Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-07-46107 järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidisumma tagastama. Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kostja kohustus tagastama pangale järelmaksulimiidi igakuiste maksetena pangakontole lepingus sätestatud summas ja kuupäevadeks. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingu üldtingimuste p. 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, millest teavitas klienti kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist (lisa 2). Vaatamata AS-i Sampo Pank püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu Omega Invest OÜ-le. Nõude võõrandmisest teavitas Sampo Pank kostjat kirjaga (lisa 3). Kostja poolt järelmaksulimiidilepingus märgitud aadressil. Sellelegi teatisele kostja ei reageerinud. Omega Invest OÜ volitas Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VõS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale lepingust tulenevalt laenu põhisumma 13 085.91 krooni. Järelemaksulimiidilepingu üldtingimuste p 3.1 sätestab, et intressi arvestatakse panga poolt Kliendi kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ning lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäärale (19%). Üldtingimuste p 3.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni järelmaksulimiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamiseni Kliendi poolt. Maksekäsu avalduse esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale tasumata intresside näol 2159.35 krooni. VõS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Sama õigus tuleneb ka järelemaksulimiidilepingu üldtingimuste p 4.1. Maksekäsu avalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 1037.06 krooni. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 3860.34 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus, (lisa 4) VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Järelmaksulimiidilepingu üldtingimuste p 3.1.1 kohaselt pidi kostja tagama selle, et tema arvelduskontol oleks kuumakse tasumise päeval selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja

2-07-46107 seda nõuet ei täitnud. Üldtingimuste p 3.2 kohaselt on hagejal õigus selle tingimuse täitmatajätmisel nõuda kostjalt leppetrahvi 1000 krooni, mida hageja ka tegi. 25.07.2007 sõlmisid pooled kokkuleppe (lisa 5), mille alusel andis hageja kostjale võimaluse tasuda võlgnevus maksegraafiku kohaselt. Paraku ei pidanud kostja ka sellest kinni. Nimetatud kokkuleppe p 4 kohaselt kohustus kostja maksegraafiku eiramisel rohkem, kui 10 päeva, maksma leppetrahvi 5000 krooni.(lisa 6) Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 13085.91 krooni, intressid summas 2159.35 krooni, viivised summas 1037.06 krooni, kahju summas 3860.34 krooni, leppetrahvid summas 6000.00 krooni ning kõik menetluskulud panna kostja kanda.

KOSTJA PÕHJENDUSED

2-07-46107 maksma 10 056.75 krooni ega menetluskulusid, kuna tema vastu on alusetult kohtusse hagi esitatud /t.l. 64-67/. Kostja leiab, et talle oleks pidanud iga graafikujärgse makse kohta maksuteate esitama, seda ei ole tehtud. Hageja ei ole arvestanud maksete puhul seda, et ta haigestus ega lükanud tähtaegu edasi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2-07-46107 3860.34 krooni ulatuses. Kostjat kohustati nõude kogusumma tasuma hageja arveldusarvele 6.07.2007.a. ja hoiatati, et hageja pöördub selle mittelaekumise korral kohtusse. 25.07.2007.a. on Incure Inkasso Agentuuri OÜ ja kostja sõlminud kirjaliku kokkuleppe võlgnevuse kogusummas 20 212.13 krooni tasumiseks. Nimetatud kokkuleppes leppisid pooled kokku võlasumma tasumises maksegraafiku alusel igakuiste maksetena, millist kohtule esitatud ei ole, kuid mille kohaselt kohustus kostja hageja kinnitusel võla lõplikult tasuma 5.12.2008.a. /t.l. 72-73/. Pooled leppisid selles kokkuleppes (punkt 4) kokku, et kui kostja hilineb graafikujärgse maksega on hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue summas 5000 krooni, mille kostja kohustus tasuma 5 tööpäeva jooksul alates nõude saamisest. Leppetrahvi nõudes esitas hageja kostjale 18.10.2007, tasumistähtajaga 25.10.2007.a. /t.l. 48/. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud võlgnevusest järgmised summad: 1) OÜ-le Incure Inkasso Agentuur 4.12.2007.a. 1500 krooni, 17.01.2008.a. 1500 krooni ja 10.07.2008.a. 13 085.91 krooni /t.l. 69/ kokku 16 085.91 krooni. Hageja leiab, et nende summade tasumisega loeb ta tasutuks hageja poolt tehtud kulutused võla kohtuväliseks sissenõudmiseks (kahju) ja intressid ning osa põhivõlast VÕS § 88 lg 8 alusel ning seega on kohustatud kostja tasuma veel põhivõla summas 3019.69, viivised summas 1037.06 krooni ning leppetrahvid summas 6000 krooni, kokku seega 10 056.75 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus leiab, et antud vaidluses on tõendatud, et kostja ei ole oma kohustusi hageja ees kohaselt täitnud. Poolte vahelise limiidilepingu üldtingimuste p 3.1 sätestab, et intressi arvestatakse panga poolt Kliendi kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ning lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäärale (19 %). Üldtingimuste p 3.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni järelmaksulimiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamiseni Kliendi poolt. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Sama õigus tuleneb ka limiidilepingu üldtingimuste p-st 4.1. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Limiidilepingu üldtingimuste p 3.1.1 kohaselt pidi kostja tagama selle, et tema arvelduskontol oleks kuumakse tasumise päeval selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja seda nõuet ei täitnud. Üldtingimuste p 3.2 kohaselt oli hagejal õigus selle tingimuse täitmatajätmisel nõuda kostjalt leppetrahvi 1000 krooni, mida hageja ka tegi. 25.07.2007 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel andis hageja kostjale võimaluse tasuda võlgnevus maksegraafiku kohaselt. Tõendatud on, et kostja ei pidanud sellest kokkuleppest

2-07-46107 kinni. Nimetatud kokkuleppe p 4 kohaselt kohustus kostja maksegraafiku eiramisel rohkem, kui 10 päeva, maksma leppetrahvi 5000 krooni. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eelneva alusel oli hagejal õigus lugeda kostja poolt tasutud summade arvel täielikult tasutuks hageja poolt tehtud kulutused võla kohtuväliseks sissenõudmiseks (kahju) ja intressid ning osa põhivõlast ning järelikult on kostja kohustatud hagejale täiendavalt tasuma veel põhivõla summas 3019.69 krooni, viivised summas 1037.06 krooni ja leppetrahvid summas 6000 krooni. Kokku seega 10 056.75 krooni. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja on põhjuseta kohtusse pöördunud. Tuvastamist on ju leidnud, et esialgne võlausaldaja so AS Sampo Pank loovutas hagejale nõude just seetõttu, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Sel põhjusel oli ka hagejal alust nõuda kostjalt leppetrahvi 1000 krooni tasumist ning poolte vahel sõlmitud 25.07.2007 maksegraafikus, selle tasumine ka kokku lepiti. Vastavalt hagejaga sõlmitud maksegraafikule kohustus kostja võla tasuma igakuiste maksetena lõplikult 15.12.2008. Juhul, kui kostja eiras graafikut, andis see hagejale õiguse esitada leppetrahvi nõue summas 5000 krooni, mille kostja kohustus tasuma 5 tööpäeva jooksul alates nõude saamisest. Leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale 18.10.2007. Kohus ei nõustu kostjaga selles nagu oleks peale maksegraafiku sõlmimist tulnud hagejal kostjale iga makse eel saata täiendav makseteade. Pooled olid maksete kuupäevades kokku leppinud kirjalikus kokkuleppes ning kostjal oli kohustus seda järgida. Kuna kostja seda vabatahtlikult ei teinud oli hageja kohtusse pöördumine õigustatud. Hageja teatas igas kostjale adresseeritud teatises/võlanõudes, et juhul kui pooled kokkuleppele ei jõua, pöördub hageja lahendi saamiseks kohtusse. Seega on hageja kõiki oma nõudeid piisavalt tõendanud ning hagi tuleb kohtu hinnangul rahuldada.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.