Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-09-63620
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2010, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-63620
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Ilve Aunpuu vastu 2719 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1360 krooni Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (OÜ ICE Credit Solutions; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn; e-post [email protected]); kostja Ilve Aunpuu
Kirjalik menetlus
lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Elisa Mobiilsideteenused AS ja Ilve Aunpuu (kostja) sõlmisid 05.08.2006 liitumislepingu nr 1568811 lisana mobiiltelefoni Nokia 6060 järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt kostja kohustus telefoni kogumaksumuse 1530 krooni tasuma 18 kuu jooksul 85 krooni suuruste osamaksetena. Kostja jättis lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata. Elisa Mobiilsideteenused AS loovutas 28.12.2008 nõude Julianus Inkasso OÜ-le (hageja), kes nõudis kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist, saates kostjale 23.02.2009 võlateatise, millele kostja ei reageerinud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 2719 krooni (põhinõue 1360 krooni ja viivisenõue 1359 krooni). Hageja palub hagi rahuldada, taotledes seejuures kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist ning menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 1500 krooni väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist.
Kostja esitas 18.01.2010 hagile vastuse, milles võtab hageja nõude õigeks. Vastuse kohaselt ei ole kostja oma kohustust täitnud seetõttu, et on töötu ja alates 2007. aastast vanuri hooldaja kuu sissetulekuga 1000 krooni (360 krooni hooldaja toetus ja 640 krooni sotsiaalabi). Kostja loodab, et ehk leidub võimalus lahendada võla tasumine väljaspool kohtumenetlust.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on märgitud riigilõiv 1000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 1500 krooni.
Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 1360 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 700 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1700 krooni (1000 + 700). Kohus, rahuldades hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistab TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1700 krooni. Hageja taotlusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.