Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS SEB Pank esitas 23.10.2009.a kohtule hagiavalduse Rxxx Jxxxxxxxxx vastu võlgnevuse 97 802,02 krooni ja põhinõude summadelt viivise nõudes kuni nõude rahuldamiseni. Hagiavaldus on esitatud poolte vahel 17.10.2006.a. sõlmitud soovilaenu lepingu nr . L060047236 alusel, mis on sõlmitud kostja poolt 05.10.2006 esitatud soovilaenu avalduse alusel. Lepingu alusel väljastas hageja 18.10.2006 kostjale laenusumma 75000 krooni ja kostja kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel perioodil 12.11.2006 kuni 12.10.2010.a. Lepingu p.4 lepiti kokku intressimäär 16% aastas. Kostja täitis laenulepingu järgseid kohustusi ebakorrapäraselt, tasudes põhiosa makseid ja intressi vaid 13.novembril 2006 ja 30.mail 2007. Kirjalikele nõuetele võlgnevus likvideerida kostja ei reageerinud. 01.04.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, teatades lepingu ülesütlemisest 29.aprillist 2009. 12.05.2009 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kostja esitas 25.06.2009 sellele vastuväite ja maksekäsu kiirmenetlus läks üle hagimenetluseks. Kostja võlg seisuga 21.10.2009 on kokku 97 802.02 krooni, millest 66 848.03 krooni on põhiosa võlgnevus, 21 446.28 krooni intressivõlgnevus ja 9 507.71 krooni viiviste võlgnevus. Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud ja kostja rikkumine seisneb tasumata jäänud maksetes. Kostja kohustus lepingut täita tuleneb Võlaõigusseaduse §-st 396 lg.1, §-st 82 lg.1 ja § -st 100. Hageja oli VÕS § 101 lg.1 p.4, § 399 lg.1 p.1,2 ja § 196 lg.2 alusel õigustatud lepinguid üles ütlema. Hageja andis enne lepingu ülesütlemist kostjale VÕS § 196 lg.2 sätestatud tähtaja (28.aprill) võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja võlgnevusi ei kustutanud, hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Pärast lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja võlg laenusumma põhiosa eest 66 848.03 krooni. VÕS § 397 lg.1 järgi oli kostjal kohustus tasuda intressi, intressimäär lepiti lepingus kokku 16% aastas. Seisuga 21.10.2009 on kostja intressivõlg 21 446.28 krooni. VÕS § 101 lg.1 p.6, § 113 lg.1, § 415 lg.1 alusel on kostja kohustatud tasuma viivist, mida hageja on lepingus kokku lepitu alusel arvutanud 16%-lisest viivisemäärast lähtudes (arvutus tl.35, hagi lk.4) summas 9 507.71 krooni. TsMS § 367 alusel palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud viivised alates 22.10.2009 16% aastas võla põhiosalt, s.o. summalt 66 848.03 krooni, kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja on tasunud nõude põhiosalt (66 848.03 krooni) riigilõivu 8500 krooni (maksekäsu kiirmenetluses 2005.44 krooni ja täiendavalt 6494.56 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 97 415.79 krooni, millest võla põhiosa 66 848.03 krooni, intress 21 446.28 krooni ja viivised 9 507.71 krooni, tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 16% aastas, riigilõivu 8500 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 27.novembriks 2009.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on 20.11.2009.a kostja poolt vastu võetud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. AS SEB Pank on sama nõudes esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on Pärnu Maakohtus menetlusse võetud 15.05.2009a ja menetlus lõpetatud 11.09.2009a,

2 (5)

kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele (tl.5) märgib kostja, et ta vaidleb vastu kogu nõudele. Temale kui ebastabiilse maksekäitumisega isikule ei oleks tohtinud üldse laenu anda. Ta on olnud aastaid avalikes teadaannetes ja muudes maksehäireregistrites arvel kui maksevõlglane. Panga krediidikomisjon oleks krediteerimise käigus pidanud märkama, et kostjast laenu tagastajat ei ole. Seoses sellega oleks pidanud otsustama laenu mitte anda. Laenu võtmine oli kõigile peale sunnitud tegevus, sest kõikjal tehti ajupesu ja jäeti inimestele mulje, et peabki laenu võtma. Usaldus kasvava majanduse ja helge tuleviku ees oli sund. Riik, kes ei kaitse oma ühiskonnaliiget mõjutatavuse eest, ei peaks nüüd inimesi karistama pealesunnitud laenukoormaga ja eraisiku pankrotiga. Kohus määras asjas kohtuistungi 21.detsembril 2009a. Hageja teatas, et soovib asja läbivaatamist ilma hageja osavõtuta ja hagi rahuldamist (tl.5758). Kostja selgitas kohtuistungil, et ei vastanud kohtule kirjalikult, kuna vastas maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtule. Kostja tunnistab, et võttis pangalt laenu, kuid kostja hinnangul väljastas pank talle laenu liiga kergekäeliselt, kontrollimata ja arvestamata isikuandmeid. R.Jxxxxxxxxx sõnul on ta ebastabiilsete maksete tõttu kirjas Maksehäirete registris ca 10 aastat. Laenu eest osteti firmale, kus R.Jxxxxxxxxxoli osanik, autode järelhaagiseid, mis hiljem maha müüdi. Osalus R.Jxxxxxxxxxx selles firmas samuti enam ei ole. Kostja avaldab, et on 2 aastat töötu olnud ja elab vanemate juures, nende kulul, seetõttu ei ole tal võimalik pangale võlgnevust praegu tagasi maksta. Kostja arvates peaks pank, talle kergekäeliselt väljastatud laenu, kahjuna oma kuludesse kandma. Kahjudeks peab kostja summat, mille pank on talle laenuna väljastanud.

KOHTU SEISUKOHT.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on kirjutanud ja saatnud hagejale avalduse, milles on väljendatud selge soov saada laenu. Kostja on põhjendanud laenu küsimise vajadust- auto haagistepargi laiendamine- ja laenu saamiseks vahetanud panka (varem oli Hansapanga klient). Laenu tagastamise tähtaeg on kokku lepitud laenuvõtja soovile vastavalt – 4 aasta pärast, s.o. 12.10.2010. Laenusaamise avalduse esitamisest kuni laenulepingu sõlmimiseni 17.10.2006 oli kostjal piisavalt aega võetavate kohustuste üle järele mõelda, laenu tagastamise tähtaeg on mõõdetav aastates. Lepingus p.8 on märgitud ka krediidi brutosumma, s.o. kõigi laenu tagasimaksmiseks ning intressi ja muude maksekulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma ja see on 103355 krooni. Kostja kohustused hageja ees tulenevad laenulepingust, mille sõlmimisest oli kostjal võimalik hoiduda. Laenuandjal on õigus eeldada, et laenuvõtja on heauskne ja valmis võetavaid kohustusi kohaselt täitma. Kostja on jätnud ja laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui

3 (5)

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtule esitatud tõenditest nähtub (laenumaksete aruanne tl.25-26), et kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ja laenuandjale maksmine on toimunud vaid kahel kuupäeval13.novembril 2006 ja 30.mail 2007.Sealjuures on 30.mail 2007 makstud ka detsembris 2006, jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis 2007 tasumata jäänud maksed. Kogu laenusummast on hagi esitamise ajaks tasumata 66 848.03 krooni. Kostja ei ole tasumata summade suurust vaidlustanud, mistõttu kohus loeb need õigeksvõetuks. Tasumata intressisumma on 21 446.28 krooni. Hageja on arvutanud viivist VÕS § 113 lg.1 alusel (Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.).Pooltevahelises lepingus on lepitud kokku (p.4) intressimäär 16% aastas. Hageja on vastavalt sellele arvutanud viivist alates 12.juunist 2007 (tl.15,28) kokku 9 507.71 krooni. Kokku lepingust tulenev võlgnevus 97415.79 krooni. Kohus ei nõustu kostja lähenemisviisiga laenuvõtmisele: et ühiskonnaliikmetes on kujundatud hoiak, et nad peavad laenu võtma ja hageja, kes andis laenu kostjale kui halva maksekäitumisega isikule, peaks sellest tuleneva kahju ise kandma. Kostja võlasuhe hageja ees tuleneb personaalselt kostjaga sõlmitud laenulepingust, mida sõlmides kostja ise füüsilise isikuna lubas ja kinnitas, et täidab oma kohustused. Antud lubadused tuleb täita ja seda hageja kostjalt ka nõuab. Kohustus laen tasuda (kasvõi hiljem ja pikema perioodi jooksul) ei ole karistus, vaid kostja enda poolt antud lubadus. Kuna kostja ei ole täitnud antud lubadust nii nagu esialgselt kokku lepitud, vaid hiljem, on hagejal õigus TsMS § 367 alusel selle aja eest nõuda viivise tasumist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 8500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Praeguseks on teada menetluskuludest riigilõiv 8500 krooni, mille kohus kostjalt välja mõistab. Kohtunik Ü.Raag

4 (5)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.