Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 919005976, selgitusega „tsiviilasja nr 2-25127911 menetluskulud“.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas kuna kostja on pärast kohtumenetluse algatamist hageja nõude täitnud. Kostja ei vaidle hagist loobumisele ega menetluse lõpetamisele vastu. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda kuna kostja tasus nõude alles pärast hagi esitamist ja kohtumenetluse kestel. Kostja ei nõustu eeltooduga ning leiab, et kui talle oleks enne hagi esitamist esitatud parkimisrikkumist tõendavad fotod, ei oleks hagejal olnud vajadust kohtusse pöörduda. Kohus tuvastas, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist saatis hageja esindaja korduvalt võlateatised 2023. ja 2024. aastal kostja e-posti aadressile, millele kostja ei reageerinud. Hageja esitas 21.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 126,47 euro saamiseks. Maksekäsu kohaselt ei täitnud kostja parkimiskorda, mille alusel on avaldaja koostanud leppetrahvi nõude/nõuded. Kohus tegi 24.11.2025 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.12.2025 kostjale. Kostja esitas 22.12.2025 vastuväite kogu nõude vastu. Kohus järeldab, et kostja oli teadlik talle esitatud nõudest vähemalt maksekäsu menetluse staadiumis ning tal oli võimalus see vaidlustada või täita enne kohtusse pöördumist, kuid kostja esitas vastuväite kogu nõudele ilma selgituseta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks jätnud enne hagi esitamist esitamata sellise teabe, mille puudumise tõttu ei olnud tal võimalik nõude põhjendatust hinnata. Kostjal oli maksekäsu kiirmenetluse staadiumis võimalus pöörduda hageja poole täiendavate selgituste ja tõendite saamiseks (nt parkimisrikkumise fotod), kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Kohus võttis hagi menetlusse 22.01.2026 ning kostja tasus hagejale võla 11.03.2026, s.o pärast hagi menetlusse võtmist. Kostja täitis nõude pärast kohtumenetluse algatamist, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et 3(5)

kohtusse pöördumine oli hageja jaoks põhjendatud ning menetluskulude tekkimine vältimatu. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist, tasudes hagejale nõude summa menetluse kestel. Seega on täidetud TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja käesoleva tsiviilasja menetlusega tekkinud menetluskulud (menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud koos hagiga). Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, millest 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt ning käesoleva hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 35 eurot. Esindustasu on summas 611,50 eurot (ilma käibemaksuta): 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (TsMS § 4842) - 20 eurot ja 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide esitamine kohtule - 4 t/169 euro käibemaksuga. Kokku on hageja menetluskulud 711,50 eurot, mis koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest ja riigilõivust. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada Kostja palub kohtul jätta rahuldamata hageja nõue 611 euro sissenõudmiseks kostjalt. Kostja on tasunud hagejale põhivõla 80 euro ja 60 eurot kohtukulusid ( 25,22+8,12). Kohus selgitab, et 60 eurot, 25,22 eurot ja 8,12 eurot moodustavad hagi alusel nõutud summad (s.o 60 eurot sissenõudmiskulu, 25,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis ühe aasta eest 8,12 eurot), seega tegemist ei ole menetluskuludega. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulu (TsMS § 4842). Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles täitis kostja nõude pärast kohtumenetluse algatamist, milles kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standardse hagiga, siis ei ole 591,50 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus on seisukohal, et mainitud ajakulu 4 tundi ei ole põhjendatud ning kohtu hinnangul kulutas hageja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot käibemaksuga (136,29 eurot ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik ega ületa sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt. Hageja esindustasu on määratud ilma käibemaksuta. TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja väitel on hageja käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuta. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 408, 87 eurot (3 tunni tasu x 136, 29 eurot käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot (65+35) on põhjendatud üksnes osaliselt. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega ei saa seda osa lugeda hageja kantud menetluskuluks, mida oleks võimalik kostjalt välja mõista, 4(5)

kuna riik tagastab vastava summa hagejale. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel. Kuna hagejal on õigus saada riigilt tagasi 50% tasutud riigilõivust, tuleb tema tegelikuks menetluskuluks lugeda üksnes see osa riigilõivust, mida riik ei tagasta. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse, ulatuses, milles kulud on vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt välja 50% hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Ülejäänud 50% riigilõivust on hagejal õigus saada tagasi riigilt TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Pärast käesoleva määruse jõustumist võib hageja esitada kohtule taotluse menetluses tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kokku on põhjendatud menetluskulud 478,87 eurot (riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulu 408, 87 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 478,87 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 919005976. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtulahendi täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.