(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.jaanuar 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-09-31751
Tsiviilasi
Creditmarket OÜ hagi Kristjan Sanglepp’ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
3000 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Creditmarket, registrikood 11445484, asukoht Tornimäe 7-137 Esindaja: Erki Casar volikirja alusel Kostja: Kristjan Sanglepp, isikukood xxxxxxxxxxxxx, registrisse märgitud elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata
Asja läbivaatamise aeg
Kristjan Sanglepp ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kristjan Sanglepp võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Creditmarket võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Tsiviilasi nr 2-09-31751
Creditmarket OÜ esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Kristjan Sanglepp’a vastu 3000 krooni tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, 1020 krooni intressi, 4979 krooni sissenõutavaks muutunud viivise ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista ka enda menetluskulud, st riigilõivu. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte avalikult 04.11.2009.a ja määras talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja üldiselt ka põhjendava osa. Teatud järelduste osas peab kohus vajalikuks neid põhjendada.
Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.01.2008.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist laenu summas 3000 krooni intressiga 1020 krooni 28 päeva eest. Laenu tagastamise tähtaeg oli 25.02.2008.a. Laenusumma väljastati kostjale 28.01.2008.a ning samas edastati talle ka vastav arve. Laenu tagastamise tähtajaks kostja laenu ei tagastanud ja intressi ei tasunud. 26.02.2008.a saatis hageja kostjale sms ja e-mailiga rahalise kohustuse täitmise nõude. Kostja ei ole laenu ja intressi tasunud. Hageja nõuab kostjalt tasumata 3000 krooni tagastamata laenu ja 1020 krooni maksmata laenu tasumist, samuti Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 4979 krooni ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina (0,75% põhinõudelt päevas) põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. ÕIGUSLIKUD ALUSED ja PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-09-31751 oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kahjustajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud Lepingu üldtingimuste p 7.2.1 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), kuna sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lepingus märgitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine. VÕS § 41 mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul VÕS § 113 lg sätestatud seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1 juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti. Hagi asjaolude kohaselt on kostja viivitanud 3000 krooni tagastamisega alates 25.02.2008.a kuni 01.07.2009.a. Tegelikult oli aga 25.02.2008.a Lepingu kohaselt laenu tagastamise viimane, st päev, mil kostja oli õigustatud veel laenu tagasi maksma. Kui kostja laenu 25.02.2008.a ei tagastanud, oli ta järgmisest päevast, st 26.02.2008.a, selle kohustuse täitmisega viivituses. Ajavahemikus 01.01.2008 kuni 31.12.2008.a oli seadusjärgne viivisemäära 11% aastas ning alates 01.01.2009 kuni 01.07.2009.a 9,5% aastas. Eeltoodut arvestades on viivis perioodi 26.02.2008 kuni 31.12.2008.a eest 279.51 (3000 x 11% : 366 päeva x 310 päeva) ja perioodi 01.01.2009 kuni 30.06.2009.a eest 141.33 krooni (3000 x 9,5% : 365 päeva x 181 päeva), kokku 420,84 krooni. Sellises ulatuses on hageja õigustatud sissenõutavaks muutunud viivist saama ja kostja kohustatud maksma. TsMS § 367 alusel on hageja õigustatud saama ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist, kuid seda ka VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras põhinõudelt.
Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kostja kanda 49,34% ulatuses ja hageja kanda 50,66% ulatuses. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude avalduse ja maksedokumentide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1050 kroonist riigilõivust, millest 950 krooni on hagimenetluse alustamisel tasutud riigilõiv ja 100 krooni riigilõiv kohtuteate avaldamise eest. Eelmärgitud riigilõivude tasumise kohustus tuleneb seadusest, st on vajalik. Hageja vajaliku menetluskulu peab kostja hüvitama 49,34% ulatuses.
Sirje Lahesoo Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.