OÜ Sinilasso Pluss hagi AS Viru Rahvaauto vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
19 500 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11.07.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sinilasso Pluss apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) - OÜ Sinilasso Plus (registrikood 10897818), esindaja advokaat Sergei Politšev Vastustaja (kostja) - AS Viru Rahvaauto (registrikood 11131478), esindaja Silver Peepmaa
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta osaliselt Viru Maakohtu 11. juuli 2008. a otsuse põhjendusi OÜ Sinilasso Plus hagi rahuldamata jätmisel vastavalt käesolevale otsusele, jättes muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Sinilasso Plus kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Sinilasso Pluss esitas Viru Maakohtule hagi AS Viru Rahvaauto vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2006. aastal 12 korda kostja poole ja tellis temalt teenuseid mikrobussi Volkswagen Caravelle remondiks. 28.12.2006 sõlmis hageja kostjaga teenindusleping nr 3.1-9/2006-36. Kostja ei osanud kohe kindlaks teha sõiduki rikke põhjust ja faktiliselt teostas remonti huupi. Kõigil kordadel rikkus kostja remondi läbiviimise tähtaega, mille ta ise kehtestas, tekitades sellega hagejale varalist kahju. Hageja kasutas mikrobussi oma igapäevases äritegevuses tööliste vedamiseks ehitusobjektidele ja tagasi. Päevadel, mil kostja teostas mikrobussi remonditöid, oli hageja sunnitud bussi rentima. 16.03.2007 läks mikrobuss järjekordselt katki ja hageja tellis uuesti kostjalt remonditööd. Kostja poolt väljastatud pakkumiselt nr 409348 on näha, et sõiduk läks remonti 16.03.2007 ja pidi valmis saama 24.03.2007, kuid anti kostjale kätte 11.04.2007. Kostja viivitas remondiga. Hageja pidi tellima oma töötajate ehitusobjektidele viimiseks Narva ja tagasi FIE A. J. bussi, tasudes selle eest perioodil 16.03.2007-24.03.2007 14 868 krooni ja perioodil 25.03.200711.04.2007 27 612 krooni. Hageja oli sunnitud kostja viivituse tõttu tegema lisakulutusi 27 612 krooni. Vastavalt teeninduslepingu punktile 4.2 kohustub teenindaja lõpetama tööd kokkulepitud ajaks. Punkt 4.3 sätestab, et juhul, kui tähtaegadest kinnipidamine objektiivsetel põhjustel tööde mahu ettearvamatu suurenemise, tehnilised avariid ja lepingu osapooltest mitteolenevad põhjused on võimatu, kohustub teenindaja sellest koheselt informeerima tellijat. Kostja ei täitnud kokkulepitud tööd ettenähtud tähtaegadeks ning ei teatanud hagejale tähtaegadest mittekinnipidamisest. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt toodi buss kostja juurde juba 14.03.2007. Hagejale koostati ajavahemikul 14.03.2007-16.03.2007 vähemalt neli remondipakkumist. Peale hageja poolt pakkumise nr 409348 aktsepteerimist alustati töödega. Tööde teostamise lõpptähtaeg oli 26.03.2007, mitte 24.03.2007. Tööde venimine oli seotud bussi käigukasti remondiga, sest vähese nõudluse tõttu varuosi laos ei olnud. Varuosade tarne
venimise tõttu, pikenes ka bussi remont. Kostja teavitas hagejat viivitustest telefoni teel. Hageja ei esitanud kostjale seoses tähtaja venimisega pretensioone. Hagejale anti buss kätte 05.04.2007 kell 12.35. Arvet ei koostatud, sest vahetamata jäid veel bussi tagasilla puksid. 11.04.2007 hommikul tõi hageja bussi tagasi remonti tagasilla pukse vahetama ning sama päeva õhtul kell 18.00 anti buss hagejale üle ja koostati arve. Hageja palus kostja teenindusjuhil märkida müügipakkumisele, et buss väljastati 11.04.2007, viidates, et tal oleks vaja kuludokumente näidata. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone auto kättesaamisel 05.04.2007 ja 11.04.2007 ega ka peale seda. Kostja andis 14.03.2007 kell 14.20 remondi ajaks hageja käsutusse tasuta sõiduauto Škoda Fabia. Auto tagastas D.S. 05.04.2007 kell 12.30. 11.04.2007 hommikul kell 9.00 tõi D. S hageja bussi kostja juurde tagasillapukside vahetamiseks. 11.04.2007 kell 16.51 tuli hageja esindaja ja D. S bussile järele ning võtsid vastu arve summas 7780 krooni. Arve on hageja tasunud. Hageja väidab, et buss läks katki 16.03.2007, kuid taotluse bussi rentimiseks esitas hageja 15.03.2007. Kostjale jääb arusaamatuks, miks pidi hageja tellima bussi, kui tema käsutuses oli kostja poolt talle tasuta kasutada antud sõiduk.
MAAKOHTU LAHEND
Viru Maakohus jättis 11. juuli 2008 otsusega OÜ Sinilasso Pluss hagi AS Viru Rahvaauto vastu 23 712 krooni hüvitamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt pidi hagejale kuuluva mikrobussi remont valmis saama 24.03.2007. Tunnistaja D.S. ütluste kohaselt viibis remont varuosade puudumise tõttu. Seega oli hageja remondi viibimise objektiivsetest põhjustest teadlik. Tunnistaja TV ütlustest nähtub, et kuna käigukasti remondi käigus ilmnesid varjatud puudused, oli nende kõrvaldamiseks vaja täiendavat aega, kuna tehasest telliti reguleerseibid. Kuna sõiduki, sh käigukasti, remondi käigus võisid selguda varjatud puudused, ei saa väita, et hageja oleks remonditöödega viivitades rikkunud kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuigi pakkumises nr 409348 oleva märke kohaselt anti buss kätte 11.04.2007, ei ole tõendatud, et hagejale kuuluv mikrobuss oli ajavahemikul 06.04.2007 kuni 10.04.2007 kostja juures remondis. Tunnistaja T. V ütluste kohaselt vahetati 11.04.2007 vaid sõiduki tagapuksid, ajavahemikul 05.04.2007 kuni 11.04.2007 oli mikrobuss hageja kasutuses. Seega ei teinud hageja ajavahemikul 06.04.2007 kuni 10.04.2007 A.J. bussi rentides kulutusi seoses sellega, et kostja väidetavalt remontöödega viivitas. Ajavahemikul 25.03.2007 kuni 05.04.2007 oli hageja kasutuses kostja poolt tasuta kasutamiseks sõiduauto Škoda Fabia. Kuigi tunnistaja D.S. ütluste kohaselt küsisid nad kostjalt asendusbussi, ei keeldunud hageja asendusauto vastuvõtmisest põhjendusel, et tal on õigustatud huvi (suurema sõiduki vajadus) heastamise vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega nõustus hageja asendusauto tasuta kasutusse vastuvõtmisega kostjapoolse heastamisega. Tõendamist ei leidnud, et kostja nägi või pidi ette nägema hagejal võimaliku täiendava kahju tekkimise. Hageja sai asendusautot tasuta kasutades kasu, mida ta oma kahjuhüvitise nõudes arvestanud ei ole. Hageja ei arvestanud kahjuhüvituse arvestusest maha talle kuuluva bussi ekspluatatsioonikulusid (v.a kulutused küttele). Samuti ei saa kahjuks arvestada käibemaksu, sest tulenevalt käibemaksuseadusest on hagejal õigus käibemaks tasaarveldada. Tunnistaja D.S. ütluste kohaselt sõitis tema asendusautoga objektide vahet. Puhkepäevi neil tol ajal ei olnud, kuna tööd oli palju. Seega ei saa vaieldamatult väita, et hageja poolt A.J. bussi rentimine oli vajalik ainuüksi seetõttu, et asendusautoga töölisi vedada polnud võimalik, see võis olla tingitud ka hageja töömahu ajutisest suurenemisest.
Seega oli hageja kostja poolt teotatud remonttööde viibimisest teadlik ja remontööd venisid kostjast sõltumatutel põhjustel. Kostja ei saanud asendusautot tasuta kasutada andes ette näha hagejal võimaliku kahju tekkimist. Kahju suurus ei ole tõendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Sinilasso Pluss esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 11. juuli 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista välja AS-lt Viru Rahvaauto OÜ Sinilasso Pluss kasuks 19 500 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
1.Maakohus kohaldas ebaõigesti võlaõiguse (VÕS) § 103 lg 1 ja 2 sätteid, tehes järelduse, et vääramatu jõu mõju tagajärjel on kostja kohustuste rikkumine vabandatav. Kostja võis mõjutada seda, et käigukasti remont oleks teostatud kindlaksmääratud tähtajaks - kuni 24.03.2007. Lähtudes mõistlikkuse printsiibist, lepingu sõlmimisel võis oodata kostjalt, et ta võtab arvesse, et käigukasti remondi käigus võivad ilmneda varjatud rikked, mida ta saab kõrvaldada ülalmärgitud tähtajaks. Töövõtulepingu sõlmimisel 16.03.2007 oli remonttööde kirjelduses märgitud käigukasti remont. Tunnistaja T.V. ütlustest tuleneb, et käigukast oli lahti võetud veel enne hagejale esimese ettepaneku tegemist. See asjaolu eeldab, et kostja, kes on oma ala spetsialist, on kohustatud arvestama, et käigukastis võivad esineda mistahes rikked, sealhulgas ka mittenähtavad, mis tuleb ta kõrvaldada. Sõiduki rikked võivad olla väliselt mittenähtavad ja nende põhjust saab teada ainult remonditava seadme uurimisel ja lahtivõtmisel. Kostja, kes osutab sõidukite remondi teenuseid, on kohustatud lepingu sõlmimisel ja remondi tähtaegade määramisel lähtuma sellest, et remondi käigus võivad olla avastatud mistahes varjatud puudused, milliste kõrvaldamiseks ta peab olema valmis tema enda poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Selles seisneb tema teenuste eesmärk klientide jaoks. Vastasel juhul oleks isikul, kes professionaalselt teostab sõidukite remondi teenust, võimalus mistahes kaua teha remonti, viidates sõidukil avastatud riketele, mis ei olnud nähtavad lepingu sõlmimisel. See oleks vastuolus remondi mõistega, mille mõte seisneb ka varjatud puuduste avastamises ja kõrvaldamises. Isik ootab mõistlikult, et kui ta annab sõiduki remonti, siis kindlaksmääratud tähtajaks avastatakse ja kõrvaldatakse selles kõik rikked, sealhulgas ka väliselt nähtamatud. Kostja, kes võttis endale kohustuse teostada kägukasti remont ajavahemikus 16.03.2007 kuni 24.03.2007 pidi varjatud rikke avastama ja kõrvaldama selle ajavahemiku vältel. Reguleerseibide puudumist remondi teostamiseks ei saa tunnistada vääramatuks jõuks VÕS § 103 lg 2 mõttes. Mõistlik on oodata isikult, kes osutab professionaalset sõidukite remontteenust, et lepingu sõlmimisel tal on olemas kõik selleks vajalikud tagavaraosad, et teostada remonti kindlaksmääratud tähtajaks. Vastasel juhul oleks lepingu sõlmimine tööde teostamiseks kindlaksmääratud tähtajaks mõttetu. Kostja tegevus spetsialiseerub Volkswagen marki sõidukite remondil ja müügil. Kui mikrobussi remonti võtmisel 16.03.2007 oli ettenähtud käigukasti remont, siis mõistlik on oodata, et kostjal on olemas selleks kõik vajalikud tagavaraosad, mis võimaldavad tal teostada remonti tähtajaks 24.03.2007. Kostjal on kohustus võtta varakult ette meetmed selleks, et tagavaraosad oleksid olemas. Kohustuse mittetäitmine on vähemalt hooletus VÕS § 104 lg 3 mõttes. Tulenevalt TsMS §-st 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei tõendanud, et reeguleerseibide puudumine oli tingitud temast mitteolenevate asjaolude tõttu. Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et reguleerseibe ei olnud võimalik õigeaegselt tarnijalt saada temast olenemata põhjustel.
2.Kohtuotsusest ei tulene, millistel tõenditel põhineb kohtu järeldus, et ajavahemikus 06.04.2007 kuni 10.04.2007 oli mikrobuss hageja kasutuses ja seetõttu hageja kulud bussi rentimise eest selles ajavahemikus ei ole seotud kostjapoolse viivitamisega. See on vastuolus TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Tunnistaja T. V seletas ainult seda, et buss oli vahepeal kliendi käes. Tema ei väitnud, et hageja võis kasutada mikrobussi töötajate vedamiseks tööle Narva linna ja tagasi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tagapuksid vahetati 11.04.2007, kuigi nende remont oli algusest peale ette nähtud 16.03.2007 pakkumises. Otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et hageja võis kasutada mikrobussi ülalmärgitud ajavahemiku kestel, kui tagapuksid ei olnud vahetatud. Tulenevalt TsMS §-st 442 lg 8 kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus neid nõudeid ei täitnud. Kohus jättis hinnanguta tunnistaja D.S. ütlused selle kohta, et 10 minutit peale remonti tagastas tema mikrobussi kostjale. Pakkumises oli tunnistaja T. V poolt tehtud märge selle kohta, et mikrobuss oli üle antud hagejale 11.04.2007. T. V seletas, et hinnapakkumises olev tekst on õige. Kohus ei motiveerinud, miks need tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. T. V ütluste hindamisel ei võtnud kohus arvesse, et tunnistaja on endiselt kostja töötaja ning ta on huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks.
3.Kostja sattus viivitusse remondi teostamisega määratud tähtajaks ka seetõttu, et tagapuksid ei olnud vahetatud õigeaegselt 24.03.2007, vaid alles 11.04.2007. Kohus ei hinnanud, kas viivitamisest tulenev kostjapoolne rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu. Vastavalt VÕS §-le 107 lg 4 ei võta heastamine kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist, muu hulgas viivise või leppetrahvi maksmist. Hagejale sõiduki Škoda Fabia pakkumine heastas vaid osaliselt kostja poolt lepingu nõuetekohase mittetäitmise. Tunnistaja D. S seletas, et tema kasutas mikrobussi Volkswagen mitte ainult tööliste vedamiseks Narva ja tagasi, vaid ka selleks, et kogu tööpäeva jooksul sõita Ida-Virumaal asuvatele objektidele. Selleks, et sõita erinevatele tööobjektidele võttis hageja kostjalt vastu sõiduauto. Vaid selles osas heastas sõiduauto Škoda Fabia kasutamine hagejale lepingu mittenõuetekohase täitmise kostja poolt. Tulenevalt sellest ei esitanud hageja tööpäeva jooksul objektidel käimisega seotud kulude hüvitamise nõuet. Sõiduautoga Škoda Fabia ei olnud võimalik teostada 8-9 töölise vedu Narva ja tagasi. Seetõttu ei olnud kostja objektiivselt võimeline hüvitama hagejale lepingu rikkumist täies mahus sõiduauto pakkumisega. Hageja palus asendusautona tööliste vedamiseks mikrobussi, mitte sõiduautot. Kuna kostja ei pakkunud mikrobussi, siis ta võis ja pidi ette nägema, et seoses sellega võivad hagejal tekkida lisakulud.
4.Kohtuotsuse rajamine eeldustele on vastuolus TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel eeldas kohus, et tööde maht hagejal suurenes enne seda, kui hageja hakkas rentima mikrobussi A. J. Hagejal oli objekt Narva linnas olemas juba enne mikrobussi remonti andmist. Kostja ei viidanud ülalmärgitud asjaolule ning pooltel ei olnud võimalust oma arvamust selles osas avaldada. Kohus rikkus TsMS § 436 lg 3 nõudeid.
5.Kohtuistungil nõustus hageja vähendama haginõuet käibemaksu ulatuses 4212 krooni ja diislikütusele tehtud kulutuste osas 3900 krooni. Kohtuistungiprotokollis on märgitud vaid hagi vähendamine diislikütuse osas. AS Viru Rahvaauto vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
1.Kuivõrd apellant on esmakordselt alles apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla, kas reguleerseibide vahetuse vajadus oli vastustaja jaoks mõjuvaks asjaoluks tähtaja mittejärgimisel, siis puudus vastustajal menetluses esimese astme kohtus põhjus ja ka vajadus nimetatud asjaolu tõendamiseks. Tunnistaja T.V. ütlused kinnitasid, et remondi tähtaeg venis reguleerseibide tellimise ja vahetamise vajaduse tõttu. Tulenevalt reguleerseibide funktsioonist käigukastis ei kaasne käigukasti remondiga (hammasrataste vahetusega) üldjuhul reguleerseibide vahetust. Apellant ei esitanud vastuväiteid antud asjaolu osas. Apellant on esitanud väite selles osas, et vastustaja pidi reguleerseibide vahetuse ja tellimise vajadust ette nägema. Sellest tulenevalt soovib vastustaja esitada uue tõendina Auto Group Baltic SIA arvamuse mis kinnitab, et enne käigukasti laagrite vahetamist ei olnud võimalik tuvastada, kas üldse ja kui siis millises mõõdus reguleerseibe on vaja. Tehas tarnib vajaliku mõõtu reguleerseibid alati vastavalt tellimusele. Auto Group Baltic SIA on Volkswageni importöör Baltikumis, kellele on tehase poolt tehtud ülesandeks auditeerida ja kontrollida edasimüüjate tegevust. Firma pädevusse kuulub ka edasimüüja koostöölepingu tühistamine juhul, kui edasimüüja poolt ei järgita kõiki tehase poolt kehtestatud reegleid. Kontrollides kõiki asjaolusid seoses apellandi bussi remondiga vastustaja poolt asus Auto Group Baltic SIA esindaja, kui sõltumatu audiitor, seisukohale, et vastustaja on käitunud kõiki tehase poolt kehtestatud reegleid järgides. Vastustaja poolt esitatav tõend kinnitab, et vastustaja jaoks oli reguleerseibide vahetuse vajadus asjaoluks, mida vastustaja remondi planeerimise ja teostamise käigus ei saanud ette näha ega ära hoida.
2.Kuigi apellant väidab jätkuvalt, et buss läks katki 16.03.2007, toodi buss vastustaja juurde juba 14.03.2007. Apellandile koostati erinevaid remondipakkumisi, kuid apellant aktsepteeris alles 16.03.2007 remondipakkumist nr 409348. Peale pakkumise aktsepteerimist alustati töödega. Tööde teostamise tähtaeg oli 26.03.2007, mitte 24.03.2007. Käigukasti remont kokkulepitud ulatuses lõpetati tähtaegselt, kuid kuna ilmnes vajadus vahetada ka reguleerseibid, telliti kokkuleppel apellandiga tehasest varuosa ja tööde lõpetamise tähtjaks lepiti kokku varuosade faktilise saabumise aeg. Ilma reguleerseibide vahetamiseta jäid käigukasti võllidel asetsevate hammasrataste vahele lubatust suuremad lõtkud, mis võinuksid tuua kaasa käigukasti purunemise ekspluatatsiooni käigus. Apellandi esindajat teavitati pidevalt tarne seisukorrast ning apellant pretensioone ei esitatud. Apellant ei esitanud nõuet olenemata ilmnenud reguleerseibide vahetamise vajadusest. Apellandile anti buss kätte 05.04.2007 kell 12.35, kuid vahetamata jäid veel tagasilla puksid. Pooled leppisid kokku, et tagasilla puksid vahetatakse hiljem, s.o 11.04.2007 ning siis tehakse ka arve. 11.04.2007 hommikul tõi apellandi esindaja bussi tagasi ning 11.04.2007 lõuna ajal anti apellandile buss üle ja koostati arve. Ühtlasi palus apellant vastustajal kirjutada 16.03.2007 pakkumisele, et buss väljastati 11.04.2007. Pretensioone apellant bussi kättesaamisel 05.04.2007 ja 11.04.2007 ega ka peale seda seoses tähtaegade mittejärgimisega ei esitanud. Vastustaja sai probleemist teada alles hagimaterjalidega tutvudes.
3.Apellant viitab kaebuses asjaolule, et kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja D.S. ütlused. Väidetavalt kinnitas tunnistaja D. S, et remondi tähtaja lõpus, s.o 26.03.2007 tegi ta bussiga proovisõidu ja tagastas bussi 10 minuti pärast, sest see ei olnud korras. Samas jätab apellant tähelepanuta asjaolu, et 26.03.2007 ei olnud bussile käigukasti paigaldatud, seega puudus füüsiliselt võimalus bussiga sõita. Kuigi käigukast oli kokku monteeritud ei paigaldatud seda sõidukile seoses ilmnenud reguleerseibide vahetuse vajadusega.
4.Apellant on esitanud menetluse käigus vastukäivaid väiteid asendusbussi rentimise vajalikkuse kohta. A. J väitis 30.05.2008 Maksu-ja tolliametile antud seletustes, et ta teostas viie kuni kuue inimese vedu Narva, Püssi ja Kiviõlisse. V.S. väitis 26.05.2008 seletuskirjas ja 30.05.2008 Maksu-ja tolliametile antud seletustes, et toimus kuue kuni seitsme inimese ja tööriistade vedu Kohtla-Järvele VKG territooriumile ja Kohtla metskonda. Seega on kahtlus, et apellandil puudus vajadus asendusbussi rentimiseks.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
1.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel. Maakohtu otsus on lõppjäreldustelt õige.
2.Pooltel ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust asjaolude osas, et: 1) pooled olid 28.12.2006 sõlminud teeninduslepingu nr 3.1-9/2006-36, mille alusel kostja asus alates 16.03.2007 remontima hageja mikrobussi VW Caravelle, registrimärgiga XXX
XXX ;
2) hageja aktsepteeris 16.03.2007 kostja poolt tehtud pakkumise nr 409348, mille kohaselt sisaldasid remonttööd bussi käigukasti remonti ja tagapukside vahetust; 3) kuna remondi käigus selgus käigukasti diferentsiaali laagrite pingsuse reguleerimise vajadus ja vajalikud reguleerimisseibid tuli tellida tehasest, samuti oli vaja tellida tagapuksid, siis remont kestis algselt kokkulepitust kauem; 4) kostja oli arvates 25.03.2007 kuni remondi lõppemiseni andnud hageja kasutusse tasuta sõiduauto Škoda Fabia; 5) hageja tellis oma töötajate viimiseks objektidele ajavahemikuks 25.03.2007 - 11.04.2007 mikrobussi FIE A. J, tasudes selle eest 27 612 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, milline tähtaeg oli nende vahel algselt kokku lepitud tööde lõpetamiseks, kas mikrobuss oli kostja juures remondis ka ajavahemikul 06.04.2007 kuni 11.04.2007, kas kostjapoolne lepingutähtaja rikkumine oli vabandatav ning kas kostja on kohustatud hagejal tekkinud kahju, s.o FIE A.J. mikrobussi rentimise kulu 27 612 krooni, hüvitama.
3.Maakohus on õigesti tõendite (tunnistajate D.S. ja T. V ütlused, T. V tehtud märge remondipakkumisel nr 409348) põhjal tuvastanud, et pooled olid kokku leppinud hagejale kuuluva mikrobussi remondi lõpetamises 24.03.2007, mitte 26.03.2007, nagu kostja seda väidab. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tõenditele (T. V ütlused, märked remondipakkumisel nr 409348) antud hinnanguga selles osas, et ajavahemikus 06.04.2007 kuni 11.04.2007 oli mikrobuss hageja kasutuses ning et buss toodi uuesti remonti 11.04.2007, et vahetada veel sõiduki tagapuksid, mistõttu ei teinud hageja ajavahemikus 06.04.2007 kuni 10.04.2007 A.J. bussi rentides kulutusi seoses kostjapoolse remontöödega viivitamisega. Kuigi maakohus on nimetatud osas jätnud ebaõigesti hindamata D.S. ütlused, milliste kohaselt jäi mikrobuss remonti ka pärast 24.03.2007 kuni 11.04.2007, ei ole see
viinud maakohut selles osas tõendite ebaõigele hindamisele, kuna T. V on erinevalt D. S kirjeldanud oma ütlustes veenvamalt mikrobussi remondisolekuga seonduvat. Üksnes asjaolu, et T. V on kostja töötaja, ei anna alust käsitleda tema ütlusi ebausaldusväärsetena.
4.Iseenesest on õige apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejapoolne lepingurikkumine – remondi teostamine tähtaega rikkudes - on vabandatav VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi. Vastavalt VÕS § 103 lg 1 lausele 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, ning lause 2 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja on põhjendanud tööde lõpetamise tähtaja rikkumist sellega, et käigukasti remondil ilmnes varjatud puudus, mida sai kõrvaldada vaid vastavat mõõtu reguleerseibe kasutades ning neid oli vaja tellida tehasest. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esiletoodud vajadus kasutada käigukasti remondil reguleerseibe ja neid tellida otse tehasest ei ole vääramatuks jõuks VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Kostja, kes tegutses hagejale remonditeenuse pakkumisel oma igapäevases majandustegevuses, võis ja pidi sõiduki käigukasti remondi teostamise tähtaja kokkuleppimisel ette nägema, et remondi käigus võib tekkida muuhulgas vajadus diferentsiaali laagrite lõtkusid reguleerida ning selleks reguleerseibe tellida ja et reguleerseibide tarnimine võib võtta tavapärasest enam aega. Kuna kostjalt sai mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal reguleerseibide tellimise vajadusega arvestaks, siis ei ole käsitletav kostja lepingurikkumine VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt vabandatav ning tema vastutus kahju hüvitamise näol on võimalik.
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et asendusauto Škoda Fabia tasuta kasutusse vastuvõtmisega nõustus hageja kostjapoolse heastamisega VÕS § 107 sätete alusel ning et tõendatud ei ole, et kostja, andes hageja kasutusse asendusauto, nägi või pidi ette nägema hagejal võimaliku täiendava kahju tekkimist, aga samuti, et hagejapoolne lepingurikkumine ei olnud tingitud tahtlusest ega raskest hooletusest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud asendusauto vastuvõtmisel asjaoludest, et nimetatud sõiduauto ei võimalda tal vastaval hulgal oma töötajaid objektidele toimetada ning et seetõttu on ta sunnitud lisaks rentima remondi lõppemiseni mikrobussi A. J. Apellandi väited ei anna alust selles osas hinnata tõendeid teisiti ning asuda teistsugustele seisukohtadele. Kuna hageja nõustus lepingu täitmise käigus kostjapoolse lepingurikkumise heastamisega ning hagejal kahju tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav, siis on kostja vastutus hagejal tekkinud kahju eest tulenevalt VÕS §-dest 107 ja 127 lg 3 välistatud.
6.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsiooniastmes jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi OÜ Sinilasso Pluss kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.