Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 03.09.2009 Viru Maakohtule esitatud põhjendatud nõudega hagiavalduses taotleb Swedbank AS solidaarselt D D`ilt ja S D`ilt võlgnevuse 67 409.61 krooni väljamõistmist.

Eelnenud menetluse käik 12.03.2009 esitas Swedbank AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt D D`ilt ja S D`ilt 65 603.23 krooni, väljaarvestatud viivise ja menetluskulu 1733.09 krooni hüvitamiseks. 16.03.2009 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku. Võlgnik S D esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu tema suhtes maksekäsu kiirmenetlus lõpetati. Võlgnik D Dile ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ning tema suhtes jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. S Di esitatud vastuväite tõttu anti maksekäsu kiirmenetluses avaldus üle edasiseks menetlemiseks hagimenetluses Viru Maakohtule.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja D D sõlmisid 22.05.2008 laenulepingu nr 08-069134-VV, mille kohaselt sai kostja laenu summas 57 769.58 krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.04.2012. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäeval summas 1 725 krooni. Alates 16.06.2008 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 16.12.2008 kostja intressimakseid ei tasunud, olles viivituses täielikult 7 üksteisele järgneva laenumaksega. Lepingu järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määra alusel. 22.05.2008 sõlmisid hageja ja S D käenduslepingu nr 08-069134-KÄ1, mille kohaselt S D võttis kohustuse vastutada D D ́i ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga summa 81 571.36 krooni ulatuses. 01.12.2008 saatis hageja kostjatele kirjad lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 16.12.2008 ning hoiatas kostjaid, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist.

Kostja D D`ile saadetud kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel; S D ́ile saadetud kiri võeti vastu, kuid kostjate poolt ühendust ei võetud, et hagejaga võla tasumise osas kokkulepet sõlmida. 22.12.2008 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Kostjad oma võlgnevusi hageja ees ei ole kustutama asunud, samuti ei ole nad hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostjate poolt ei ole vabandatav. Seisuga 01.09.2009 moodustab laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 67 409.61 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 57 769.58 krooni, intress 5776 krooni perioodil 16.06.2008 kuni 22.12.2008, põhiosa viivis 3 864.03 krooni, arvestatuna ajavahemikus 16.07.2008 -01.09.2009. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1, 145 ning TsMS § 367 sätetele ning taotleb kostjatelt solidaarselt võlgnevuse katteks kokku 67 409.61 krooni väljamõistmist, samuti alates 02.09.2009 kuni põhinõude (57 769.58 krooni) täitmiseni põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Veel on hageja esitanud taotluse juhul, kui kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Hageja taotleb menetluskulude kostjate kanda jätmist ning hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 8 500 krooni kostjatelt väljamõistmist, samuti menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenuleping ja laenu tagastamise graafik; lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid; käendusleping, kostjatele laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõudekirjad, kohtumäärus 13.08.2009 maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmisest; maksekorraldus riigilõivu tasumisest; hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostjate Kostjate vastuväited vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale D D`ile hagimaterjalid kohtumenetluses tuvastatud aadressile – xxxx, ja kostja S Dile - hagiavalduses märgitud elukoha aadressile, ning kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on D D`il ja S D`il allkirja vastu kätte saadud 22.12.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjatel 11.01.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole nad käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1

alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjatelt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenumaksed lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 67 409.61 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 57 769.58 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjatelt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate tehtud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 27998, 12.03.2009 riigilõivu tasumisest summas 1 733.09 krooni, ja maksekorraldus nr.38378, 01.09.2009 summas 6 766.91 krooni, kokku summas 8 500 krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuulu4

vatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 9. märtsil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.