 krooni võrra. Kostja vastas sellele 22.01.2007 ja tunnistas osaliselt hageja nõudeid, paludes esitada arve. Hageja esitas kostjale arve, kuid kostja seda ei tasunud.
3.Lepinguesemel on järgmised puudused – kinnisasja juurde ei kuulu trafoalajaam maksumusega 52 510 krooni; eemaldatud on puidust piirdeaed, mille taastamine maksab 60 917,50 krooni; põhjapoolses kaarhallis lammutati vahesein ja eemaldati konvektor ning seina taastamine ja konvektori maksumus on kokku 12 020,92 krooni; territoorium oli koristamata ja koristustööde maksumus oli 61 100,40 krooni, milliste osas esitas hageja kostjale hinna alandamise avalduse kogusummas 185 848,82 krooni, mille hulgas ei arvestatud konvektori maksumust, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista 186 542,82 krooni. Kuna kostja tasus hagejale seina taastamise ja konvektori maksumuse 12 020,92 krooni, vähendas hageja selle summa võrra oma hinna alandamise nõuet. Tema lõplikuks rahaliseks nõudeks kostja vastu jäi 174 527,90 krooni. Koristustööde maksumuse hüvitamise osas palus alternatiivselt kohaldada kahju hüvitamise sätted. Kui kostja oleks täitnud oma 21.07.2005 võlatunnistuses antud lubaduse, ei oleks hageja pidanud kandma kulusid kinnisasja koristamisele. Asjaolu, et ära veeti kostja poolt koristada lubatud esemed, kinnitab OÜ Random Projekt.
4.Vaidlusalusel kinnistul asus müügilepingu sõlmimise ajal muu hulgas vundamendiga kasvuhoone, mis oli kinnisasja oluline osa. Hagejale saabus informatsioon, et kasvuhoone on võõrandatud OÜ-le Mikrolabor. Seega on kolmandal isikul nõue (või arvatav nõue) osale hagejale kuuluvast lepingu esemest. Olukorra lahendamiseks
esitas hageja vundamendiga kasvuhoone osas omandi tunnustamise nõue, millest järelduvalt on tühised kõik kostja poolt kasvuhoonega väidetavalt tehtud tehingud. Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu hagiavaldusest, mil viisil rikub kostja hageja kasvuhoone omandiõigust. Kostja ei ole hõivanud kinnistul asuvat vara, millele omandiõiguse tunnistamist hageja taotleb. Kostjal puuduvad andmed kasvuhoone detailide valduse ja asukoha kohta ning selle kohta, kelle omandis kasvuhoone detailid käesoleval ajal on. Kostja võõrandas kasvuhoone detailid OÜ-le Mikrolabor. Nõue on esitatud vale isiku vastu.
6.Trafoalajaama seadmed (vallasasjad) ei kuulu ega ole kuulunud trafoalajaama koosseisu. OÜ Jaotusvõrk seadmeid ei olnud trafoalajaamaga koos võõrandatavad ega kuulunud kostjale. Ekslik on hageja käsitlus, millega ta võrdsustab trafoalajaama ja transformaatori ning mõõteseadme. Ühel juhul on tegemist hoonega, teisel juhul elektrienergia muunduriga, millega toimub elektrienergia muundamine ja mõõtmine. Transformaator ja mõõteseade ei ole maaga püsivalt seotud ega kuulu kinnisasja koosseisu. Kostja müüs hagejale kinnistu, millel asus maaga püsivalt seotud hoone trafoalajaam. Juhul, kui hageja ei soovi kasutada elektrivarustust ning transformaator ja mõõteseade on mittevajalikud, on tal õigus lõpetada elektrienergia tarbimine ja nõuda OÜ-lt Jaotusvõrk transformaatori ja mõõteseadme eemaldamist trafoalajaamast. Transformaator ja mõõteseade ei kuulunud kostjale ning kostja ei saanud neid hagejale müüa ning nende seadmete arvelt müügihinna alandamise nõue on alusetu.
7.Hageja on asunud ekslikult piirdeaiaks pidama ka kostja kaubanäidisena püstitatud puidust ajutist lattaeda. Puidust lattaed ei ole kunagi täitnud piirdeaia funktsioone, ei ole kinnistut piiranud ega kuulunud kinnisasja koosseisu. Lattaeda ei püstitatud eesmärgiga kinnistut piirata ning seda ei müüdud müügilepinguga hagejale. Piirdeaed koosnes erinevatest lattaia moodulitest, näitamaks klientidele aia püstitamise võimalikke lahendusi ja aia esteetilist välimust. Piirdeaed ei olnud kinnisasjaga püsivalt ühendatud. Kaubanäidised olid kinnistule paigutatud mööduvaks otstarbeks, kuni nende võõrandamiseni kostja klientidele. Kostja kasutas kinnistut kuni võõrandamiseni aiakaupade kaupluslaona ja puudus igasugune alus eeldada, et kogu kinnistul selle ülevaatamise hetkel asuv aiakaup kuulus kinnistu juurde. Hageja ei ole uut aeda paigaldanud ega sellega seoses kulutusi kandnud. Aiamoodulite tegelik maksumus nende valmistaja poolt kostjale müümisel oli 6047,03 krooni. Seega ei saa võimalik lattaia väärtus ka juhul, kui kohus leiab, et see kuulus kinnistu koosseisu, olla suurem kui aia soetamismaksumus, millest tuleks maha arvata veel amortisatsioon. Müügilepingu p. 1.3.4. kohaselt omandas hageja piirdeaia ning väravad ning nimetatud lepingupunktis on selgelt viidatud piirdeaiale, millel on väravad. Väravad olid kaarhalle ümbritseval traataial, mis oli ehitatud kaarhallide ümbritsemiseks ning aed vastas projektile. Lattaial väravad ja projekt puudusid, seega tuleneb juba müügilepingust asjaolu, et lattaeda ei ole kinnistu müügilepinguga hagejale müüdud.
8.Hagiavaldusest ei nähtu ka prügiveo eest tasu saamise õiguslik põhjendus. Arvelt ei nähtu prügi äravedu Vana-Tartu mnt 20 asuvalt kinnistult. Kostja tõi haljasalale istikute kinnikatmiseks ühe koorma puukoort, see oli segunenud pinnasega ja haljasalalt pinnase äraveoks puudus igasugune mõistlik vajadus. Väidetavalt veeti kostja poolt ära 16 autokoormat. Arusaamatuks jääb, millist prügi need koormad sisaldasid ning milline on kostja seos hageja poolt tellitud töödega ning hageja tehtud kulutusega. Tegemist võis olla hageja poolt remondi käigus tekkinud lammutusprahi äraveoga, mille maksumust kostja ei ole kohustatud hüvitama. Hageja lammutusprahile
viitab ka prahi äravedamise aeg. Hageja tegutses vastuolus hea usu põhimõttega ja käitus kostja suhtes pahauskselt, eesmärgiga tekitada kostjale kahju.
9.Hageja ei ole esitanud asja puudustega müügi tõttu hinna alandamise nõuet mõistliku aja jooksul. Ostuhinna alandamise avalduse esitas hageja alles 17.01.2007. Kostja palus kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg-t 3. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 61 100,40 krooni. Muus osas jättis kohus hageja rahalise nõude rahuldamata. Rahuldamata jäi ka omandiõiguse tunnustamise hagi.
11.17.01.2007 avalduses nimetas hageja müügieseme puudusteks trafoalajaamas oleva transformaatori kuulumist OÜ-le Jaotusvõrk, puidust piirdeaia eemaldamist, vundamendiga kasvuhoone eemaldamist ja lepingu eseme koristamata jätmist. Transformaatori ja mõõteseadme kuulumisest kolmandale isikule sai hageja teada OÜ Jaotusvõrk 24.11.2005 kirjast, mis jõudis hagejani 25.11.2005. Asjas ei ole tõendeid esitatud selle kohta, et hageja oleks esitanud kostjale varasemalt nõudmisi nimetatud puuduse kohta. Kostja pidas hinna alandamise avaldust alusetuks, välja arvatud otsaseina taastamise osas. Käesolevaks ajaks on pooltevaheline vaidlus vaheseina maksumuse ja transformaatori osas lõppenud ning kostja on hüvitanud hagejale nimetatu väärtuse.
12.Kostja kohustuseks oli anda müüdud asi hagejatele üle kindlaksmääratud seisundis (VÕS § 217 lg 1). Lepingu p 1.3.4 sõnastasid pooled järgmiselt: müüja esindaja kinnitab, et lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestatud, sellel paiknevad järgmised lepingu eseme päraldisteks olevad hooned ja rajatised: administratiivhoone, kaks kaarhalli (sh lõunapoolse kaarhalliga ühendatud konteiner(vagun)elamu), trafoalajaam, puurkaev, kanalisatsioonimahuti, signalisatsioonisüsteem, piirdeaed ning väravad, mis vastavad Eesti vabariigi seadustele ja muudele õigusaktidele, kinnitatud projektile ning ehitusnormidele ja -standarditele. Lepingu p-s 1.3.5 kostja kinnitas, et lepingu esemel ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maaaluseid tehnovõrke ega -rajatisi. Kohus nõustus hageja õigusliku käsitlusega, mille kohaselt trafoalajaama hoone koos selles asuva elektrienergia muundusseadmega (transformaator ja mõõteseadeldis) on tehnorajatis asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 mõttes. Sellest tulenevalt ei saanud vaidlusalused seadmed lepingu sõlmimise ajal koos nende teenindamiseks vajaliku ehitisega kuuluda omandiõiguse alusel kostjale ehk olla kinnisasja oluliseks osaks. Seega kinnitas müüja lepingu p-s 1.3.4, et müügi objektiks on vallasasjad, mis müüjale ei kuulunud ja hagejal on õigus eeldada, et kinnistu müügihind oleks nimetatud objektita väiksem.
13.VÕS § 220 lg 1 esimesest lausest ja lg-s 2 sätestatust tulenes hagejale kohustus teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 217 lg 1) kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama, samuti pidi hageja piisavalt täpselt asja mittevastavust kirjeldama. Asja mittevastavus lepingutingimustele pidi hagejale trafoalajaama seadmete osas olema ilmne hiljemalt 25.11.2005. Hageja teatas kostjale sellest puudusest 17.01.2007, mis ei ole mõistlik aeg. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et asja lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tagajärjel (VÕS § 221 lg 1 p 1) või et müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Seega ei saa hageja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, hageja nõue nimetatud osas hinna alandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Müügilepingus räägitakse ühest piirdeaiast koos väravatega. Asjaolu, et puidust piirdeaed oli teatava pikkusega ja see piiras ka lastemänguväljakut, ei anna alust väita, et piirdeaed oli müügilepingu esemeks. Puuduvad piirangud kaubanäidiste pikkustele ja kaubanäidist võib eksponeerida ka selliselt, et see täidab teatud otstarvet. Hageja ei ole esile toonud asjaolu, et puidust piirdeaed oleks märgitud ehitise projektil, nagu on müüja kinnitanud lepingu p-s 1.3.4. Seega ei tulene lepingust, et puidust piirdeaed oleks olnud müügilepingu esemeks ja hagejal puudub nimetatud osas hinna alandamise nõue.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei koristanud territooriumi. Kuivõrd kostja ei täitnud kohustust ka täiendava täitmise tähtaja jooksul, oli hagejal õigus esitada hinna alandamise avaldus. Hinda võib lepingupool alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1). Seega tulnuks hagejal esile tuua ja tõendada, mis oli kinnistu väärtus koos ja ilma vaidlusaluste puudusteta. Hageja seda teinud ei ole ja järelikult on hageja hinna alandamise nõue selles osas tõendamata.
16.Samas on hageja tuginenud alternatiivselt asjaolule, et kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu prügi äraveo osas. 07.07.2005 puuduste fikseerimise akti ja kostja e-kirja saab vaadelda kui lepingut, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Random Projekt OÜ arvega ja kinnitusega on tõendatud, et nimetatud äriühing on esitanud hagejale arve koristustööde eest vaidlusalusel projektil, ära veeti põhiliselt puukoore, liiva ja turbapuru segu objektil olevate angaaride tagant ja küljelt ning samas olnud muud jäätmed, nagu näiteks suur kott liivataolist materjali, betoonelemendid, puitdetailid ja puitkonteinerid kuivanud taimedega. Muud ehitusprahti objektilt ära ei viidud. Arve kohaselt läks prügivedu maksma koos käibemaksuga 61 100,40 krooni. Hageja on hinnanud puukoore hulka pretensioonide esitamisel kuni 30 autokoormani ja kostja ei ole seda puuduste osas seisukoha võtmisel vaidlustanud. Nimetatu teeb usutavaks hageja väited, et kostja prügi oli territooriumil rohkem kui üks autokoorem. Seega on hageja nõue kostjalt 61100,40 krooni väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 30 lg 1 ja § 115 lg 1).
17.Lepingu järgi ei ole müüja müünud ostjale vundamendiga kasvuhoonet. Asjaolu, et Rae Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on tegemist alalise iseloomuga ja maaga püsivas ühenduses oleva vundamendiga (ehitusseaduse mõttes rajatisega), ei muuda müügilepingu tingimust, mille kohaselt nimetatud kasvuhoonet hagejale ei müüdud. Müügilepingus ei ole pooltel keelatud kokku leppida selles, et ei müüda kõiki kinnistu päraldisi. Kuivõrd müügilepingus on pooled piisava selgusega määratlenud, millised kinnistu päraldised kuuluvad müügilepingu eseme hulka, ei saa teha järeldust, et kostja oleks selles osas müügilepingut rikkunud. Vaidlust ei ole selles, et omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja ja kostja ei ole nõudnud hagejalt kasvuhoone väljaandmist endale. Seega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi ja hageja petitoornõue kostja vastu omandiõiguse tunnistamiseks on põhjendamatu. Kui kostja on müünud kolmandale isikule müügilepinguga asja, mis temale ei kuulu, ei saa hageja seda tehingut vaidlustada ega tugineda selle tühisusele. Nimetatust tulenevalt on hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks vundamendiga kasvuhoonele põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
18.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti tema nõuded rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja hinna alandamise tõttu tekkinud võlg 52 510 krooni seoses trafoalajaamaga ja 51 625 krooni seoses puidust
piirdeaiaga ning tunnustada hageja omandiõigust hageja kinnisasjal asuvale vundamendiga kasvuhoonele.
19.Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude 52 510 krooni saamiseks seonduvalt trafoalajaamaga põhjendusega, et nõuet ei esitatud õigeaegselt. Hageja teatas kostjale eelnimetatud puudusest kohe pärast vastavast asjaolust teadasaamist poolte vahel olnud tsiviilasja nr 2-05-17084 menetluses. Hageja ei esitanud eelnimetatud tsiviilasjas hinna alandamise nõuet lisaks leppetrahvi nõudele, kuna eeldas, et leppetrahv peaks kõik tema kahjud katma. Paraku leppetrahvi kostjalt hageja kasuks välja ei mõistetud, mistõttu võis hageja VÕS § 101 lg 2 järgi kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Kohe pärast tsiviilasjas nr 2-05-17084 lahendi saamist asus hageja neid kasutama. VÕS § 220 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et ostja peaks esitama nõude mõistliku aja jooksul, ta peab üksnes teatama puudusest. Kuna kostja teatas hagejale vastavast puudusest viivitamatult, on tal VÕS § 220 lg 3 järgi õigus sellele tugineda. Maakohus jättis tähelepanuta, et hinna alandamine on kujundusõigus, millega saab ühepoolselt võlasuhet muuta ning teine poolt ei saa seda takistada, kusjuures üldist tähtaega hinna alandamise õiguse kasutamiseks ei ole seaduses ette nähtud ning samuti ei allu hinna alandamine aegumisele. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolu, et hageja teatas puudusest alles 17.01.2007. Sellel kuupäeval esitas hageja vaid vastava nõude.
20.Pooltevahelise lepingu p 1.3.4 kohaselt oli lepingu eseme osaks ka piirdeaed ja väravad. Piirdeaed asus nii angaaride ümber (võrgust) kui administratiivhoone juures (puidust). Kohus jättis puidust piirdeaia puudumisega seonduva 51 625 krooni suuruse nõude ebaõigesti rahuldamata. Kuna poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas ka puidust piirdeaed oli lepingu esemeks või mitte, oleks maakohus pidanud lepingut tõlgendama, kuid ta ei teinud seda õiguspäraselt. Hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks saanud pidada kaubanäidiseks puidust aeda, mis oli maaga püsivalt ühendatud (maasse rammitud postid) ning oli lisaks veel oluliselt suurem, kui oleks vajalik kaubanäidise eksponeerimiseks. Kõnealune piirdeaed oli ca 140 m pikk ja piiras konkreetset maa-ala. Kaubanäidise puhul oleks selline pikkus olnud ebaotstarbekas. Lisaks sellele ei olnud notariaalses lepingus osundatud, et piirdeaia näol oleks tegemist vaid võrkaiaga, millest lähtuvalt pidi mõistlik isik eeldama, et piirdeaia all mõeldakse kõiki kinnisasjal asuvaid piirdeaedu. Kohus on pooltevahelist lepingut tõlgendanud kitsalt grammatiliselt, asudes seisukohale, et kui lepingus kasutatakse mõistet „piirdeaed”, ongi kinnisasjal üks piirdeaed, mitte piirdeaiad, analüüsimata, kas vastava ainsuse kasutamine oli lepingupoolte selge tahe või üksnes lepingu koostaja eeldus. Kohus ei põhjendanud, miks peaks mõistlik isik, kes soovib osta kinnisasja, eeldama, et üks maaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaed on lepingu ese ja teine mitte. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 teise lausega ning lisaks on veel pahauskne. Heas usus kinnisasja soetav isik eeldab, et kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu oli seda ka puidust piirdeaed, on tulenevalt TsÜS § 54 lg-st 1 kinnisasja olulised osad. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Antud juhul oleks kostja pidanud teatama, et 140 m kohtkindlalt paigaldatud ja kinnisasjal asuvat piirdeaeda ei olnud kinnisasja oluline osa, vaid kaubanäidis. Pahauskne oleks eeldada, et hageja oleks pidanud märgitut taipama üksnes seetõttu, et lepingus oli piirdeaed märgitud ainsuses. On selge, et kostja tegevuse tagajärjel (piirdeaia kui kinnisasja olulise osa müümine pärast selle valduse üleandmist hagejale), ei vastanud lepingu ese enam lepingu tingimustele. Ka piirdeaia osas on hageja vastavast puudusest teavitanud kostjat
koheselt ning märgitud asjaolusid on kajastatud ka tsiviilasjas nr 2-05-17084. Kohus jättis otsuse olulises osas põhjendamata ning ei arvestanud viidatud õigusnormidega ning seadusest tuleneva mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Nimetatu on omakorda viinud väära kohtulahendini osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude 51 625 krooni saamise osas.
21.Kasvuhoonele omandiõiguse tunnustamise nõude jättis kohus samuti õigusvastaselt rahuldamata. TsÜS § 54 lg 1 on sätestatud, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seega vundamendile rajatud kasvuhoone näol oli tegemist kinnisasja olulise osaga. TsÜS § 53 lg 2 järgi ei saa asi ja selle oluline osa olla eri isikute omandis. Järelikult läks koos kinnisasja omandiõigusega apellandile üle ka vundamendiga kasvuhoone omandiõigus. Kasvuhoonet, mis pole kajastatud ehitisregistris, ei pea lepingus eraldi kajastama. Maakohus ei ole vastusolus TsMS § 442 lg-ga 8 põhjendanud, miks ei peaks mõistlik ja heauskne isik lähtuma TsÜS § 54 lg 1 sätestatud eeldusest. Jääb arusaamatuks, millel põhineb kohtu järeldus, et hageja vaidlustab kostja ja kolmanda isiku vahelist tehingut. VÕS § 217 lg 2 p-st 4 tuleneb, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele siis, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Käesoleval juhul on OÜ Mikrolabor esitanud nõude osale lepinguesemest. VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses loetakse asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks kinnisasja või avalikku registrisse kantud vallasasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti. Antud juhul on selge, et OÜ Mikrolabor nõue ei saa tulenevalt TsÜS § 53 lg-st 2 olla kehtiv. Hoolimata asjaolust, et see nõue ei ole kantud kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse, peab kostja vastavat nõuet analoogia alusel asja koormavaks. VÕS § 217 lg-st 6 tuleneb, et õiguse müümisel, mis annab õiguse asja vallata, peab müüja andma ostjale asja üle puudusteta, muu hulgas vabana kolmandate isikute õigustest. Järelikult on apellandi õigusi rikutud. Kostja apellatsioonkaebus
22.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja kostjalt mõisteti välja 61 100,40 krooni. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
23.Kohus rahuldas hageja nõude, mille osas on poolte vahel jõustunud kohtuotsus ja millega jäeti nõue rahuldamata. Kohus jättis tõendid hindamata, millega rikkus oluliselt menetlusnormi.
24.Sama nõude raha saamiseks esitas hageja ka Pärnu Maakohtu tsiviilasjades nr-d 2-05-17084 ja 2-05-22949. Hageja nõude suhtes on olemas 10.04.2006 Pärnu Maakohtu ja 22.09.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mis on jõustunud Riigikohtu lahendiga 23.11.2006. OÜ Nordgarden esitas hageja vastu Pärnu Maakohtusse hagi (tsiviilasi nr 2-05-17084) valduse üleandmise tunnustamiseks. Menetluse käigus esitas hageja vastuhagi (tsiviilasi nr 2-05-22949), milles taotles ostuhinna arvelt notari deposiidis oleva summaga tasaarvestuse tegemist ja 200 000 krooni tagastamist ning Nordgarden OÜ-lt Stelling Kinnisvara kasuks 900 000 krooni väljamõistmist. Seega eelnevas kohtuasjas taotles hageja tasaarvestuse tegemist notari juures deponeeritud summaga ehk sisuliselt oli tegemist rahalise nõudega kostja vastu, mida taotletakse ka käesolevas hagis. Hageja esitas vastuhagis oma nõuded kostja vastu, millised on esitatud ka käesolevas hagiasjas. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 7 kohaselt olid kostja nõueteks: nõue seoses vaheseina lammutamisega 11 320,92 krooni; konvektori maksumus 700 krooni; taastamata aia maksumus käibemaksuta 51 625 krooni nõue (hagiavalduses käibemaksuga 60 917,50 krooni); prügiveo maksumuse nõue
61 100,40 krooni; nõue seoses trafoalajaamaga 52 510 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et hageja oli esitanud nimetatud nõuded, mille eest ta nõudis kohustuse täitmise ulatust ja mõistlikkust arvestades koos leppetrahviga 900 000 krooni, mis kataks ka lepingu rikkumisega tekkinud kahju. Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue tulenevalt lepingu rikkumisest ja leppetrahvist koos deposiidis oleva summaga on 1 100 000 krooni. Kohtuotsustega jäeti hageja vastuhagi ja nõuded rahuldamata. Samasisulise rahalise nõude - alandada väidetavate puuduste maksumuse ulatuses kinnistu ostuhinda ja välja mõista kostjalt 186 542,82 krooni on hageja esitanud ka käesolevas hagis.
25.Eelnevas poolte vahel peetud tsiviilvaidluses ei tuvastanud kohus müüja poolt lepingutingimuste rikkumist, mistõttu jäi ostja esitatud leppetrahvinõue (vastuhagi) rahuldamata. Ka käesolevas asjas tugineb hageja väitele, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kuna eelnevas asjas, samade asjaolude alusel ei ole kohus tuvastanud Nordgarden OÜ poolt lepingutingimuste rikkumist, siis ei saa samade asjaolude põhjal tuvastada ka seda selles kohtuasjas ja rahuldada hagi isegi mitte osaliselt.
26.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud kinnistu puuduste fikseerimise akt ja e-kiri on vaadeldav lepinguna ning et kostja poolt on kohustused täitamata. Lepingu sõlmimine eeldab mõlema poole tahet ja kokkulepet kõigis olulistes tingimustes. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled ei ole kunagi saavutanud kokkulepet selles, et prahti oli sellises koguses, nagu on hageja lasknud ära vedada. Aktis hageja poolt tehtud märge on hinnanguline, mistõttu ei saa osundatut võtta ka lepingu olulise tingimusena. Tegemist on notariaalse lepingu alusel sõlmitud olukorra fikseerimise aktiga, mitte lepinguga.
27.Kui hagi rahuldamata jäetud osas (trafoalajaama nõue), on kohus leidnud, et hageja ei järginud VÕS § 220 lg-t 1, mille kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, tulnuks kohtul jätta kõik nõuded, millised esitati hinna alandamise avalduses, rahuldamata samal põhjendusel. Vastused apellatsioonkaebustele
28.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
29.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tervikuna hageja rahalise nõude osas, s.t nii osas, millega kohus osaliselt hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 61 100,40 krooni kui ka osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata. Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohtuotsuse resolutsioon jääb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kasvuhoone omandiõiguse tunnustamiseks, kuid selles osas tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
30.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ostis 10.02.2005 kostjalt Rae vallas, Järveküla külas, Vana-Tartu mnt 20 asuva kinnistu 5 200 000 krooni eest. 21.07.2005 koostasid pooled akti kinnistu puuduste kohta. Kostja kõrvaldas osa aktis märgitud puudustest.
17.01.2007 esitas hageja kostjale avalduse ostuhinna alandamiseks 185 848,82 krooni võrra. Kostja on avalduse kätte saanud. Hagiavalduses palus hageja kostja välja mõista hinna alandamise tõttu tekkinud võlgnevuse 186 542,82 krooni. 19.04.2007 vähendas hageja nõuet 174 527 kroonini seonduvalt asjaoluga, et kostja hüvitas osade puuduste maksumuse. Hageja esitas ka müügilepingu sõlmimise ajal kinnistul olnud vundamendiga kasvuhoone osas omandi tunnustamise nõude.
31.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohus menetles hageja rahalist nõuet, mis on juba lahendatud jõustunud kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-05-17084 ja 2-05-22949). Eelnimetatud tsiviilasjas esitas hageja kostja vastu leppetrahvi nõude lepingu p 4.8 järgi, mis nägi ette leppetrahvi tasumise kohustuse, kui müüja (kostja) viivitab lepingu eseme valduse, sealhulgas lepingu esemega seotud dokumentide hagejale üleandmisega. Kohus jättis hageja leppetrahvi nõude rahuldamata seetõttu, et ei tuvastanud kostjapoolset valduse üleandmise kohustuse rikkumist. Asjaolu, et hageja põhjendas hagetud leppetrahvi suurust temale tekkinud kahjuga ja tõi esile müüdud kinnisasja puudused, milliste üle on vaidlus ka käesolevas tsiviilasjas, ei võimalda teha järeldust selle kohta, et samal alusel ja sama eseme suhtes esitatud hagi on juba lahendatud.
32.Menetledes hinna alandamise nõuet, pidi kohus kontrollima, kas hageja on täitnud hinna alandamise materiaalõiguslikud eeldused ja formaalsed nõuded. Ringkonnakohtu hinnangul on hinna alandamise formaalsed eeldused antud juhul täidetud. Samas ei ole kohus kontrollinud piisavas ulatuses, kas on täidetud hinna alandamise materiaalsed eeldused. Samuti ei kontrollinud kohus piisavas ulatuses hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.
33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus läbi viinud puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus ei ole eeltoodut piisavas ulatuses järginud. Kohus oleks pidanud pooltele selgitama, milliseid asjaolusid nad tõendama peavad.
34.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei teatanud kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Maakohus tuvastas, et hageja sai teada asja mittevastavusest lepingutingimustele trafoalajaama seadmete osas 25.11.2005 (OÜ Jaotusvõrk 24.11.2005 kirja kättesaamise aeg – I kd lk 57). Maakohus leidis aga ekslikult, et hageja teatas sellest puudusest kostjale alles 17.01.2007 hinna alandamise avaldusega. Tsiviilasja materjali kohaselt teatas hageja kostjale tsiviilasjas nr 2-05-17084, 2-05-22949 19.12.2005 esitatud vastuhagiavalduses, millised puudused tema poolt ostetud kinnisasjal on ning ta kirjeldas selles piisavalt täpselt, milles seisneb asja mittevastavus (I kd lk 92-104). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja sai vastuhagiavalduse kohtu kaudu kätte. Seega on hageja täitnud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud nõude teatada müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. VÕS § 220 lg 3 esimene lause ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele.
35.Lepingueseme ühe puudusena on hageja hagiavalduses ja hinna alandamise avalduses välja toonud, et kinnistul asuv trafoalajaam ei kuulunud tervikuna kinnisasja müüjale.
OÜ Jaotusvõrk andmete järgi kuuluvad alajaamas asuvad transformaator ja mõõtesüsteem OÜ-le Jaotusvõrk, muu (hoone, haruliini osa, trafo) kuulub kliendile. Seda kinnitavad OÜ Jaotusvõrk 24.11.2005 ja 06.12.2005 kirjad (I kd lk 57, 58) ning omandit kinnitav piiritlusakt nr 382 08.04.2004 (I kd lk 70-71). Kuna maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei teatanud kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja ta on kaotanud õiguse tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, jättis maakohus alusetult eelnimetatud tõendid otsuse tegemisel hindamata. Kuivõrd maakohus ei selgitanud välja, milline osa alajaamast on OÜ Jaotusvõrk oma ja milline kliendi oma, võis see viia ebaõige järelduse tegemiseni, et trafoalajaama hoone koos selles asuvate seadmetega ei kuulunud tervikuna omandiõiguse alusel kostjale, see ei ole kinnisasja oluline osa AÕS § 158 järgi ja kostja ei saanud alajaama hoonet hagejale müüa.
36.Müügilepingu sõlmimise ajal kinnistul olnud puidust piirdeaia osas on kohtu käsitlus piirdunud üksnes lepingu grammatilise tõlgendamisega, mis on ilmselt ebapiisav. Selles osas oleks maakohus pidanud tegema kindlaks, kas tegemist oli kinnisasja olulise osaga (TsÜS §-d 53 ja 54) või päraldisega (TsÜS § 57). Selleks oleks kohus pidanud esmalt hindama, kas vaidlusalune aed oli kinnisasjaga püsivalt ühendatud või mitte ning kas see oli ühendatud mööduvaks või püsivaks otstarbeks. Tehes kindlaks, et tegemist ei olnud kinnistu olulise osaga, oleks tulnud järgnevalt hinnata, kas aed, olemata kinnisasja osa, teenis peaasja ning oli sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Kui leiab tuvastamist, et tegemist oli päraldisega, peab kohus tegema kindlaks, kas sellele laieneb võõrandamise kohustus TsÜS § 57 lg 3 järgi. Kohus ei ole eeltoodud asjaoludele hinnangut andnud, kuid kohtuotsuse sõnastusest järeldub, et maakohus pidas aeda päraldiseks. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et pooltel ei ole keelatud kokku leppida selles, et kõiki kinnistu päraldisi ei müüda. Samas ei ole kohus põhjendanud, mille alusel ta tuvastas poolte vastava kokkuleppe ja mille tõttu ei kohaldu antud juhul TsÜS § 57 lg-s 3 sätestatud eeldus, et võõrandamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Hageja ei ole sellekohase kokkuleppe olemasolu omaks võtnud ja seetõttu oli kostjal kohustus seda tõendada. Kohus ei ole 10.02.2005 lepingut VÕS § 29 sätete alusel tõlgendanud.
37.Hageja soovis hinda alandada ka seetõttu, et pidas kinnistu puuduseks selle territooriumi kostja poolt koristamata jätmist. Alternatiivselt leidis hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt 61 100,40 krooni kahju hüvitamiseks tulenevalt asjaolust, et ta tegi koristustööd ise ja kandis prügiveokulusid eelnimetatud summa suuruses. Maakohus rahuldas selle hageja nõude alternatiivsel alusel (kahju hüvitamine), leides viidates VÕS § 30 lg-le 1, et 07.07.2005 puuduste fikseerimise akt ja kostja e-kiri (I kd lk 34-38, 43) on käsitletavad lepinguna, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu prügi äraveo osas. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu ja leiab, et viidatud akti p-des 4 ja 5 märgitu (territoorium on koristamata ja kõik aktis loetletud esemed eemaldatakse kostja poolt 10.08.2005; istikute ala on vabastamata geotekstiilist ja pinnakattematerjalist ning kostja keeldub hetkel selle koristamisest, kuigi peab võimalikuks sellekohaseid läbirääkimisi ning võtab selles osas seisukoha hiljemalt 01.08.2005), ei ole käsitletav võlatunnistusena (võlakirjana) VÕS § 30 tähenduses. Tegemist ei ole konstitutiivse ega deklaratiivse võlatunnistusega (võladokumendiga), mille eesmärgiks oleks kohustuse täitmise tagamine, sissenõude lihtsustamine ning tõendamiskoormise vähendamine. Võlatunnistusena ei ole käsitletav ka kohtu viidatud 09.08.2005 e-kiri, milles kostja on teinud hagejale ettepaneku fikseerida kinnistu lõplikuks vormistamiseks notari juures akt, milles
sisaldub muu hulgas pinnase (hakkepuidu) äraviimise kuupäev. Eelnimetatud aktis on üksnes fikseeritud kinnistu olukord ning koosmõjus viidatud e-kirjaga kajastab see poolte ettevalmistumist kokkuleppe saavutamiseks kinnistu koristamise aja ja mahu osas, mitte saavutatud kokkulepet kõigis olulistes tingimustes. VÕS §-d 14 ja 15 reguleerivad lepingueelsetest läbirääkimistest tekkivaid kohustusi, milliste rikkumisega võib kaasneda vastutus. Maakohus ei ole eeltoodut asja menetlemisel arvestanud ega selgitanud välja, kas antud juhul on sellise olukorraga tegemist.
38.Kui hageja 61 100,40 krooni suurune kahju hüvitamise nõue tuleneb 10.02.2005 lepingu rikkumisest, oleks kohus pidanud hindama VÕS § 127 järgi kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks, kas kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kas kohustuse rikkumine on vabandatav, samuti kahju olemasolu ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tulenevalt VÕS § 112 lg 1 teisest lausest määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud tõendeid mittekohase täitmise väärtuse kohta kohustuse täitmise aja seisuga. Kohus oleks pidanud eelmenetluses hagejale selgitama, et hinna alandamisest tuleneva tagasinõude rahuldamiseks on see vajalik. Kohustuse mittekohase täitmise väärtus VÕS § 112 lg 1 järgi ei ole müügilepingu puhul kindlaks tehtav sel teel, et kohase täitmise väärtusest lahutatakse asja kokkulepitud seisukorda viimiseks vajalike kulutuste väärtus, nagu hageja leidis. Maakohus sellele hageja tähelepanu ei juhtinud.
39.Maakohus rikkus TsMS § 238 lg 1 esimest lauset, mille järgi kohus korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult selliseid tõendeid, millel on asjas tähtsust. Käesolevas asjas vajavad nii hinna alandamise aluseks olnud kui ka kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud täiendavat kontrollimist ning täiendavate tõendite kogumist, võttes aluseks käesolevas otsuses märgitu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda pooltele võimalus hageja rahalise nõude õigeks lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite esitamiseks. Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
40.Maakohtu otsus on lõppjärelduses õige osas, millega jäeti rahuldamata hagi vundamendiga kasvuhoone omandiõiguse tunnistamiseks. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal asus kinnistul vundamendiga kasvuhoone ning et kostja
võõrandas ja andis kasvuhoone detailid pärast seda üle OÜ-le Mikrolabor (kostja omaksvõtt I kd lk 170). Kuna kostjal puudub seos vaidlusaluse kasvuhoonega ja ta ei riku hageja õigusi, ei ole omandiõiguse tunnustamise hagi esitatud õige kostja vastu ning see ei kuulu rahuldamisele. Selle nõude lahendamisel ei pea antud juhul andma hinnangut asjaolule, kas kasvuhoone oli kinnistu oluline osa või päraldis ja kas selle omandiõigus läks hagejale koos kinnistuga üle. Samuti ei pea hindama, kas kasvuhoone võõrandamise tõttu vastas müüdud kinnistu lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 4 järgi. VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist ei ole hageja seonduvalt kasvuhoone võõrandamisega ja sellest tulenevalt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusega taotlenud.
41.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohus määras käesolevas asjas ebaõigesti tsiviilasja hinna. TsMS § 137 lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Maakohus jättis tähelepanuta 19.04.2007 hageja rahalise nõude vähendamise 174 527,90 kroonini. Sellele lisandub omandiõiguse tunnustamise hagi hind 10 000 krooni. Seega on õige tsiviilasja hind 184 527,90 krooni (174 527,90+10 000).
42.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
G. Kivinurm
K.Paal
A. Tänav
Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2010 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2010 otsuse resolutsioonis sisalduv ilmne ebatäpsus.
2.Täiendada kohtuotsuse resolutsiooni p 1 järgmise lausega: Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.