Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et AS MiniCredit ja Siim Saar vahel sõlmitud laenulepingu p 9.1 on tühine 1,5 % suuruse viivise määra tõttu. Kuigi VÕS § 403 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt tarbijakrediidilepingu kohta seaduses sätestatut ei kohaldata väiksema kui 200 euro suuruse ja lühema kui 3-kuulise tagastamistähtajaga laenu puhul, on kohus seisukohal, et arvestades VÕS §-s 42 tarbijakaitse kohta sätestatut on seaduslik ja põhjendatud kohaldada ka väiksemas summas kui 200 eurot laenude puhul VÕS §-s 415 lg 1

sätestatut: tarbijalt ei või nõuda kõrgemat viivist kui on VÕS §-s 113 sätestatud. Kohus on seisukohal, et põhivõlast suurem viivis on kohtupraktikast ja VÕS §-st 42 lg 3 p 5 lähtuvalt samuti põhjendamatult suur, kallutades oluliselt kohustuste tasakaalu tarbija, so kostja kahjuks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise laenusumma ulatuses, so 3000 krooni. Kuivõrd laenulepingus kokkulepitud intressi määr võimaldab arvutada viivist viivitatud aja eest kuni põhivõla suuruseni, siis ei pea kohus võimalikuks enam täiendava viivise välja mõistmist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja ei saa nõuda viivist intressilt ja leppetrahvilt. Leppetrahvi nõue jääb rahuldamata VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise tagamise vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Leppetrahvi maksmise kohustust tarbija poolt võetud laenu tagastamata jätmisel seadus ette ei näe. Hageja ja kostja vaheline sellekohane kokkulepe ei vasta seadusele ning on seetõttu tühine. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3000 krooni, intressi 590 krooni, viivise summas 3000 krooni ning võla sissenõudmise kulu 400 krooni. Kohus jätab rahuldamata leppetrahvi ja lisanduva viivise väljamõistmise nõuded. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Siim Saare kanda jääb 64 % ja AS MiniCredit kanda 36 % menetluskuludest. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 1400 krooni ning kandnud õigusabikulu 1000 krooni. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 896 krooni (1400 kroonist 64%) ja õigusabikulu 640 krooni (1000 kroonist 64%), kokku seega 1536 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.