Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-59139
Tsiviilasi
AS R(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi A F (F , isikukood XXX, elukoht XXX), O M (isikukood XXX, elukoht XXX) ja M K (K , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 34 718,36 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
17 359,18 krooni
Istungi toimumise aeg
13.jaanuar 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Tiit Kull Kostjad A F ja M K Tõlk Evi Pant
Hageja ja kostja 1 sõlmisid 24.05.2007 laenulepingu , mille kohaselt sai kostja 1 hagejalt laenu summas 20 000 krooni. Laenulepingu kohaselt pidi kostja 1 tasuma hagejale iga kuu kümnendaks kuupäevaks annuiteetgraafiku alusel 968,05 krooni kuus kuni 10.05.2010. Kostja 1 kohustuste tagamiseks sõlmiti kostjaga 2 käendusleping nr 070510852 ja kostjaga 3 käendusleping . Kostja 1 ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hagi esitamise seisuga on hagejale tagastamata põhiosa summas 17 359,18 krooni ja intress summas 5 082,53 krooni. Viivist on hageja arvestanud perioodi eest 19.08.2008 kuni 27.08.2009 kokku summas 64 749,75 krooni. Hageja taandab viivisenõude 12 276,65 kroonile. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 17 359,18 krooni, intress 5 082,53 krooni ja viivis 12 276,65 krooni, kokku 34 718,36 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 13.01.2010 eelistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostjate vastused Kostja 1 hagile kirjalikku vastust esitanud ei ole. 13.01.2010 kohtuistungil tunnistas kostja 1 võlgnevust ja teatas, et saab aru, et võlgnevus tuleks tasuda. Kostja 2 hagile kirjalikku vastust esitanud ei ole ning 13.01.2010 kohtuistungile ei ilmunud. Kostja 3 oma kirjalikus vastuses esitatud nõudeid ei tunnista, kuna laenu võtja kostja 1 on töövõimeline ning omab kindlat töökohta ja igakuist töötasu. Kostja 3 on seisukohal, et võlgnevuse väljamõistmine temalt ei ole õiglane, kuna ta ei saanud laenutehingust mingit reaalset kasu. Laenatava summa sai endale kostja 1. Kostja 3 palub kontrollida leppetrahvi, intressi ning viivise seaduslikkust. Kostja 3 märgib oma vastuses ka, et hageja ei teavitanud kostjat 3 kui käendajat poole aasta jooksul asjaolust, et kostja 1 ei ole regulaarselt ja pikaaegselt osamakseid tasunud ning seoses sellega on tekkinud võlgnevus. Sellega kasutas hageja ära olukorda, et teenida lisakasu viiviste ja intresside näol. 13.01.2010 kohtuistungil teatas kostja 3, et on töötu ja tal puuduvad rahalised võimalused ka kompromissi korral võlgnevust tasuda. Kohtu põhjendused Kuivõrd kostjale 2 oli kutse kohtuistungile politsei poolt isiklikult kätte toimetatud, leidis kohus, et asja saab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel lahendada sisuliselt. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja 1 sõlmisid 24.05.2007 väikelaenu lepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale 1 krediiti summas 20 000 krooni ning et kostja 1 kohustus nimetatud summa hagejale tagastama hiljemalt 10.05.2010. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on sõlminud kostjaga 2 ja 3 käenduslepingud, vastavalt , millede punkti 1.1 kohaselt oli käendatavaks kohustuseks laenuandja ja laenusaaja vahel 24.05.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevad kõik laenusaaja kohustused. Mõlema käenduslepingu punkt 1.3 kohaselt on kummagi käendaja vastutuse rahaline piirmäär 40 000 krooni. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjatel on hageja ees võlgnevus. Kostjad ei ole hageja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Sama sätte 2. lõike kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises m umsummas. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 17 359,18 krooni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressi määraks 40,5% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt intressi tasumist. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja intressiarvestust. Kohus leiab, et intressi nõue kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress 5 082,53 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määraks 1% päevas. Kuivõrd kostjad on viivitanud lepingujärgse tasu maksmisega, tuleb kostjatelt vastavalt lepingutele tasuda viivist. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja viivisearvestust. Kohus leiab, et ka viivise nõue kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 12 276,65 krooni. Seega on hagejal lepingute järgi õigus nõuda kostjatelt viivist ja intressi. Hageja poolt nõutav viivise ja intressi suurus ei ole ebamõistlikult suur, sest kohtupraktika on pidanud aktsepteeritavaks kõrvalnõuete suurust põhivõla ulatuses. Käendajatelt väljamõistetava summa suurus ei ületa käenduse piirmäära. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 34 718,36 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.