Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-09-56616 Menetluse käik Korteriühistu Siimusti-56 esitas 29.10.2009. a kohtule hagiavalduse Kxxxx Axxxx vastu 4320,65 krooni nõudes. Kohus võttis hagi 10.11.2009. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama. 30.10.2009. a esitas hageja hagi tagamise avalduse. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 30.10.2009. a määrusega ja hageja taotlusel otsustas kohus hagi tagamise abinõuna keelata kohtutäitur Ivi Kalmetil kinnistu registriosa nr 1838735, asukoht Siimusti 56 Jõgeva vald, reaalosa korterile nr xx, enampakkumisel saadud müügihinnast teiste nõuete täitmisel alles jäänud summast 5320,65 krooni üleandmine kostjale. Kohus määras, et nimetatud summa tuleb hoiustada kohtutäituri ametialasel arveldusarvel kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kostja teatas 30.11.2009. a kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi õigeks ega esita nõudele vastuväiteid. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on Jõgevamaal Jõgeva vallas Siimusti 56 asuva elamu korteri nr 11 omanik ja korteriühistu Siimusti 56 liige. Korteriühistu põhikirja p 3.2.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sisseastumismaksu ja osamaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras ja suuruses ning p 3.2.3. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja tähtajal. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. VÕS § 108 lg 1 näeb ette õiguskaitsevahendina, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 445 lg 1 ja 2 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise abinõue lahendi jõustumisel ja määrab, et kohtutäituri juures hoiustatud summa tuleb lahendi täitmiseks välja maksta hagejale. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-09-56616 TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja hagi tagamise avalduse esitamise eest riigilõiv summas 450 krooni, kokku riigilõiv 1450 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.