2-08-83057
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-08-83057
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Eesti Energia AS hagi I.R. vastu 993,75 krooni võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagihind 993,75 krooni.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Eesti Energia AS (RK 10421629, asukoht: Laki 24, Tallinn)
Hageja esindaja:
Eerika Erlach (IK 48202220356, Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst. 5, Tallinn)
Kostja:
I.R. (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse ärakirja kostjale, I.R.`le, kättetoimetamise kohta, siis toimetada tagaseljaotsus kostjale, I.R.`le, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, Sergei I.R.`le, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 250.- (kakssada viiskümmend) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
Eesti Energia AS esitas 08. detsembril 2008.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kostja I.R. vastu 993,75 krooni võlgnevuse, seisuga 04.12.2008 sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 128,19 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi protsendimääraga 0,06% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 05.12.2008 ning 250.- krooni riigilõivu ja 885.- krooni õigusabikulude nõudes.
Maakohus saatis 16. detsembril 2008.a., 06. jaanuaril 2009.a. kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult kätte 28. aprillil 2009.a, kohtutäitur Risto Kütti büroo vahendusel, mis leiab kinnitust allkirjaga (tl. 40). TsMS § 315 lg 1 kohaselt, menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või muu riigiasutuse või kohaliku omavalituse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. /----/ Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
kostjalt välja mõista riigilõiv 250.- krooni, õigusabikulud 885.- krooni, kohtutäituri tasu 413.krooni ja postikulu 60.- krooni, kokku summas 1 608.- krooni.
15.07.2009 esitas hageja esindaja kohtule taotluse kohtutäituri tasu summas 413.- krooni tagastamiseks.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 993,75 krooni ja seisuga 04.12.2008 sissenõutavaks muutunud viivitusintress 128,19 krooni. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintressis protsendimääraga 0,06% päevas põhinõudelt (993,75 krooni), iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 05.12.2008.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja esitas 25.06.2009 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 250.- krooni, õigusabikulusid 885.- krooni, kohtutäituri tasu 413.- krooni ja postikulusid 60.krooni, kokku 1 608.- krooni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulu 1 608.- krooni. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Hageja esindaja 15.07.2009 taotluse kohtutäituri tasu summas 413.- krooni tagastamiseks jätab kohus rahuldamata, kuna hageja esindaja ei ole oma taotlust põhjendanud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud 28. aprillil 2009.a, kohtutäitur Risto Kütti büroo vahendusel (tl. 40) ning kohtutäiturile on tema kulutused hüvitatud kohtutäituri poolt esitatud arve alusel (tl. 41). Käesoleva kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hageja poolt kantud kohtutäituri tasu summas 413.- krooni. Ülaltoodust lähtuvalt puudub alus hageja esindaja 15.07.2009 taotluse rahuldamiseks.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.