Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
12. jaanuar 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-22267
Tsiviilasi
AS MIhagi MMvastu põhivõla 35 455 krooni ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja AS MI(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja seaduslik esindaja MVja lepinguline esindaja Raivo S kostja MM(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja nõustaja MM 39 545 krooni
Hagi hind Istungi toimumise aeg
03.12.2009.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud menetlus-
hageja seaduslik esindaja MV ja lepinguline esindaja Raivo
osalised ja nende esindajad
S , kostja MM ja kostja nõustaja MM
Kohtu põhjendused
Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 15.01.2003.a teeninduslepingu nr 03/1, mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja tagama XXX asumi siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid) ning tänavavalgustuse aastaringse korrasoleku. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teede, elektrisüsteemide, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldise korrashoiu ja turvamise eest 506,50 krooni kuus. Vastavalt teeninduslepingu punktile 8 kehtib leping kuni 15.01.2013.a. Teeninduslepingu punkt 11 sätestab, et lepingu võivad pooled ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi. Teisele poolele tuleb lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ette teatada 2 kuud. 07.04.2003.a on kostja teatanud hagejale, et lõpetab ühepoolselt teeninduslepingu, kuna hageja ei ole oma kohustusi täitnud. 28.07.2003.a on kostja teatanud hagejale veelkord teeninduslepingu ühepoolsest lõpetamisest, kuna talle ei ole teenuseid osutatud. Käesoleva vaidluse lahendamiseks on vajalik tuvastada, kas hageja täitis teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil. Hageja on seisukohal, et tema on kostjale teenuseid osutanud. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit teenuste osutamise kohta kostjale 2003.a. Kõik dokumentaalsed tõendid, mida hageja on esitanud, puudutavad perioodi peale 2003.a. Ka tunnistajate RR ning AL ütlused teenuste osutamise kohta puudutavad hilisemat perioodi, mitte aastat 2003. Tunnistaja HZ ütluste kohaselt ei ole lumetormide ajal teid puhtaks lükatud. Drenaaž ei toimi. Turvateenuse osutamist ei ole tunnistaja täheldanud. 2003.a põiktänava lõppudes tänavavalgustuse lambid ei põlenud. Tunnistaja RO ütluste kohaselt ei koristata teedelt tolmu ega lapita ka auke. Talvel ei toimu tänava soolatamist ja liivatamist, samuti ei toimu lume äravedu. Väljaspool aedasid olevatel haljasaladel ei toimu prahi koristamist ja muru niitmist. Drenaaž ei toimi. Tunnistaja AS ütluste kohaselt aitas ta kostjal maja ehitada alates 1999.a kuni 2003.a-2004.a. Talvel seal lund ei koristatud, samuti ei põlenud tänavavalgustus. Eeltoodust tulenevalt on tunnistajate HZ, RO ja AS ütlustega tõendatud, et teede korrashoiu teenust nõuetekohaselt ei ole osutatud. Tunnistaja HZ ütlustega on leidnud kinnitamist, et turvateenuse osutamist ei toimunud. Tunnistajate HZ ja RO ütlustega on tõendatud, et drenaaživõrkude hooldust ei ole hageja nõuetekohaselt teinud. Tunnistajate HZja ASütlustega on tõendatud, et kostja krundi juures 2003.a tänavavalgustus ei töötanud. Tunnistaja RO ütlustega on leidnud kinnitamist, et haljasaladel muru ei niidetud. Asjasse puutumatu on hageja väide, et Viimsi valla heakorraeeskirjade kohaselt on XXX elanike kohustus haljasalasid niita. Kohus on seisukohal, et poolte omavahelises suhtes on hageja võtnud lepinguga kostja eest kohustuse niita ja hoida korras XXX asumis kostja kinnistu piiridest välja jäävat haljasala. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale 2003.a teeninduslepingus sätestatud teenuseid. Eeltoodust tulenevalt, kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjale osutanud teeninduslepingus sätestatud teenuseid 2003.a, siis on kostja poolt lepingu ülesütlemine seaduslik.
Hageja on väitnud, et kostja ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kostja poolt 07.04.2003.a esitatud avaldust saab käsitleda võlaõigusseaduse § 114 sätestatud täiendava tähtaja andmisena kohustuse täitmiseks. Kuna hageja oma kohustusi ei täitnud, siis oli kostja õigustatud 28.07.2003.a avaldusega lepingu üles ütlema. Arvestades, et lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuli ette teatada kaks kuud, siis tuleb lepingu lõppemise päevaks lugeda 28.09.2003.a. Kuna kostja on teeninduslepingu üles öelnud, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt teeninduslepingus sätestatud tasu. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.