2-09-58955/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik on asutatud novembris 2003.a ja kantud äriregistrisse 5. detsembril 2003.a. Algselt olid osanikud võrdsetes osades Riivo Klaas ja Urmas Vahi, hiljem võõrandas R. Klaas oma osa U. Vahile, kes on käesoleval ajal ühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Võlgnik alustas majandustegevust märtsis 2004.a.. Ettevõtte põhitegevusaladeks oli ehituse peatöövõtt ja juhtimine. Keskenduti põllumajandusobjektide ehitusele ja meditsiiniobjektide renoveerimisele. 2006 -2008 olid suurimateks tellijateks SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põlva talurahvamuuseum, 2009 teostati töid väiksematel objektidel ja osutati omaniku ehitusjärelevalve teenust. 2008.a. majandusaasta lõpetati 392 109 krooni suuruse kahjumiga. Kahjumi põhjuseks oli müügitulu vähenemine ja madalamad ehitushinnad, millega võlgnik ei suutnud katta ettevõtte ülalpidamiskulusid. 2009 on käive veelgi langenud. Põhiliseks kuluartikliks oli ehitustegevusega seotud materjali ost, ehitusmehhanismide rent, alltöövõtt. Et kuluartikkel ei olnud vastavuses saadud tuluga viitab sellele, et ehitustööde hinnapakkumised olid tehtud omahinna piiril või alla selle. Käesoleva aja seisuga kehtivad majanduslepingud puuduvad, töölepingud on üles öeldud, üürileping ja sideteenuste lepingud on lõpetatud. Võlgnikul on vara kokku ca 14 000 krooni väärtuses, sh on teenustööde eest laekumas 12 000 krooni ja kasutatud tööriistu on väärtusega ca 1500 krooni. Võlgniku võlad on 13. novembri 2009. a raamatupidamisbilansi kohaselt kokku 533 771 krooni. Sealhulgas on maksuvõlad 81 182.72 krooni ja hankijatele tasumata arved 452 149.65 krooni. Maksud on osaliselt tasumata augustist 2009.a ja kõikide maksude lõikes oktoobrist 2009.a. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sisuline majandustegevus on lõppenud septembris 2009.a. Võlgnik oleks võinud esitada pankrotiavalduse juba mais 2008. a., sest sellest ajast on ühingu osakapital negatiivne, ettevõtte on tegutsenud kahjumiga. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse põhjuseks on üldine ehitustegevuse soikumine ja sellest tulenev konkurents ehitusturul. Tagasivõitmise aluseid ei esine, kuna võlgnik pole omanud kogu tegevusaja mingitki põhivara. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Toimiku materjalidest nähtuvalt võlgneb võlgnik kokku võlausaldajatele 13. novembri 2009. a seisuga 533 771 krooni. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, olemasoleva varaga on võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulud. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Asjas ei ole võimalik esitada tagasivõitmise nõudeid. Samas kui pankrotiavaldus on esitatud viivitusega (mai 2008.a asemel novembris 2009), siis on võimalik, et juhatuse liige on pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega süvendanud maksejõuetust ja tekitanud kahju, mille sissenõudmiseks oleks võimalik pankroti väljakuulutamise järgselt esitada hagi. Samas ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik selgelt prognoosida nimetatud nõude rahuldamist ja ka kohtuotsuse täitmist. Ükski võlausaldaja ei ole olnud nõus menetluskulusid ette tasuma, ajutine haldur on sel teemal suhelnud suuremate võlausaldajatega Kental Ehitus OÜ-ga, Betoon OÜ-ga ja Tähemees OÜ-ga (lk 25). Seega puuduvad vahendid pankroti väljakuulutamise järgselt menetluskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjusteks on ajutise halduri arvamuse kohaselt üldised protsessid majanduses ja sellest tulenevalt konkurentsi suurenemine ehitusturul. Samas on võlgniku kulud olnud liiga suured võrreldes tema tuludega, st ehitustööde hinnapakkumised olid tehtud omahinna piiril või alla selle. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme kohustus on ka tagada ühingule mittekahjulike lepingute sõlmimine ja selle kohustuse täitmata jätmine kujutab endast juhtimisviga. Samas ei ole võimalik kohtul käesolevas menetlusetapis hinnata, kas juhatus on jätnud oma kohustused täitamata just tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mistõttu ei saa kohus praegu tuvastada rasket juhtimisviga maksejõuetuse põhjusena. Samuti puuduvad andmed kuriteo tunnustega teo kohta maksejõuetuse põhjusena. Kohus küll möönab, et kogu äritegevuse eesmärk ja mõttekus juhatuse liikmest ainuosaniku U. Vahi jaoks jääb kohtule arusaamatuks, kuna raamatupidamisdokumentide kohaselt ei ole talle sellest tegevusest erilist tulu olnud. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Raspador registrist kustutamist tuleb Heli Peetsmann vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Raspador dokumendid anda hoiule Urmas Vahile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 18 töötunni eest 15 300 krooni (bruto) ja tehtud kulutuste katteks 3759 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Ajutise halduri kulutused tuleb hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.