Tsiviilasja number Kohus
2-04-494 Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasi
AS S hagi EÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses
Asja läbivaatamine
14.12.2009.a. avalikul kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS S (registrikood XXX XXX) Hageja seadusjärgsed esindajad: Aleksandr H ja Mihhail Z (XXX) Kostja: EÜ (pankrotis; registrikood XXX, XXX) Kostja seadusjärgsed esindajad: pankrotihaldurid Eve S ja Toomas S (OÜ Haldur )
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad Aleksandr H ja Mihhail Z Kostja esindajad Eve S ja Toomas S
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses AS S kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 24.09.2003.a. PankrS § 23 lg 1 alusel kostja pankrotimenetluses avalduse nõude tunnustamiseks summas 3 083 934,64 krooni. 29.09.2003.a. toimunud kostja nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid sellele vastu
pankrotihaldurid Eve S ja Toomas S. Hageja palub tunnustada tema nõuet EÜ (pankrotis) summas 3 083 934,64 krooni teises rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidleb sellele vastu (lk 192-196). Kõik EÜ juhtorganite liikmed ning EÜ ise oma juhtorganite liikmete kaudu omasid hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ajal valitsevat mõju AS S üle ÄS § 6 lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb EÜ ja AS S käsitleda lähikondsetena PankrS § 117 lg 2 p 4 mõttes. Põhjusel, et EÜ juhtorganite või neid asendavate organite liikmeteks on olnud isikud, kes on samal ajal või varasemalt/hilisemalt olnud AS S juhtorganite liikmeteks ja/või aktsionärideks (samuti on AS S aktsionäriks olnud EÜ ise) on kostja seisukohal, et AS S tuleks kõigi käesolevas vastuses nimetatud lepingute sõlmimise osas lugeda võlgniku lähikondseks kas PankrS § 117 lg 2 p 5 (ühise olulise majandusliku huvi motiivil) ja/või § 117 lg 3 alusel. Elamuühistu poolt olid lepingud hagejaga sõlmitud elamuühistule kahjulike sätetega ja turuhindadest kõrgemate hindadega. 21.09.1998.a. sõlmisid hageja ja EÜ aktsiate ostu-müügi lepingu, millega võlgnik omandas AS S 720 nimelist aktsiat nimiväärtusega 500 krooni. Lepingus lepiti kokku võlgniku poolt täiendavate ning aktsiate müügitehinguga mitteomavate kohustuste võtmises. Nimelt võttis võlgnik lepingu punkt 9.1 järgi AS S ees kohustuse osta kogu võlgniku majandustegevuses vajamineva kommunaal-, olme-, remondi jm teenuse AS-lt S vähemalt 5 aasta jooksul. Nimetatud kohustuse rikkumise puhuks lepiti kokku leppetrahv summas 25 % AS-lt S tellitud teenuste kogumahust või 1 080 000 krooni. Kostja arvates oli nimetatud kokkuleppe eesmärgiks garanteerida võlgniku lähikondse ning võlgniku juhtorganite liikmetele kuuluva äriühingu tulubaas. Võlgnikupoolne kohustumine kogu vajamineva teenuse ostmiseks ühelt ettevõtjalt, viimase poolt deklareeritavatel tingimustel ja vägagi kulukate sanktsioonide (leppetrahvide) ähvardusel, ei oleks võimaldanud võlgniku majanduslikult efektiivset ning kulupõhist majandamist. 01.01.1997.a. sõlmisid hageja ja EÜ hoolduslepingu, mille punkti 5.9 kohaselt kohustus võlgnik maksma vähemalt 4 kuu hüvitust AS S EÜ elamufondiga tegeleva personali palgafondi vähendamisel või lepingu lõpetamise korral. Hoolduslepingu täiendamise kohta on hageja sõlminud perioodil 01.04.1999.a. kuni 28.02.2003 protokollid nr 1 – 12 . Kostja on seisukohal, et võlgnik võttis endale põhjendamatuid riske kandmaks teise äriühingu – hageja kulusid ja ei tegutsenud majanduslikult otstarbekal viisil. Kostja leiab, et need kokkulepped on vastuolus heade kommetega ja seega tühised. Tulenevalt ülaltoodust leiab kostja, et talle hageja poolt 31.12.2000.a. esitaud arve nr 65 summas 927 327, 56 krooni on alusetu. Lisaks nimetatud argumendile on kostja raamatupidamist kontrollinud audiitor Katrin Kaasik leidnud, et arve summa on ebaselge, kuna arve summa arvestamise metoodikat ei ole esitatud. Seega on hageja nõue 927 327, 56 krooni nõudes ka ebaselge. Hoolduslepingu lisade nr 9 ja 10 alusel maksti kõik elanikelt laekunud viivised hagejale nimetades makseid tasuks õigusteenuste ja raamatupidamise eest. Audiitor Katrin Kaasik on võrrelnud hageja poolt osutatud raamatupidamisteenuse hinda tavaluiste raamatupidamisteenuste osutavate firmade hindadega ja leiab, et nõue raamatupidamisteenuste ja õigusteenuste eest on kokku summas 57 120,222 krooni alusetu, kuna see on üle mõistliku turuhinna, õigusabi sisuliselt aga ei osutatud. Välja
on kujunenud praktika, et õigusteenuste eest esitatavatel arvetel on näha töö sisu ja maht, hageja esitatud arvetest seega ei nähtu. Seega pole hageja tõendanud, et on tegelikult õigusabi osutanud. Kostja leiab, et hageja nõue raamatupidamisteenuste ja õigusteenuste eest (arved nr 9, 10, 14, 16, 27 ja 29) kokku summas 57 120, 22 on ebaselge ja alusetu. 17.08.1995.a. sõlmisid hageja ja EÜ koostöölepingu nr 1 ning 01.01.1998.a. kokkuleppe koostöölepingule, mille punkti 2.1.2 kohaselt kohustus hageja parendama XXX I trepikoja keldriruumid omal kulul ja punkti 2.1.1. kohaselt kasutama neid laoks ja AS S kommertsosakonna tegevuse eesmärgil. 01.05.1998.a. on koostatud akt tehtud tööde kohta summas 165 300 krooni, arve selle akti alusel aga alles 01.09.2003.a. Arve esitamine on vastuolus sõlmitud lepinguga, hageja pidi tegema need tööd omal kulul, samuti on arve esitamine viis aastat hiljem vastuolus hea raamatupidamistavaga. XXX korteriühistu juhatuse liikmete suulise selgituse kohaselt pankrotihalduritele seal hageja poolt väidetavalt teostatud töid tegelikult ei tehtud. 01.06.1998.a. sõlmisid hageja ja EÜ koostöölepingu koduloomade hooldamiseks . EÜ ja OÜ D vahel 01.06.2001 sõlmitud lepinguga võttis EÜ kohustuse hüvitada kõik XXX II sektsioonis tehtud parendused, seega tasuda loomakliiniku ehitamise kulud. Akt tehtud tööde kohta on koostatud 11.01.2002, arve esitatud 01.09.2003, seega tunduvalt hiljem. XXX korteriühistu juhatuse liikmete suulise selgituse kohaselt hageja poolt väidetavalt teostatud töid tegelikult ei tehtud. 15.04.2003.a. sõlmisid hageja ja EÜ (likvideerimisel) tööettevõtulepingu (teenuste osutamine). Lepingu kohaselt on saanud EÜ likvideerijad hagejalt konsultatsioone, lepingule lisatud üleandmise – vastuvõtmise aktis loetletud töid (finants-majanduslikke analüüse, korteriomanike nimekirju jne.) ei ole pankrotihalduritele EÜ likvideerijate poolt üle antud, millest tulenevalt kostja leiab, et neid töid tegelikult ei tehtud ning hageja nõue arve nr 31 summas 475 383,10 krooni on alusetu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud tõenditega ning ära kuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Linnakohus algatas 09.06.2003.a. määrusega EÜ pankrotimenetluse ja Tallinna Linnakohtu 02.09.2003.a. otsusega kuulutati võlausaldaja AS Tallinna Küte avalduse alusel välja EÜ pankrot. Hageja nõuded põhinevad kostjaga 01.01.1997.a. sõlmitud hoolduslepingul koos lisadega, 15.08.1995.a. sõlmitud koostöölepingul, 21. septembril 1998.a. sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingul ja 15.04.2003 sõlmitud tööettevõtulepingul. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on reaalselt antud nõude aluseks olevaid töid teinud ja teenuseid osutanud ning kas tal on õigus kostjalt vastavat tasu nõuda. Hageja on esitanud tõenditena hageja ja kostja vahel 01.01.1997.a. sõlmitud hoolduslepingu nr 02-01/97 koos lisadega ja nimetatud hoolduslepingu alusel esitatud arved nr 65, 9, 10, 11,14, 16, 26,27,29 ja 32.
01.01.1997.a. sõlmitud hoolduslepingu (koos lisadega ) nr 02-01/97 alusel on hageja esitanud õigusteenuste ja raamatupidamisteenuste eest 31.01.2003.a. arve nr 9 (toimik lk 128) kostjale summas 17 188 krooni, arve nr 11 (toimik lk 130) summas 32 477,92 krooni, arve nr 14 (toimik lk 131) summas 302,53 krooni, arve nr 16 (toimik lk 132) summas 7568, 72 krooni, arve nr 26 (toimik lk 133) summas 847,90 krooni, arve nr 27 (toimik lk 134) summas 511,75 krooni ja arve nr 29 (toimik lk 135) summas 21 970. Kostja vaidlustas raamatupidamis- ja õigusteenuse osutamise arvetel näidatud mahus, sest arvetest ei nähtu töö sisu ja maht. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid antud teenuste osutamise kohta arvetel kajastatud mahus. Kohus on seisukohal, et kostja poolt osutatud teenuse vaidlustamise korral lasub hagejal kohustus tõendada asjaolu, et ta vastavat teenust osutas ning esitada sellekohased tõendid, et kohtul oleks võimalik neid hinnata. Hageja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja vastav nõue jätta rahuldamata. Lisaks eeltoodule nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud laekunud viiviste suurust. Õigusteenuse eest oleks hagejal vastavalt hoolduslepingu lisale nr 9 (toimik lk 759) õigus saada tasu 75 % laekunud viiviste summadelt. Vastavat arvestust ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus leiab, et Harju Maakohtu 08.02.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/21-9750/04 on tunnistatud kehtetuks hageja ja kostja vahel 01.03.2003.a. sõlmitud protokoll nr 12 ( toimiku lk 126), millega on kehtetuks tunnistatud poolte kokkulepe hageja ja kostja vaheliste rahaliste suhete kohta lepingu lõpetamise seisuga. Eeltoodust tulenevalt on tunnistatud kehtetuks kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal 01.01.1997.a. sõlmitud hoolduslepingu nr 02-01/97 lõpetamisel võlgnevus hageja ees. Eelnevast lähtudes ei ole tõendatud antud võlgnevuse olemasolu. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et hageja poolt 28.02.2003.a. esitatud arve nr 10 ( toimik lk 129) kostjale summas 67 251, 70 krooni hooldustööde eest XXX, XXXja XXX veebruaris 2003.a. ja arve nr 32 (toimik lk 136) kostjale summas 363 200 krooni lõpetamata loomakliiniku ehituskulude eest on alusetud, kuivõrd Harju Maakohtu 08.02.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/21-9750/04 on tunnistatud kehtetuks hageja ja kostja vahel 01.03.2003.a. sõlmitud protokoll nr 12 (toimiku lk 126), millega on kehtetuks tunnistatud poolte kokkulepe hageja ja kostja vaheliste rahaliste suhete kohta lepingu lõpetamise seisuga. Eeltoodust tulenevalt on tunnistatud kehtetuks kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal 01.01.1997.a. sõlmitud hoolduslepingu nr 0201/97 lõpetamisel võlgnevus hageja ees. Seega vastava võlgnevuse olemasolu ei ole tõendatud. Lisaks eelnevale on audiitor KKeriotstarbelise raportiga (toimik lk 197 – 198) tõendatud, et antud arve on esitatud ühistute kohta, millele seda teenust reaalselt ei osutatud, kuna nad olid juba iseseisval majandamisel. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seoses arvega nr 32 märgib kohus veel täiendavalt, et 01.06.1998.a. kostja ja OÜ D vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu p 2.3 (toimik lk 141) kohaselt kohustus rentnik OÜ D kasutama renditud ruume XXX II sektsioonis veterinaarkliiniku väljaehitamiseks koduloomade hooldamise eesmärgil. Eeltoodud lepingupunkti sõnastuse tõlgendusest tuleneb, et veterinaarkliiniku väljaehitamise kohustus oli OÜ-l D mitte hagejal. Vastupidise järelduse tegemist võimaldavaid tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Tehtud tööde akt, mis on alla kirjutatud hageja, kostja ja OÜ D poolt 11.01.2001.a. seda ei tõenda. Pooltel puudub vaidlus selles, et veterinaarkliinikut ei avatud. Kohus leiab, et EK XXX seadusliku esindaja MP kirjaga 09.11.2004.a. (toimik lk 212 – 213) on tõendatud, et KÜ XXX sai elamu keldriruumid enda valdusse ruumide sundvalitsemise ja ülevõtmise teel ning loomakliiniku ehitustööde teostamist elamu XXX keldriruumides ei ole toimunud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist
ei ole ehitamisega seaduse tähenduses. Vaidlusalusel ajal kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse § 39 p 3 kohaselt sisaldab ehitamise mõiste lisaks konstruktsioonide muutmisele veel ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist. Hageja poolt kohtule esitatud arhitekti seletuskirjast (toimik II kd lk 28) nähtub, et projekti kohaselt tehti ehituslikke muudatusi: akna- ja ukseavade kinniladumist jms. Hageja poolt ehitustööde väidetava teostamise ajal kehtis Tallinnas ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmise kord, mis oli kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 15.05.1997.a. määrusega nr 25, mis käsitles ka juhtumeid, kus muudetakse mitteeluruumi kasutamise otstarvet. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt, kui keldriruumidest taheti ümber ehitada loomakliinik, tuli selleks tellida ümberehitusprojekt ja hankida ehitusluba. Kaasomandis oleva ehitise puhul oli sihtotstarbe muutmiseks vajalik ka teiste kaasomanike või korteriühistu nõusolek. Hageja on omaks võtnud, et ehitusluba nende tööde teostamiseks puudus. Tulenevalt eeltoodust ei vasta hageja poolt väidetav ehitustegevus seaduse nõuetele, mis ei anna lisaks eelnevale alust antud nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et hageja 01.09.2003.a. arve nr 33 (toimik lk 170) summas 165 300 krooni on alusetu. 17.08.1995.a. sõlmisid hageja ja EÜ koostöölepingu nr 1. Kohtule esitatud 01.01.1998.a. sõlmitud kokkuleppe koostöölepingule nr 1 (toimik lk 160) punktist 2.1.2 nähtub, et hageja, kes kasutas XXX keldriruume laona ja hageja kommertsosakonna tegevuse eesmärgil, kohustus parendama kõnealused keldriruumid oma kulul. Akt tehtud tööde kohta on allkirjastatud 01.05.1998.a. Kohus leiab, et antud akt ei ole usaldusväärne ja on ümber lükatud EÜ XXX seadusliku esindaja MP kirjaga 9.11.2004.a. (toimik lk 212 -213). Antud kirjaga on tõendatud, et ruumides paiknes hageja kommertsosakond ning sauna ja basseini rajamine XXX ruumidesse oleks suuremahuliste hüdroisolatsioonitööde ja lisaventilatsiooni paigaldamise kohustuse tõttu ka võimatu, sest sellekohast ehitusluba ei ole antud. Ehitusloa puudumise on hageja ka omaks võtnud. Riiklikult tunnustatud ehitusekspert LR18.02.2005.a. kirja nr 218 (toimik lk 50) kohaselt on tegemist omavoliliselt ja ilma ehitusloata tehtud töödega. Seega oli tegemist ebaseadusliku ehitustegevusega, mille eest puudub hagejal igasugune alus kostjalt tasu nõuda. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt 15.04.2003a esitaud arve nr 31 ( toimik lk 176) kostjale summas 475 383 krooni raamatupidamisteenuse eest on alusetu, kuna hageja ei ole tõendanud tööettevõtulepingu punktis 1 nimetatud finants- majanduslike analüüside üleandmist pankrotihalduritele, samuti ei ole hageja tõendanud tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamist ega konkreetse teenuse osutamist arvel näidatud mahus. Kostja esitas vastuväite hageja poolt nimetatud tööde kohta 15.10.2004.a. kirjalikus vastuses hagiavaldusele. Hageja ei ole vastupidist kuni käesoleva ajani tõendanud. Kohus leiab, et teenuse osutamise kohustus lasub hagejal kui nõude esitajal. Kohus leiab, et kostja vastuväide antud nõudele on tõendatud ka audiitor KK eriotstarbelise raportiga 14.oktoobrist 2004.a. (toimik lk 197 -198). Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on fiktiivse arvega, mille alusel puudub kostjal tasu maksmise kohustus. Kohus leiab, et hageja poolt 31.12.2000.a. esitatud arve nr 65 summas 927 379, 65 krooni on alusetu, kuivõrd see on esitatud väidetava töömahu vähenemise eest vastavalt 21.09.1998.a. sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingule. Arvelt ei nähtu selle summa arvestamise metoodika, on viidatud üksnes lepingule. Lisaks eelnevale on Harju Maakohtu 03.12.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-04-2088 nimetatud aktsiate ostu-
müügileping tunnistatud kehtetuks, seega puudub alus antud lepingust tuleneva nõude esitamiseks. Samuti on Harju Maakohtu 08.02.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/21-9750/04 tuvastatud hageja ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu punkt 5.9 tühisus, mille kohaselt kostja pidi maksma vähemalt 4 kuu hüvitust hageja personali palgafondi vähendamisel või lepingu lõpetamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2008.a. otsusega on jäetud hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu antud otsus muutmata. Seega on nimetatud kohtuostus jõustunud, millest tulenevalt puudub hagejal alusel nõuda kostjalt tasu töömahu vähendamise eest. Hageja on esitanud nõude summas 1 080 000 krooni, mis tuleneb hageja poolt kostjale 01.03.2003.a. esitatud arvest nr 30. Kohus leiab, et antud nõue on alusetu, kuna eeltoodud arve on esitatud hageja ja kostja vahel 21.09.1998.a. sõlmitud aktsiate ostumüügilepingu väidetavast rikkumisest tulenevalt. Aktsiate ostu-müügilepingu punkti 9.1 järgi kohustus kostja ostma kogu kostja majandustegevuseks vajamineva kommunaal- , olme-, remondi jm teenuse hagejalt vähemalt 5 aasta jooksul aktsiate omandiõiguse üleminekust. Nimetatud kohustuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvi summas 25 % hagejalt tellitud teenuste kogumahust või 1 080 000 krooni. Harju Maakohtu 03.12.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-04-2088 on tõendatud, et ülalnimetatud aktsiate ostu-müügileping on kehtetuks tunnistatud., mistõttu puudub hagejal leppetrahvi summas 1 080 000 krooni nõudeõigus lepingu alusel, mis on kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole terve menetluse kestel esitanud kohtule hagi aluseks olevaid asjaolusid seaduses ettenähtud vormis hagiavalduses, vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele, vaid üksnes nõude aluseks olevad tõendid. Samas saavad tõendid üksnes kinnitada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on aga hagis üksnes märkinud, et tema nõuet ei tunnustatud kostja pankrotimenetluses. Millistest osadest millisel alusel hageja nõue koosneb, ei toonud hageja selgelt esile kuni kohtumenetluse lõpuni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole hagi põhjendanud ning ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heas usus, takistades kiiret ja õiget kohtupidamist ning pankrotimenetluse kiiret läbiviimist. Eelneva alusel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.