Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Menetlustoiming
2-09-19021
D G avaldus OÜ Rasked Ajad pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja: võlausaldaja D G (ik XXX, elukoht XXX) Võlausaldaja postiaadress menetlusdokumentide saamiseks: Akadeemia tee 14-46; 12611 Tallinn; epost: [email protected]; kontaktisik: Erki Casar, tel 56 493 282 Asjast puudutatud isik: võlgnik OÜ Rasked Ajad (likvideerimisel) (rk 1117490, registrijärgne aadress alates 30.06.2009 Malmi 2a-6; 20308 Narva) Võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija Juhan Heinapuu (ik XXX, kontaktaadress: Kivimurru 32-5; 11411 Tallinn; tel 56327176; e-post: [email protected]) Võlgniku seaduslik esindaja: ajutine haldur Svetlana Pilden (isikukood XXX, pankrotihalduri tunnistus nr 174, kontakt: Business Law Firm OÜ, asukoht: Liivalaia 21-17; 10118 Tallinn; tel: +372 6876195; faks: +372 6876194; GSM: +372 5280212; www.blf.ee; e-post: [email protected]; skype: blf-skype) Hagita menetlus 20.01.2010, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Ajutine pankrotihaldur
Tsiviilasi nr 2-09-19021
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2). Kohtumääruse peale ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse, ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
29.04.2009 esitas võlausaldaja D G Harju Maakohtule avalduse võlgniku osaühingu Rasked Ajad (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt töötas võlausaldaja võlgniku juures töölepingu alusel. Võlgnik väljastas võlausaldajale garantiikirja, millega kinnitas, et tasub avaldajale hiljemalt 01.07.2008 komandeeringurahad märtsi eest. Võlgnik oma kohustust täitnud ei ole. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti võlausaldaja kasuks võlgnikult välja 46 504 krooni. Otsus jõustus 07.11.2008. Töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatult täitmisele kuuluvat summat 9 000 krooni ei ole täitemenetluses võlgnikult õnnestunud sisse nõuda. Kuna võlgnik ei ole käesoleva ajani oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud ja eeldused, et võlgnik on maksejõuetu on täidetud, palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot.
07.05.2009.a määrusega võttis Harju Maakohus D G avalduse OÜ Rasked Ajad (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks menetlusse. Kohus kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti 2(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kokku 25 000 krooni seitsme kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2009 määrusega muudeti Harju Maakohtu 07.05.2009 määrust ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste ettemaksu nõudmise osas ja loeti ettenõutavaks summaks 10 000 krooni. D G esitatud pankrotiavaldus saadeti menetlemiseks Harju Maakohtule. 01.10.2009 kanti Adolfi Õigusbüroo OÜ-lt Harju Maakohtu tagatiskontole üle 10 000 krooni. Harju Maakohtu 06.10.2009 määrusega saadeti D G avaldus osaühingu Rasked Ajad (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale – 1. Mai 2, 20308 Narva. Viru Maakohtu 30.11.2009 määrusega võeti D G avaldus osaühingu Rasked Ajad (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks Viru Maakohtu menetlusse ning määrati eelistungi ajaks pankrotiavalduse läbivaatamiseks ja pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks 15. detsember 2009.a, kell 14.00 Narvas, l. Mai tn 2. Viru Maakohtu 15.12.2009 määrusega algatati pankotimenetlus OÜ Rasked Ajad (likvideerimisel) suhtes; nimetati OÜ Rasked Ajad (likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamisel ajutiseks halduriks Svetlana Pilden (pankrotihalduri tunnistus nr 174), kes on kinnitanud enda sõltumatust võlausaldajatest ja võlgnikust; kohustati ajutist pankrotihaldurit esitada kirjalik aruanne Pankrotiseaduse §-s 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta kohtule hiljemalt 11. jaanuariks 2010.a ning määrati kohtuistungi ajaks pankrotiavalduse läbivaatamiseks 20. jaanuaril 2010.a, kell 13.30 Narvas, l. Mai tn 2. 11.01.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule oma aruanne. 13.01.2010 määrusega tegi kohus ettepanek OÜ Rasked Ajad (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda OÜ Rasked Ajad (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni - hiljemalt 28. jaanuariks 2010.a. Ettepanek avaldati 13.01.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole ühtegi võlausaldajatest ega muust isikust teavitanud kohut deposiiti tasumisest. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE JA ARVAMUS MAKSEJÕUETUSE
Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud järgmist: I. Võlgniku üldiseloomustus OÜ Rasked Ajad (likvideerimisel), registrikood 1117490, oli kantud äriregistrisse 17.03.2005.a, osakapitaliga 42 000 krooni. Osaühingu asutajaks oli Osaühing ABC Kapital, kes müüs 28.03.2005.a. oma osaluse A P, isikukood XXX. Alates 07.04.2005.a. tegutses võlgnik ärinime Purga ja Partnerid OÜ all ning tema juhatajaks oli kuni 01.07.2009.a. Andres Purga. 12.06.2009.a. vahetub osaühingu ainuomanik, kes võtab samal päeval lõpetamisotsuse ning muudab ettevõte asukoha ja nime. Ettevõtte uueks asukohaks on Narva linn, ning uueks 3(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
ärinimeks Rasked Ajad OÜ. Vastav registrikanne oli tehtud 30.06.2009.a.. Likvideerijana on kantud uus omanik Juhan Heinapuu, isikukood XXX. Võlgnik oli registreeritud käibemaksukohuslasena. Raamatupidaja andmed jäid võlgniku volitatud esindaja poolt teatamata. Võlgniku ainuosanik: Juhan Heinapuu, isikukood XXX, osaluse suurus on 42 000 krooni. Võlgniku põhitegevusalaks on ehitus – remonttööde teostamine. II. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Pankrotimenetluse algatamisel puudub võlgnikul majandustegevus ning viiakse läbi ettevõtte likvideerimist. Enne pankrotimenetluse algatamist oli võlgniku põhitegevusalaks ehitusremonttööde tegemine. Töid teostati era- ja riigisektorile Soome Vabariigis ning vähemal määral ka Eestis. Vastavalt võlgniku volitatud esindaja poolt avaldatud informatsioonile koosneb võlgniku personal käesolevala ajal ühest inimest – likvideerijast. Ehitus- ja remonttööde teostamist ei toimu ning seda siis alates augusti kuust 2008.a., mil olid lõpetatud ka töölepingud. III. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Haldurile oli esitatud raamatupidamise algdokumentatsioon, s.o. kõigepealt 2008 aasta kohta käibemaksu aruanded, panga väljavõtted, kassaorderid, töölepingud, palgaarvestused ning avansilised aruanded, tellijate ning hankijate arved, ning möödunud 2009. aasta kohta osaliselt avansiaruanded, ning osa pangakontode väljavõtetest. Aastaaruanded majandusaastate 2008 ning 2009 kohta puuduvad. Ülejäänud dokumentatsioon puudutab aastaid 2005 kuni 2007.a. Kuigi likvideerimine oli algatatud 12.06.2009.a., puudub likvideerimise algbilanss ning seda selgitav aruanne, mis vastavalt Äriseadustiku § 211 lg-le 2 pidi olema koostatud hiljemalt kolme kuu möödumisel lõpetamisotsuse vastuvõtmisest. Esitamata jäi ka sarnaselt likvideerimise algbilansiga kinnitamisele kuuluv majandusaasta aruanne (ÄS § 211 lg 4). Esitamatajätmise põhjuseks väidetakse olevat raamatupidamise algdokumentatsiooni kadumaminek. Samal põhjusel ei olnud võlgniku esindajal võimalik vastata ajutise halduri päringule võlgnike ja võlausaldajate nimekirja osas, samuti puudub ülevaade võlgniku varade kohta. Ülalkirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et võlgniku poolt on rikutud vähemalt kahte raamatupidamise seaduse §-ga 4 kehtestatud põhinõuet, s.o. koostada ja esitada majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded ning säilitada raamatupidamise dokumente seitsme aasta jooksul (sama seaduse § 12). Arveldused toimusid suures osas sularahas, mida hoiti vastavalt 2007. majandusaasta aruandele kassas. Antud asjaolu raskendab raamatupidamise objektiivsuse hindamist, selle läbipaistmatuse tõttu. Personaliarvestuses esinevad samuti puudused. Suuliselt avaldatud informatsiooni kohaselt on kõik töölepingud lõpetatud ning peale pankrotiavalduse esitajat muud töövaidlused puuduvad. Personalidokumentatsioonist nähtub, et viimane tööleping oli lõpetatud aastal 2008.a. augustikuus. Pärast töölepingute lõpetamise aluseks esitatud dokumentide analüüsimist peab haldur vajalikuks märkima, et lõpetamised ei olnud vormistatud kooskõlas EV töölepingu seaduses sätestatud korraga. Puuduvad tööraamatute väljavõtted. 4(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
IV. Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad Võlgniku esindaja möönis oma 04.01.2010.a. e-kirjas, et kuigi talle sai kõikide talle teadaolevate võlgnevuste arvessevõtmisel selgeks, et ettevõttes on kujunenud ilmne pankrotiolukord, jättis ta lubatud seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta kokkulepitud tähtajaks esitamata, edastades selle elektrooniliselt ajutise pankrotihalduri arvamuse esitamise tähtpäeval, s.o. 11.01.2010.a. Seletuskirjas toonitas võlgniku esindaja kokkuvõtlikult öeldes seda, et käesoleva pankroti põhjustas üleilmne majanduskriis, mis esmajärjekorras laastas kinnisvara ja ehitust nii Soomes kui Eestis (tellimuste täielik ärakukkumine), keeruline majandusmudel, mis hõlmas vajalikke teadmisi nii Soome kui Eesti äri- ja maksuõigusest (mis võib-olla osutus endisele juhatusele üle jõu käivaks), raamatupidamise ebakvaliteetne pidamine Soome raamatupidamisfirma poolt (millest tekkis suur maksuvõlg, kuid mille kohtulikuks vaidlustamiseks puudusid vahendid). Võlgniku endine juhatuse liige avaldas isiklikul kohtumisel, et ettevõtte majandusolukorra halvenemine on tingitud eelkõige Soome Vabariigis väidetavalt eksisteeriva eesti ettevõtete vastu suunatud maksupoliitikast, mis seisneb maksude ebaõiges arvestamises. Samas märkis ta, et ka Soome Vabariigis talle raamatupidamisteenust osutav firma tegi vigu, mille tulemusena nõudis Soome Vabariik temalt Eesti Vabariigi Tolli- ja Maksuameti kaudu ülemäärast käibemaksu. Antud väiteid põhistavad dokumendid jätsid nii endine kui ka tegutsev esindaja vaatamata antud lubadusele esitamata, mistõttu puudub halduril võimalus antud asjaolu analüüsida. V. Hinnang võlgniku töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Vastavalt ainuosaniku 12. juunil 2009.a. võetud otsusele lõpetab Rasked Ajad OÜ oma tegevuse ning ta likvideeritakse, seega töötamisvõimalused puuduvad. VI. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Juhtorganite tegevusele hinnangu andmine on raskendatud finantsaruannete puudumise tõttu. Juhtorganite endise ning tegeva esindajaga peetud vestlustest ilmneb, et pankrotistumine on tingitud juhatusest sõltumatutest asjaoludest, nagu majanduskriis, mis vähendas tellimuste mahtu ning samaaegselt Soome Vabariigi Maksuameti poolt ülemääraselt suur maksunõue, mis ei olnud ühtlasi ettevõttele jõukohane. Mõned ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud finantsotsused väärivad väljatoomist. Analüüsimiseks esitatud raamatupidamise algdokumentatsiooni seas olid kaks notariaalselt sõlmitud laenulepingut: 19.12.2005.a. OÜ-ga Lemoman, registrikood 10988194, kes vastavalt lepingule sai kätte 750 000 krooni, tagastamistähtajaga 01.04.2007 ning 17.07.2006.a. OÜ-ga Hillar Viksi Kinnisvarabüroo, registrikood 10874542, kellele laenati 809 000 krooni tagastamistähtajaga 30.03.2007.a. Mõlemad summad, kokku 1 559 000 krooni olid väljalaenatud ilma intressita. Halduri seisukohalt on taoline finantsjuhtimine igale ettevõttele majanduslikult otstarbetu ning kahjulik. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et OÜ Lemoman puhul on tegemist võlgnikuga seotud ettevõttega, kuna alates 13.04.2006.a. on OÜ Lemoman uueks ainuomanikuks Andres Purga ning alates 28.06.2006.a. määrati teda ka juhatuse liikmeks. Nimetatud asjaolude põhjal on võimalik väita, et toimus kaudne laenuandmine ettevõtte juhatuse liikmele ning see läheb vastuollu Äriseadustikus § 159 sätestatud laenukeeluga, mille järgi on osaühingul keelatud anda laenu oma juhatuse liikmetele. 5(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
Halduril puudub kinnitus laenude tagastamise kohta, kuid viimati esitatud 2007. majandusaasta aruandes on kajastatud tagastamata laen summas 641 512 krooni koos intressiga 5%, tagastamistähtajaga 2008.a. Panga 2008.a. väljavõtetest nähtub, et võlgniku arveldus, sh. palkade väljamaksmine, arvete tasumine jmt, toimus Andres Purga isiklikult kontolt. Selline raamatupidamise korraldamine, kus ettevõtte arveldused teostatakse füüsilise isiku konto kaudu, ei ole ettevõttele kohane. 12.06.2009.a. algatatud likvideerimismenetlus, mille raames lõpetatakse osaühingu tegevus, nõutakse sisse võlad, müüakse vara ja rahuldatakse võlausaldajate nõuded, ei andnud tulemust, mis ei ole tegelikult üllatav, võttes arvesse asjaolu, et võlausaldajaid ei teavitatud likvideerimismenetluse algatamisest vastavalt Äriseadustiku §-le 212, mille järgi avaldavad likvideerijad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Puuduvad andmed ka võlgade ning nende sissenõudmise kohta. VII. Finantsanalüüs Seoses Rasked Ajad OÜ (likvideerimisel) 2008 ja 2009 majandusaasta aruannete koostamata jätmisega puuduvad halduril lähteandmed horisontaalse finantsanalüüsi läbiviimiseks ning likviidsuse ja maksujõelisuse kindlakstegemiseks ning rentaabluse väljaselgitamiseks. Aastal 2007 deklareeris võlgnik viimati, et oma äritegevuse tulemusena kujunes tal käive 24 609 098 krooni, mis on iseenesest silmapaistev näitaja. Arvestades aga suuliselt tehtud avaldusi, puudub võlgnikul praegusel ajal igasugune vara ning äritegevuse puudumise tõttu ka käive, mis viitab üheselt pankroti olukorrale. VIII. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta
Vastavalt võlgniku esindaja kirjakult ning suuliselt tehtud avaldustele puudub äriühingul igasugune vara, sh. nõudeõigused. Raha: Järelepärimiste tulemusena selgus, et Võlgnik omab arvelduskontosid SEB Pank AS-s ning Swedbank AS-s. 17. detsembrist 2009.a. saadetud päringutele ning korduvale päringule ei ole nimetatud krediidiasutused oma vastuseid esitanud. Vastavalt võlgniku poolt esitatud väljavõttele on kontode seis SEB Pangas – 0 krooni. Swedbank AS-s on kontode jääk 456,62 krooni. Esemed: Registrikeskuse andmetel Võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti andmetel on Rasked Ajad OÜ (likvideerimisel) nimele registreeritud sõiduk NISSAN SUNNY, reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta on 1990 ning kerghaagis RESPO 1702, reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 2005.a. Kuni 10.06.2008.a. oli Võlgniku nimel ka sõiduk FORD FUSION, JU2/JU, FUSION, reg. märgiga XXX, mille uueks omanikuks on nüüd A P, ning kasutajana märgitud samuti Andres Purga. Kuni 26.05.2008.a. kuulsid Võlgnikule järgmised sõidukid: Kaubik FORD FIESTA /JC3/JC, reg. märgiga XXX, uueks omanikuks on OÜ ANDRES TEAM; Kaubik FORD FIESTA/ JC3/JC, reg. märgiga XXX uueks omanikuks kuni 09.11.2009 OÜ ANDRES TEAM; SKODA, 5J 6(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
ROOMSTER, reg. märgiga XXX. Sõidukite omanikuks kuni 08.05.2009.a.on OÜ ANDRES
Kuni 1304.2007.a. - sõiduk MERCEDES-BENZ, reg. märgiga XXX Kuni 07.03.2007 oli Võlgniku nimel registreeritud kaubik FORD TRANSIT, reg. märgiga XXX. Võlgnikule kuuluvatele sõidukitele on seatud keelumärk. Arvestades sõiduki esmase registreerimise aastat (1999) ning kujunenud turusituatsiooni hindan ajutise haldurina Võlgniku vara reaalseks väärtuseks 20 000 krooni.
Rasked Ajad OÜ (likvideerimisel) juhatus ei ole esitanud võlgade nimekirja. Pankrotihalduri poolt on tuvastatud järgmised võlausaldajad: Haldurile esitatud dokumentide alusel olid tuvastatud järgmised võlgnevused: . Rasked Ajad OÜ (likvideerimisel) võlgade nimekiri Jrk nr Nimetus Summa, kt Alus 1 DG 9 000,00 Töövaidluskomisjoni otsus 49 597,00 Töövaidluskomisjoni otss 2 MV 3 Maksu- ja Tolliamet 13 996 114,68 Seadus Kokku 14 054 711,68 Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku rahalisi kohustusi kokku 14 054 711, 68 krooni PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Vastavalt käesolevas asjas 15.12.2009.a. tehtud määrusele täitsin minule kui ajutisele pankrotihaldurile järgnevaid ülesandeid:
Võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks - Kohtusin võlgniku esindajaga ning endise juhatuse liikmega ning nõudsin seaduses ettenähtud raamatupidamisdokumente ning seletust maksejõuetuse – 2 tundi; - Teostasin järelepärimised erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta – 1 tund; - Peale saadud dokumentide analüüsimist nõudsin täiendavaid seletusi juhatuselt. - Raamatupidamise algdokumentatsiooni analüüs - 4 tundi;
Tsiviilasi nr 2-09-19021
Ülaltoodud ülesannete täitmiseks kulutasin/kulutan kokku 21 tundi, millest 5 sõidule. Juhindudes EV Justiitsministri 03.09.2007.a. määruse nr 71 § 2 palun kohtul välja mõista ajutise halduri tasu 24 000 krooni. Muud kulud: 1) Äriregistri tasuliste päringute kulud – 2 aastaaruannet - 50, isiku päringud – 60 krooni. 2) Bürookulud (sidevahendid, paber, muud kontoritarbed) kasutamise kulud – 500 krooni __________________________________________________________________ Kokku: 610 krooni. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus järgmine:
ca. 25 000 kr al. 30 0000 kr
8(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
Ebaõnnestunud juhtimisotsuseks peab haldur ettevõtte poolt teenuste osutama hakkamist Soome Vabariigi territooriumil, ilma selleks vajaliku põhjaliku seadusandluse- ning turuanalüüsita, mille tulemusena tekkis siis maksuvõlgnevus ning selle tagajärjena ka maksejõuetus. Antud asjaolud on samuti negatiivselt mõjutanud Võlgniku finantsolukorda, kuid halduril puudub võimulus analüüsida Soome Vabariigis tekkinud võlgnevust ning selle õiguslikku tausta. Äriseadustiku 180 lg 51 kohaselt juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning kui maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud need maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Vaatamata asjaolu, et võlgnik oli teadlik tema vastu suunatud maksunõudest ning samas puudus tal käive või tema enda andmete kohaselt muu vara, jättis ta siiski pankrotiavalduse pikema perioodi jooksul esitamata, mille eest on ette nähtud ka kriminaalvastutus. KarS § 385 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Antud tegevusetust ei saa lugeda maksejõuetuse põhjuseks. Võttes arvesse asjaolu, et ehkki võlgniku endine ning praegune esindaja kinnitasid vara puudumist, sai ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud, et vara, olgugi et vähelikviidne, on siiski olemas, mis viitab vara varjamisele. Antud asjaolu valguses ei ole ka välistatud asjaolu, et raamatupidamisdokumentatsiooni väidetav kaotsiminek on suunatud samuti tegeliku varalise olukorra varjamisele, mis on samuti kriminaalkorras karistatav KarS 384 alusel. KarS § 382 järgi karistatakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest –rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. XI. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Pankrotihalduril puuduvad andmed debitoorsete võlgnevuste kohta, kuid raamatupidamise taastamise korral ei saa välistada nende ilmumist. Panga 2008.a. väljavõtetest nähtub, et võlgniku arveldus, sh. palkade väljamaksmine, arvete tasumine jmt, toimus Andres Purga isiklikult kontolt. Samadest väljavõtetest selgub, et Andres Purga teostas ka Purga ja Partnerid OÜ ülekandeid, selgitusega „laen“, ning toimus ka jooksev laenu tagastamine. Nimetatud asjaolu annab alust kahtlusele, et toimus ühe võlausaldaja eelistamine teistele. Puudutavalt aastal 2008.a. toimunud Võlgnikule kuuluvate sõidukite omaniku vahetust tuleb märkida, et sõidukite uueks omanikuks sao ANDRES TEAM OÜ (likvideerimisel), registrikood 10348537, kelle likvideerijana on määratud Võlgniku likvideerija staatuses olev Juhan Heinapuu ning kelle ainuomanikuks ning juhatuse liikmeks oli kuni 22.12.2009.a Andres Purga. Vaatamata Võlgniku ning ANDRES TEAM OÜ (likvideerimisel) juhatuse ning omanike koosseisus toimunud muudatustele vastutab nii osanik kui ka juhatuse liige oma kohustuste 9(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, ning vastutuse aegumistähtaeg on 5 aastat (Äriseadustiku §§ 187, 188). Vastavalt Pankrotiseaduse paragrahvidele 110 ja 113 kuuluvad kehtetuks tunnistamisele kohustuse täitmised, kui: - tehing tehti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve; või - tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve; või - tehing tehti viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma - kohustus on täidetud kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist üht võlausaldajat teisele eelistades või kui kohustus täidetakse võlgniku lähikondsele. Vastavalt PankrS § 117 lõikele 2 on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed: 1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. Ülaltoodud andmete alusel on alust väita, et esinevad võimalused tagasivõitmiseks. Kohus võib aga PankrS § 29 alusel lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ülaltoodu alusel ning juhindudes täiendavalt Pankrotiseaduse §§-st 10, 23, 131 lg 4, palun:
Tsiviilasi nr 2-09-19021
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Rasked Ajad OÜ-ul (likvideerimisel) vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 13.01.2010.a määrusega võlausaldajatele ettepanek pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes sisalduvate seisukohtadega Rasked Ajad OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Ebaõnnestunud juhtimisotsuseks on ettevõtte poolt teenuste osutama hakkamist Soome Vabariigi territooriumil, ilma selleks vajaliku põhjaliku seadusandluse- ning turuanalüüsita, mille tulemusena tekkis siis maksuvõlgnevus ning selle tagajärjena ka maksejõuetus. Antud asjaolud on samuti negatiivselt mõjutanud võlgniku finantsolukorda. Äriseadustiku 180 lg 51 kohaselt juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning kui maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud need maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
11(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
Vaatamata asjaolule, et võlgnik oli teadlik tema vastu suunatud maksunõudest ning samas puudus tal käive või tema enda andmete kohaselt muu vara, jättis ta siiski pankrotiavalduse pikema perioodi jooksul esitamata, mille eest on ette nähtud ka kriminaalvastutus. Võlgniku tegevusetust pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel saab käsitleda raske juhtimisveana. KarS § 385 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Raske juhtimisviga on ka raamatupidamise korraldamata jätmine juhatuse liikme poolt, mis väljendas majandusaasta aruanne ning muude finantsaruannete koostamata ja esitamata jätmises, kohustuse rikkumises säilitada raamatupidamise dokumente seitsme aasta jooksul (Raamatupidamisseaduse §-d 4 ja 12). Samuti raske juhtimisveana tuleb lugeda asjaolu, et võlgniku arveldus, s.h palkade väljamaksmine, arvete tasumine jmt, toimus Andres Purga isiklikult kontolt (võlgnikuga seotud ettevõtte OÜ Lemoman ainuomanik). Selline raamatupidamise korraldamine, kus ettevõtte arveldused teostatakse füüsilise isiku konto kaudu, ei ole ettevõttele kohane. Võttes arvesse asjaolu, et ehkki võlgniku endine ning praegune esindaja kinnitasid vara puudumist, sai ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud, et vara, olgugi et vähelikviidne, on siiski olemas, mis viitab vara varjamisele. Antud asjaolu valguses ei ole ka välistatud asjaolu, et raamatupidamisdokumentatsiooni väidetav kaotsiminek on suunatud samuti tegeliku varalise olukorra varjamisele, mis on samuti kriminaalkorras karistatav KarS 384 alusel. KarS § 382 järgi karistatakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et tuleb Rasked Ajad OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2 alusel. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Rasked Ajad OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Juhan Heinapuu. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur S. Pilden vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).
Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 9 390 krooni ja kulutuste katteks 610 krooni välja mõistmiseks. Võlausaldaja ja võlgnik ei esitanud vastuväidet. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus nr 71). 12(13)
Tsiviilasi nr 2-09-19021
Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele täielikult võlausaldaja poolt deposiidile (tagatiskontole) tasutud vahenditest. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.