Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 30. mail 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja mikrobussi Volkswagen Caravelle VW, registreerimisnumber xxx omanik. 2006.a keskel pöördus hageja 12 korda kostja poole ja tellis temalt teenuseid nimetatud sõiduki remondiks. See oli seotud sellega, et kostja ei osanud kohe kindlaks teha sõiduki rikke põhjust ja faktiliselt teostas remonti huupi või väljaarvamise meetodil. Kõigil 12 korral rikkus kostja remondi läbiviimise tähtaega, mille ta ise kehtestas, tekitades sellega hagejale varalist kahju. Hageja kasutas mikrobussi oma igapäevases äritegevuses tööliste vedamisel ehitusobjektidele ja tagasi. Päevadel, mil kostja teostas mikrobussi remonditöid, oli hageja sunnitud bussi rentima ja tasuma selle eest vastavalt kasutatud päevade arvule. Hageja, vaatamata kostja viivitustele, 2006.a kostja vastu pretensioone ei esitanud, kuigi pööras sellele pidevalt kostja tähelepanu. Hageja initsiatiivil sõlmiti 28. detsembril 2006 kostjaga teenindusleping nr 3.1-9/2006-36.

KOSTJA VASTUS

Kohtule 18. juunil 2007 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduses kajastatud remonttööde teostamine 2006.a ja lisatud arved 2006.a kohta ei ole asjakohased. Hagejale kuulub 1999.a toodetud mikrobuss VW Caravelle, registrimärgiga xxx, mille läbisõit on üle 300 000 kilomeetri. Ometigi eeldab hageja, et tema sõidukil ei tohi olla ühtegi riket. Kõik 2006.a teostatud remonditööd olid erineva iseloomuga ning tingitud eelkõige sõiduki füüsilisest kulumisest ja hoolimatust ekspluatatsioonist. Kuigi hageja väidab, et buss läks katki 16.03.2007, toodi buss kostja juurde juba 14.03.2007.a peale lõunat. Hagejale koostati ajavahemikul 14.03-16.03.2007 vähemalt 4 remondipakkumist, millest hagejale sobis pakkumine nr 409348. Peale hageja esindaja poolt pakkumise aktsepteerimist alustati töödega. Tööde teostamise lõpptähtaeg oli 26.03.2007, mitte 24.03.2007, nagu väidab hageja. Tööde venimine oli seotud bussi käigukasti remondiga, sest vähese nõudluse tõttu varuosi laos ei hoita. Kuna venis varuosade tarne, venis ka bussi remont. Hageja esindajat teavitati viivitustest telefoni teel, kuid hageja ei esitanud kostjale seoses tähtaja venimisega pretensioone.

2(7)

Hagejale anti buss kätte 05.04.2007 kell 12.35. Arvet ei koostatud, sest vahetamata jäid veel bussi tagasilla puksid. 11.04.2007.a hommikul tõi hageja bussi tagasi remonti tagasilla pukse vahetama ning sama päeva õhtul kell 18.00 anti buss hagejale üle ja koostati arve. Hageja palus kostja teenindusjuhil märkida müügipakkumisele, et buss väljastati 11.04.2007, viidates, et tal oleks vaja kuludokumente näidata. Hageja mingeid pretensioone kostjale auto kättesaamisel 05.04.2007 ja 11.04.2007 ega ka peale seda esitanud ei ole. Hagejale kuuluva sõiduki on alati remonti toonud ja remondist viinud hageja töötaja D S. Ka

KOHTUISTUNGID

07.05.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning esitas taotluse kuulata tunnistajatena üle A J`i ja D S`i. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja palus tunnistajana üle kuulata T V. Kohtuistungil 04.07.2008 vähendas hageja hagihinda 3 900 krooni võrra. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Hageja loobus tunnistaja A J ́i ülekuulamisest. Kohus kuulas tunnistajatena üle D S ́i ja T V. Tunnistaja D S ́i, kes töötab OÜ-s Sinilasso Pluss meistrina, ütluste kohaselt läks buss katki enne 14.03.2007. Tema viis bussi remonti. Kuna kostjal puudusid varuosad, ei teostatud remonti tähtaegselt. 24.03.2007 bussi kätte saades selgus, et buss polnud korras ja jäi veel nädalaks remonti, kuna oli vaja vahetada tagumised puksid. Tunnistaja käis kostja juures 5 korral ja selgitas, et karbis on müra. Lõpuks lagunes karp üldse ära. Ta tagastas bussi 10 minutit hiljem. Tööliste vedamiseks rentisid nad bussi, kuna kostjal mikrobussi ei olnud anda. Kostja poolt antud Škodaga sõitis tunnistaja objektide vahet – Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaama Narva osakond, Viru Keemiagrupp, metsatööd Püssis. Koos tunnistajaga sõitis objektidele 9 meest. Renditud 3(7)

bussil oli oma juht. Nad töötasid ilma puhkepäevadeta, kuna tööd oli palju. Hinnapakkumise kohta tunnistaja midagi öelda ei oska. Tunnistaja T V, kes töötas AS-s Viru Rahvaauto teenindusjuhina, ütluste kohaselt ilmnesid 24.03.2007, kui bussi remont pidi valmis saama, varjatud puudused ja nende kõrvaldamiseks oli vaja täiendavat aega. Tehasest telliti reguleerseibid, neid kohapeal ei olnud. 24.03.2007 proovisõitu teha ei saanud, kuna nad teadsid, et käigukasti nad kokku panna ei saanud. Nad teatasid sellest hagejale ja andsid tasuta kasutada sõiduauto Škoda, kuhu mahub peale 5 inimest. 24.03.2007 oli eeldatav kuupäev, millal buss pidi valmis saama. Ajavahemikus 05.04-11.04.2007 sõideti bussiga, siis toodi see parandusse tagasi. Hageja ise palus hinnapakkumisse teha juurdekirjutuse, kuna tal oli seda raamatupidamisse vaja. Hinnapakkumises olevad tööd on kõik teostatud. Puksid vahetasid nad hiljem, kuna neid polnud laos. Puksid vahetati 11.04.2007.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistajate ütlused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et Sinilasso Pluss OÜ (tellija) ja Viru Rahvaauto AS (teenindaja) vahel on 28.dertsembril 2006 sõlmitud teenindusleping nr 3.1-9/2006-36 (tl 18-19), mille punkti 1.1. kohaselt reguleeritakse nimetatud lepinguga poolte vahelisi suhteid seoses tellijale kuuluvate ja tema kasutuses olevate mootorsõidukite remonditeenuste ja tehnohoolde teostamisega teenindaja poolt. Lepingu punkti 3.2 kohaselt tööde teostamise tähtajad määratakse kindlaks tööde vastuvõtul ning punkti 4.2 kohaselt teenindaja kohustub lõpetama tööd kokkulepitud ajaks. Lepingu punkti 4.3 kohaselt juhul, kui tähtaegadest kinnipidamine objektiivsetel põhjustel (tööde mahu ettearvamatu suurenemine, tehnilised avariid ja lepingu osapooltest mitteolenevad põhjused) on võimatu, kohustub teenindaja sellest koheselt informeerima tellijat. Viru Rahvaauto AS on 16.03.2007 teinud Sinilasso Pluss AS-ile pakkumise nr 409348 (tl 20), milles on märgitud remonttööde, sh käigukasti remont ja tagapukside vahetus, maksumuseks koos käibemaksuga 7780 krooni. Pakkumisele on T. V käekirjaga tehtud märge “auto tuli remonti 16.03.2007.a, valmis pidi saama 24.03.2007, kätte anti 11.04.2007“. Asja kirjalikest materjalidest (tl 21-26, 63-67) nähtub, et A J on ajavahemikus 16.03.2007 kuni 24.03.2007.a ning alates 26.03.2007 kuni 11.04.2007 eraldanud Sinilasso Pluss OÜ-le inimeste veoks bussi. Sinilasso Pluss on teenuse eest tasunud kokku 42480 krooni, sh ajavahemiku 26.03.2007 kuni 11.04.2007 eest 27 612 krooni, sh käibemaks 4212 krooni. Hageja on esitanud nõude tema poolt seoses bussi rendile võtmisega ajavahemikus 26.03.2007 kuni 11.04.2007 kantud kulutuste 23712 krooni nõudes, põhjendusel, et kahju tekkis seetõttu, et hageja ei täitnud õigeaegselt tema mikrobussi remondi kohustust. VÕS § 635 lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

4(7)

Kohustuse rikkumine toob endaga kaasa võlausaldaja võimaluse kasutada kohustuse rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Võlausaldaja võib valida ise nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ja eesmärgipäraseks peab. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) ning lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud reaalse kahju. Hagejale väidetavalt sõiduki rentimisega tekitatud kahju suurus on seega võrreldav kulutustega, mida ta ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks omapoolse lepingulise kohustuse täitnud nõuetekohaselt. Vastavalt VÕS § 7 loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumite järgi. Kui mingit kohustuse rikkumiseni viivat asjaolu ei saanud võlgnik personaalselt mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Asjaolu, mis on väljaspool võlgniku mõjuulatust, nimetatakse vääramatuks jõuks. Kui lepingu rikkumine on vabandatav, siis ei saa kohaldada ka lepingus või seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud VÕS §-s 105 sätestatud õiguskaitsevahendid Vastavalt VÕS § 107 lg 1 võib rikkumise heastada ainult siis, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik ja sellega ei põhjustata kahjustatud poolele põhjendamatuid ebamugavusi ning kahjustatud poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Heastamist võib võlgnik pakkuda ainult siis, kui kõik nimetatud kolm tingimust on täidetud.

5(7)

Kogu vastutuse kohaldamine allub kontrollimisele läbi hea usu üldpõhimõtte, mis keelab oma õigusi kuritarvitada (vt ka TsÜS § 138 lg 2) ja seega ka rikkumise raskusega võrreldes ebaproportsionaalsete õiguskaitsevahendite kasutamist. Hageja peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja on tõendamist leidnud, et hagejale kuuluva mikrobussi remont pidi valmis saama 24.03.2007.a Tunnistaja D S ütlustest nähtub, et remont viibis varuosade puudumise tõttu. Seega oli hageja remondi viibimise objektiivsetest põhjustest teadlik. Tunnistaja T V ütlustest nähtub, et kuna käigukasti remondi käigus ilmnesid varjatud puudused, oli nende kõrvaldamiseks vaja täiendavat aega. Samuti telliti tehasest reguleerseibid, kuna kohapeal neid ei olnud. Kuna sõiduki, sh käigukasti remondi käigus võib selguda varjatud puuduseid, ei saa antud juhul väita, et hageja oleks omapoolselt remonditöödega viivitades rikkunud kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuigi pakkumises nr 409348 oleva märke kohaselt (tl 20) anti buss kätte 11.04.2007, ei ole vaieldamatult tõendatud, et hagejale kuuluv mikrobuss oli ajavahemikus 06.04.2007 kuni 10.04.2007 kostja juures remondis. Tunnistaja T V ütluste kohaselt vahetati 11.04.2007 vaid sõiduki tagapuksid, ajavahemikus 05.04.2007 kuni 11.04.2007 oli mikrobuss hageja kasutuses. Seega ei teinud hageja ajavahemikus 06.04.2007 kuni 10.04.2007 A. J bussi rentides kulutusi seoses sellega, et kostja väidetavalt remontöödega viivitas. Asjas on tõendamist leidnud, et ajavahemikus 25.03.2007 kuni 05.04.2007.a oli kostja poolt hagejale tasuta kasutamiseks antud sõiduauto Škoda Fabia registrimärgiga xxx. Kuigi tunnistaja D S ütluste kohaselt küsisid nad kostjalt asendusbussi, ei keeldunud hageja asendusauto vastuvõtmisest põhjendusel, et tal on õigustatud huvi (suurema sõiduki vajadus) heastamise vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega asendusauto tasuta kasutusse vastuvõtmisega nõustus hageja kostjapoolse heastamisega. Tõendatud ei ole, et kostja andes hageja kasutusse asendusauto nägi või pidi ette nägema hagejal võimaliku täiendava kahju tekkimise. Samuti sai hageja asendusautot tasuta kasutades kasu, mida ta oma kahjuhüvitise nõudes arvestanud pole. Hageja ei ole kahjuhüvituse arvestusest maha arvestanud talle kuuluva bussi ekspluatatsioonikulusid (v.a kulutused küttele). Samuti ei saa kahjuks arvestada käibemaksu, sest tulenevalt käibemaksuseaduse sätetest on hagejal õigus käibemaks tasaarveldada. Tunnistaja D S ütluste kohaselt sõitis tema asendusautoga objektide vahet, sh Balti Elektrijaama, Eesti Elektrijaama Narva osakonda, Viru Keemiagruppi ning Püssi. Puhkepäevi neil tol ajal ei olnud, kuna tööd oli palju. Seega ei saa vaieldamatult väita, et hageja poolt A. J bussi rentimine oli vajalik ainuüksi seetõttu, et asendusautoga töölisi vedada võimalik polnud, vaid see võis olla tingitud ka hageja töömahu ajutisest suurenemisest. Hinnanud tõendeid kogumis, arvestades, et hageja oli kostja poolt teotatud remonttööde viibimisest teadlik, remontööd venisid kostjast mittesõltuvatel ( objektiivsetel) põhjustel, samuti ei saanud kostja hagejale asendusautot tasuta kasutada andes ette näha hagejal võimaliku kahju tekkimist ning et ka kahju suurus ei ole vaieldamatult tõendatud, leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele.

6(7)

Toimiku kirjalikes materjalides olevad kostja poolt osutatud teenuste eest hagejale esitatud arved (tl 6- 17) asja lahendamisel tähtsust ei oma. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 rahuldamata.

§ 632 jätab kohus hagiavalduse

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad asjas kantud menetluskulud hageja kanda.

Helgi Vinni Kohtunik:

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.