28.jaanuaril 2010.a. Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-8968
Tsiviilasi
KShagi TAS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise 50.000.- krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
50.000.-krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KS(i.k. XXX elukoht XXX), Hageja esindaja: advokaat Kaspar Noor (AB Consensus, Roopa 12A, Tallinn 10136) Kostja: TAS (r.k. XXX asukoht XXX); Kostja esindaja: advokaat Kalle-Kaspar Sepper (AB Seppik ja Sirel, Scala City, Tartu mnt 43, Tallinn 10128) Kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada ebaseaduslikuks KStöölepingu lõpetamine 31.10.2008.a. TAS poolt TLS § 86 p 7 sätestatud alustel.
3.Lugeda KS tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 sätestatud alusel töötaja algatusel alates 31.10.2008.a.
4.Välja mõista TAS-lt KS kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 34.544.- (kolmkümmend neli tuhat viissada nelikümmend neli) krooni. Menetluskulude jaotamine
5.Jätta KS menetluskuludest 75 % TAS kanda ja 25 % KS enda kanda.
6.Jätta TAS menetluskuludest 75 % TAS enda kanda ja 25 % KS kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja töövaidluse lahendamise varasem käik.
1.KStöötas alates 29.08.2005.a. TAS-is määramata ajaks teeninduse inseneri ametikohal.
sõlmitud
töölepingu alusel
2.24.04.2008.a. on tööandja määranud töötajale distsiplinaarkaristuse – noomituse - seoses töökohustuste ebakorrektse täitmisega.
3.31.10.2008.a. on tööandja koostanud käskkirja nr 81, millega on lõpetanud 31.10.2008.a. töölepingu KS seoses Tööinspektsiooni otsusega 28.10.2008.a. nr 8.4-25/16479-1. Käskkirjas märgitu kohaselt on KS põhjustanud klientide usaldamatuse TAS vastu, kusjuures kirjalikud pretensioonid töötaja kohta on saabunud 18.04.2008.a. W AS-lt, 23.04.2008.a. KKAS-ilt ja 13.10.2008.a. W AS-lt. Tööandja on märkinud käskkirjas ka seda, et töötajal on kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus - 24.aprillist.2008.a. tööülesannete ebakorrektse täitmise eest.
4.KS esitas 26.11.2008.a.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse milles vaidlustas temaga töölepingu lõpetamise ning palus esitatud avalduses tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 alusel ebaseaduslikuks ja välja mõista tööandjalt hüvitis 50.000.- krooni, mis on hageja 2,9 keskmist palka.
5.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon tunnistas oma otsusega nr 9.402/3648/08 2. veebruarist 2009.a. ebaseaduslikuks KS töölepingu lõpetamise TAS poolt 31.10.2008.a. TLS § 86 p 7 alusel, luges hageja lahkunuks töölt kostja juurest hageja omal algatusel alates 31.10.2008.a. ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 50.000.- krooni töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
6.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas 02.03.2009.a. Pärnu Maakohtusse taotluse töövaidluskomisjoni otsuse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
7.Hageja taotlusel andis Pärnu Maakohus töövaidluse kohtualluvuse järgi läbivaatamiseks üle Harju Maakohtule. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
Lk (7) 2
8.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses seisukohal, et kostja ei ole temaga töölepingu lõpetamisel ja talle distsiplinaarkaristuse määramisel järginud selleks TDVS § 11 sätestatud korda. Osundatud seadusesätte kohaselt on tööandja kohustatud vormistama karistuse määramise kahes eksemplaris dokumendiga, millesse peab tööandja kandma nimetatud seadusesätte lg 2 kohaselt muuhulgas süüteo asjaolude kirjelduse, süüteo toimepanemise aja ja karistuse määramisel arvesse võetud muud asjaolud. Seda tööandja teinud ei ole. Seega ei ole tööandja toonud välja ega tõendanud distsiplinaarsüüteo toimepanemist töötaja poolt, mis tingiksid temaga töölepingu lõpetamise ning eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel järgitud seadusega kehtestatud korda. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada temaga töölepingu lõpetamine kostja poolt 31.10.2008.a. TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, lugeda hageja lahkunuks kostja juurest töölt tema omal algatusel alates 31.10.2008.a. ning tulenevalt asjaolust, et ta loobub oma nõudest tööle ennistamiseks, palub hageja välja mõista töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist 50.000.- krooni.
9.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel 29.08.2005.a. sõlmitud töölepinguga, tööandja käskkirjaga 24.aprillist 2008.a., millega hagejale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus, AS W ja AS KKe-kirjadega kostjale, kostja poolt 31.10.2008.a. koostatud käskkirjaga, millega lõpetati hagejaga tööleping, tööandja käskkirjaga 17.10.2008.a., millega otsustati küsida tööinspektorilt nõusolekut hagejaga töölepingu lõpetamiseks ja kõrvaldati hageja töölt kuni tööinspektori nõusoleku saamiseni, Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni tööinspektori-juristi otsusega 28.10.2008.a., millega anti nõusolek KS töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel, töölepingu lisaga, kuhu on märgitud töölepingu lõpetamine kostja poolt 31.10.2008.a. TLS § 86 p 7 alusel, Maksu- ja Tolliameti väljatrükiga hagejalt kinni peetud maksude ja arvestatud palga kohta, hagejale väljastatud tunnistusega, mis kinnitab, et ta on edukalt läbinud Toyota teeninduse baaskursuse 20.02.2007.a. ja hageja seletuskirjad kostja juhatajale tulenevalt tema töö suhtes esitatud pretensioonidest. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et on lõpetanud töölepingu hagejaga seaduslikult, mistõttu hagi rahuldamiseks puudub alus.
10.Kostja leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu TLS § 86 p 7 alusel oli õiguspärane, kuna selleks esinesid seaduses sätestatud alused. Kostja kliendid AS KK ja AS W teatasid kostjale, et hageja töös esinesid puudused, selle eest karistas kostja hagejat ka distsiplinaarkaristuse - noomitusega – 24.04.2008.a. Kuna AS W edastas kostjale 13.10.2008.a. taaskord pretensiooni seoses hageja töö kvaliteediga ning avaldas arvamust, et hageja ei oma piisavat kvalifikatsiooni ega vastutustunnet hooldustööde läbiviimiseks, otsustaski tööandja hagejaga töölepingu lõpetada pärast tööinspektorilt nõusoleku saamist. 31.10.2008.a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel.
11.Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamisel hagejaga ei ole kostja rikkunud ka protseduurireegleid. TDVS § 2 p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muuhulgas ka TLS § 104 lg 2 nimetatud süüline tegu, mille tõttu kaotas töötaja tööandja usalduse. TDVS § 3 p 4 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas ka töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6-8 alusel. Eeltoodust tulenevalt on tööandjal õigus määrata töötajale
Lk (7) 3
distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine, kui töötaja süülise tegevuse tulemusena on ta kaotanud tööandja usalduse. Kostja sai teada hageja poolt toimepandud süütegudest esmakordselt 15.02.2008, mil esmakordselt juhiti kostja tähelepanu hageja puudustele töös. 2008.a. aprillis määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuseks noomituse kui jällegi tulid klientidelt signaalid hageja puuduste kohta töös. Paraku selgus AS W poolt 13.10.2008.a. edastatud pretensioonist, et hageja töö kvaliteedis mingisuguseid muutusi paremuse poole ei esine, mis kahjustas AS W tegevdirektori sõnade kohaselt kostja ja AS W koostööd ning AS W usaldust kostja poolt pakutavasse teenusesse. Kuna TDVS § 9 lg 2 sätestab, et süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse, otsustas kostja hagejale määrata distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: kostja ja W AS ning kostja ja AS KK vahelise elektroonilise kirjavahetuse, Siim Rebase seletuskirja 22.jaanuarist 2009.a. kostja teeninduse juhatajale, Siim Rebase ja ja Kaja Pravoni vahelise elektroonilise kirjavahetuse, AS W masinapargi ülevaatuse akti , ülevaate tegemata töödest AS-s W , VT seletuskirja, müügijuhi MLpretensiooni 18. aprillist 2008.a. ja hageja poolt koostatud tehtud tööde aruanded. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja töötas kostja juures teenindusinseneri ametikohal alates 29.08.2005.a. sõlmitud töölepingu alusel, - tööandja karistas töötajat distsiplinaarkorras 24.04.2008.a. noomitusega kostja klientidele hageja poolt osutatud ebakvaliteetse remontööde teostuse või nende tegemata jätmise tõttu; - 31.10.2008.a. esitas kostja hagejale allkirja vastu tutvumiseks samal päeval koostatud käskkirja nr 81, millega kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu alates 31.10.2008.a. TLS § 86 p 7 alusel. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel ja hagejaga töölepingu lõpetamisel järginud selleks TDVS § 11 sätestatud korda, mille lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud vormistama karistuse määramise kahes eksemplaris dokumendiga, millesse peab tööandja kandma nimetatud seadusesätte lõike 2 kohaselt muuhulgas süüteo asjaolude kirjelduse, süüteo toimepanemise aja ja karistuse määramisel arvesse võetud muud asjaolud ning kas tööandja on toonud välja ja tõendanud distsiplinaarsüüteo toimepanemist töötaja poolt, mis tingis töötajaga töölepingu lõpetamise.
14.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: TDVS (töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse) §-st 11, mille lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud vormistama dokumendi, millega ta määrab distsiplinaarkaristuse vähemalt kahes eksemplaris, kusjuures üks eksemplar jääb tööandjale ja teise annab tööandja töötajale ning sama paragrahvi lõikest 2, mis sätestab, et tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja;
Lk (7) 4
3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja; - ITLS (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse) §-st 28 lg 1 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes; - TLS (töölepingu seaduse) § 86 p 7 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel ja - TLS §-st 104 lg 2 p 3, mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotamisega kui töötaja on põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu.
15.Tulenevalt hagi aluseks olevates asjaoludest, kontrollib kohus kas kostja on rikkunud hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel TDVS § 11 sätestatud protseduurireegleid oluliselt, mis annavad hagejale õiguse nõuda temaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ITLS § 28 lg 1 alusel ning kas kostja on toonud välja ja tõendanud distsiplinaarsüüteo toimepanemise töötaja poolt, mis tingiks töötajaga töölepingu lõpetamise.
16.31.10.2008.a. käskkirjas nr 81 on TAS märkinud, et töötaja KSon põhjendanud klientide usaldamatuse TAS vastu. Töötaja kohta on esitatud klientide kirjalikud pretensioonid W AS 18.04.2008.a. ja 13.10.2008.a. ning 23.04.2008.a. KKAS. Kuna töötajal on kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus - 24.aprillist 2008.a. tööülesannete ebakorrektse täitmise eest, otsustab tööandja lõpetada töötajaga töölepingu alates 31.10.2008.a. TLS § 86 p 7 alusel.
17.Kohus on seisukohal, et kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel rikkunud oluliselt protseduurireegleid, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda ITLS § 28 lg 1 alusel talle määratud karistuse – töölepingu lõpetamise - ebaseaduslikuks tunnistamist. Kõigepealt ei ole kostja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märkinud hageja väidetava süüteo toimepanemise aega, milleks kostja oli kohustatud TDVS § 11 lg 2 p 2 kohaselt. Nimetatu on oluline, sest vastavalt ITLS § 6 lg 1 sätestatule võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul arvates päevast mil süüteost sai teada mis tahes isik kellele töötaja allub. Arvestades asjaoluga, et tööandja on töötajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas üksnes viidanud tööandja klientide pretensioonidele 18. aprillist 2008.a. ja 23.aprillist 2008.a., võibki olla hagejale distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg möödunud. Lisaks sellele, et kostja ei ole hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märkinud hageja väidetavate süütegude toimepanemise aega, ei ole kostja hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas kirjeldanud ka süütegu, mille toimepanemise eest on ta otsustanud karistada hagejat rangeima distsiplinaarkaristusega võimalikest. Kostja ei ole märkinud
Lk (7) 5
käskkirja ka hageja karistamisel arvesse võetud muid asjaolusid, v.a. viide hagejale varem määratud distsiplinaarkaristusele. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohtu seisukoha kohaselt hagejale karistuse määramisel rikkunud ka TDVS § 11 lg 2 p 3 sätestatut. Kohus leiab, et kostja ei ole ka tõendanud seda, et ta on distsiplinaarkaristuse määramise dokumendi koostanud kahes eksemplaris, milleks teda kohustab TDVS § 11 lg 1 ja sellest ühe eksemplari väljastanud hagejale.
18.Kuivõrd kohus asus aga kohtuotsuse p-s 17 seisukohale, et kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel rikkunud oluliselt protseduurireegleid, on kostja hagejaga lõpetanud töölepingu ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslikult ning hageja nõue tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, kuulub rahuldamisele.
19.Tulenevalt asjaolust, et kohus leidis, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, on kostja kohustatud TLS § 117 lg 2 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt, maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga suuruses, sest töötaja loobus tööle ennistamisest. Vastavalt ITLS § 30 lg 2 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon) sätestatule lähtub töövaidlusorgan hüvitise suuruse määramisel töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus asub seisukohale, et arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid, s.o. seda, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu ebaseaduslikult protseduurireeglite olulise rikkumise tõttu, kuid puudused hageja tööülesannete täitmisel esinesid, mida tõendavad kostja lepingupartnerite pöördumised kostja juhtkonna poole ning ka see, et hageja ei vaidlustanud talle 24.04.2008.a. distsiplinaarkaristusena määratud noomitust töökohustuste ebakorrektse täitmise eest, asub kohus seisukohale, et õiglaseks ja mõistlikuks hüvitise suuruseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb hagejale määrata kahe kuu keskmine töötasu. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine kuupalk kostja juures töötamise ajal oli 17.277.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahe kuu keskmine palgana 34.554.- krooni.
20.ITLS § 29 lg 2 sätestab (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja lõpetas kostja juures töötamise 31.10.2008.a. Seega tuleb ta lugeda nimetatud kuupäevast lahkunuks omal soovil.
Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
21.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud tööandja käskkirja 17.10.2008.a., millega otsustati küsida tööinspektorilt nõusolekut hagejaga töölepingu lõpetamiseks ja kõrvaldati hageja töölt kuni tööinspektori nõusoleku saamiseni, Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni tööinspektori-juristi otsuse 28.10.2008.a., millega anti nõusolek KStöölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel, hagejale väljastatud tunnistuse, mis kinnitab, et ta on edukalt läbinud Toyota teeninduse baaskursuse 20.02.2007.a. ja hageja seletuskirjad kostja juhatajale tulenevalt tema töö suhtes
Lk (7) 6
esitatud pretensioonidest ning kostja poolt esitatud Siim Rebase seletuskirja 22.jaanuarist 2009.a. kostja teeninduse juhatajale, Siim Rebase ja Kaja Pravoni vahelise elektroonilise kirjavahetuse, VTseletuskirja, müügijuhi ML pretensiooni 18.aprillist 2008.a. ning hageja poolt koostatud tehtud tööde aruanded. Nimetatud dokumentaalsed tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
22.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja ligikaudu 70 % hageja nõudest hüvitise saamiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskuludest tuleb 75 % jätta kostja kanda ja 25 % hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb 75 % jätta kostja enda kanda ja 25 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 50.000.- krooni, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 50.000 krooni.
Kohtunik:
Lk (7) 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.