Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2010.a. Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-27707

Tsiviilasi

AS ESPAK Rakvere hagi S V vastu põhivõla 112 104,10 krooni, kõrvalnõudena viivise 90 541,70 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: AS ESPAK Rakvere (reg. kood 10927442 Rägavere tee 42; 44312; Rakvere) esindaja: R P Kostja: S V (isikukood xxxx, elukoht xxxx) 19.01.2010.a., osales hageja esindaja.

Tsiviiasja hind

112 104,10 krooni

RESOLUTSIOON:

Teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada täielikult. Välja mõista S V-lt AS ESPAK Rakvere kasuks põhivõla katteks 112 104,10 (ükssada kaksteist tuhat ükssada neli krooni 10 senti) ja kõrvalnõudena viivise katteks 90 541,70 (üheksakümmend tuhat viissada nelikümmend üks krooni 70 senti). Välja mõista S V-lt AS ESPAK Rakvere kasuks viivis alates 12.06.209.a. kuni põhivõla (112 104,10 krooni) täieliku tasumiseni 0,025 % päevas. Menetluskulud jätta kostja S V kanda. Välja mõista S V-lt AS ESPAK Rakvere kasuks tasutud riigilõivu katteks 12 500.(kaksteist tuhat viissada krooni). Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Hageja nõue: Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 112 104,10 krooni, kõrvalnõudena viivise 90 541,70 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 12.06.2009.a. kuni põhivõla tasumiseni 0,025 % päevas. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja kohustus vastutama hageja ja Tonix Ehitus OÜ vahel 26.09.2005.a. sõlmitud ehitusmaterjalide ostu-müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Kostja vastuväiteid. Kostjale on väljastatud hagimaterjal ja kohustatud teda kirjalikult vastama. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostja kohtuistungile ilmunud ei ole ja seaduslikust takistusest teatanud ei ole. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. 19.01.2010.a. kohtuistungil taotleb hageja esindaja asja lahendamist tagaseljaotsusega ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Kohtu otsuse põhjendused: Kohus leiab, et hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ole asja arutamiseks määratud kohtuistungile ilmunud, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumisel tema kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, kuid vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi kuulub rahuldamisele avalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on suulisest saematerjali ostu-müügilepingust tulenev võlaõiguslik vahekord. Kostja poolt ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täidetud. Kostja on pikema aja jooksul viivitanud rahalise kohustise täitmisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 sätestab viivise nõudeõiguse. VÕS § 142 sätestab käenduse mõiste ja VÕS § 145 käendaja vastutuse. TsMS § 444 lg 34 kohaselt jäetakse ära kohtuotsuse kirjeldav osa ja põhjendavas osas