Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Gennadi Kohtov, Aleksander Kurnassov ja Vassili Lebedev esitasid Tartu Maakohtule hagi MTÜ Jahiühing Mäger vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.02.2008 kostja juhatuse koosolek, mille päevakorra 2. punkt käsitles Kolkja sektsiooni jahimeeste G. Kohtovi, A. Kurnassovi ja V. Lebedevi poolt 23.01.2008 aset leidnud juhtumeid Koosa sektsiooni jahialal ja sellega kaasnenud ebaväärikat käitumist ning jahiühingu sisekorra kokkulepete rikkumist. Nimetatud päevakorra punkti kohaselt otsustati hagejad MTÜ-st Jahiühing Mäger välja heita seoses suuliste omavaheliste jahimaade piiritlemisega, jahipidamist ja jahieetikat reguleerivate kokkulepete rikkumisega ning seos jahipidamisega keelatud alal, millega kahjustati kostja mainet. 18.04.2008 esitasid hagejad kaebuse kostja juhatuse 01.02.2008 protokolli nr 1 otsuse 2.1 kehtetuks tunnistamiseks. Samuti esitasid hagejad avalduse, milles palusid üldkoosoleku kokkukutsumist kaebuse arutamiseks. 23.05.2008 toimus kostja üldkoosolek. Päevakorra 1. punkt oli hagejate 18.04.2008 kaebuse arutamine. Kostja üldkoosolek otsustas jätta jõusse juhatuse 01.02.2008 protokolli nr 1 punkti 2.1, millega otsustati hagejad välja heita kostja liikmete hulgast MTÜ Jahiühing Mäger põhikirja p 6 lg 1 alapunkti 2 alusel, s.o ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. MTÜ Jahiühing Mäger põhikiri sätestab, et liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirja järgimata jätmisel, ühingu olulisel määral kahjustamisel, ning liikmemaksu tasumata jätmisel. Juhatuse koosoleku protokollist tuleneb, et seoses MTÜ Jahiühing Mäger liikmete omavaheliste jahimaade suulise piiritlemisega on hagejad rikkunud jahipidamist ning jahieetikat reguleerivaid kokkuleppeid ning pidanud jahti keelatud alal, millega on kahjustanud jahiühingu mainet. Nimetatud otsusest ei selgu, millistest kokkulepetest on juttu, kes on need liikmed, kellega suuliselt kokku lepiti, ning milles kokku lepiti. Kokkulepete olemasolu ei ole tõendatud. Lisaks ei ole arusaadav, mis on need jahipidamist ning jahieetikat reguleerivad kokkulepped, mida rikuti, ning milles rikkumine seisnes, ja mida tähendab otsuse kontekstis jahipidamiseks keelatud ala, kus see konkreetselt asub ning millal hagejad on nimetatud alal jahti pidanud. Hagejad pidasid jahti Koosa sektsiooni jahialal, mis on osaks kostja jahipiirkonnast, mistõttu on põhjendamatu väide, nagu oleks jahti peetud selleks keelatud alal. Samuti ei nähtu otsusest, mil moel ja kelle ees on MTÜ Jahiühing Mäger mainet

rikutud. Kostja juhatuse üldkoosoleku otsused on põhjendamata ning vastuolus põhikirja ja seadusega. MTÜ Jahiühing Mäger vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt on 23.05.2008 üldkoosoleku otsuse, millega arutati hagejate väljaheitmist ühingust, poolt hääletanud 38 mittetulundusühingu liiget, seega enam kui 2/3 hääletamisel osalenutest. Hagejatele olid teada suulised kokkulepped, millised olid jahiühingu erinevate sektsioonide liikmetele jahipidamiseks lubatud jahialad. Selliseid kokkuleppeid on korduvalt arutatud ühingu üldkoosolekutel ja neid on selgitatud ka hagejatele. Hagejad heideti jahiühingust Mäger välja põhikirja p 6 lg 1 p 2 alusel ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Ühingut ja tema mainet kahjustas olulisel määral hagejate käitumine, sest hagejad ilmutasid jahiala piiride rikkumisega ja jahipidamisega neile kui Kolkja sektsiooni liikmetele mittelubatud Koosa sektsiooni jahialal lugupidamatust ühingu kujunenud sisekorra ja ülejäänud ühingu liikmete suhtes, sellega ühingut oluliselt kahjustades. Ühingu maine kahjustamine väljendus ka V. Lebedevi ebaväärikas käitumises Varnja piirivalvekordoni piirivalvurite ees, kes avastasid hagejate jahipidamise Koosa sektsiooni jahialal ja kellelt nõuti hagejate poolt haavatud, kuid metsa jooksnud uluki üleandmist hagejatele. Jahiühingut kahjustasid hagejad ka sellega, et pidasid jahti kahe kinnistu vahetus naabruses, kus kinnistute omanikud olid juba aastatel 2005-2006 Tartumaa Keskkonnateenistusele esitanud taotluse jahipidamise keelustamiseks. Jahiühingut kahjustati ka sellega, et A. Kurnassovit karistati 24.01.2008 jahiseaduse (JahiS) § 47 lg-s 3 sätestatud rikkumise eest 23.01.2008 jahipidamisel rahatrahviga.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 15. detsembri 2008 otsusega hagi ning tunnistas kehtetuks MTÜ Jahiühing Mäger 23.05.2008 üldkoosoleku otsuse, millega jäeti jõusse MTÜ Jahiühing Mäger juhatuse koosoleku otsus, millega arvati ühingust välja G. Kohtov, A. Kurnassov ja V. Lebedev. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja põhikirja p 6 lg 1 p-des 1-3 on sätestatud, et liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirja järgimata jätmisel, ühingu olulisel määral kahjustamisel ja liikmemaksu tasumata jätmisel. Juhatuse 01.02.2008 protokollist nähtub, et hagejad otsustati kostja liikmete hulgast välja arvata seoses kostja liikmete suuliste omavaheliste jahimaade piiritlemist, jahipidamist ja jahieetikat reguleerivate kokkulepete rikkumisega ja jahipidamisega keelatud alal. Kostja ei põhjendanud, mil moel ning kelle ees on hagejad olulisel määral kahjustanud jahiühingu mainet. MTÜ Jahiühing Mägeri jahipiirkonnad on Kallaste, Alatskivi, Koosa ja Kolkja jahiala. Tunnistajate O.O. , S.I. ja J.V. ütluste kohaselt eksisteerisid suulised ühingusisesed kokkulepped jahisektsioonide jaotuste kohta jahimeeste vahel, millest hagejad pidid olema teadlikud. O.O. sõnul teab ta jahipiirkondade jagamisest. K. selgitas talle piirkondade jagamisest, see oli kuskil 2006. aastal. Seda selgitati koostöö pärast. Jahindusklubis on jahipiirkondade kaart, mida tunnistaja on vaadanud. Kohus leiab, et ühingu maine oluline kahjustamine saab toimuda ainult väljapoole, seega ei ole antud asjas relevantne asjaolu, kas hagejad pidasid jahti oma sektsiooni väliselt või mitte, kuna vastav aspekt omab tähtsust ainult jahiühingu siseselt. Ühingu väljakujunenud sisekorra rikkumine hagejate poolt võib olla ebaviisakas ning ka ebaeetiline käitumine teiste ühinguliikmete suhtes, kuid ei saa kahjustada oluliselt ühingu mainet väljaspool ühingut. Sektsioonide kohta ei ole tehtud märget ühingu põhikirja. Tuvastatud on, et hagejad viibisid jahipidamise ajal enda jahiühingu jahiterritooriumil, mida kinnitasid ka piirivalvekordoni

ülema O.O. ütlused. Kostja ei põhjendanud, milliseid kahjulikke tagajärgi on talle kaasa toonud hagejate käitumine jahi pidamisel väljaspool neile ühingusiseselt ette nähtud piirkonda. Tunnistaja O.O. sõnul kaks päeva pärast 23. jaanuari käis hommikupoolikul piirivalvuri juures V. Lebedev. Ta oli kordoni uksel umbes 15 minutit ja nõudis agressiivselt metssiga, mis olevat piirivalve käes. Kohus leiab, et V. Lebedevi käitumine piirivalvuri juures sea nõudmisel võis sisaldada endas küll teatavat ebaväärikuse elementi, kuid kostja põhikiri näeb ette liikme ühingust väljaheitmise ühingu olulisel määral kahjustamise, mitte pelgalt ebaväärika või ebaviisaka käitumise eest. V. Lebedevi väljaheitmisega jahiühingust seetõttu, et ta käitus ühe või kahe inimese ees lühiajaliselt ebaväärikalt, on kostja rakendanud V. Lebedevi suhtes ebaproportsionaalselt rangeid meetmeid. V. Lebedevi taoline käitumine ei saanud kahjustada kostja mainet olulisel määral. Kostja ei tõendanud, milline täpselt nägi välja V. Lebedevi käitumine mainitud ajahetkel. Kohtule ei ole teada, milline oli V. Lebedevi sõnaline ning füüsiline väljendus sea nõudmise hetkel. Seega ei saanud V. Lebedev oma käitumisega kahjustada kostjat sellisel määral, et see annaks alust tema ühingust väljaheitmiseks. Kinnistute omanikud on Keskkonnateenistusele esitanud taotlused jahipidamise keelustamiseks Vanaussiaia küla territooriumidele jäävatel kinnistutel. Samas pidasid hagejad jahti jahiühingu territooriumil, mitte keelatud alal. Tunnistaja J. V ütlustest tuleneb, et ei ole täpselt pandud paika, kui kaugel tohib keelualast jahti pidada ning et selliseid piirkondi lihtsalt välditakse. Seega ei olnud kostjal olemas täpseid reegleid jahipidamise kohta keelualade läheduses ja hagejad pidasid jahti lubatud alal. Hagejad ei saanud õiguspärase käitumisega kahjustada jahiühingu mainet. Kostja väitis, et jahiühingut kahjustati ka sellega, et A. Kurnassovit karistati 24.01.2008 JahiS § 47 lg-s 3 sätestatud rikkumise eest 23.01.2008 jahipidamisel rahatrahviga. Samas ei ole kostja põhjendanud, kelle ees konkreetselt ning kuidas on A. Kurnasssov ühingu mainet olulisel määral kahjustanud. Hagejate väljaheitmine MTÜ-st Jahiühing Mäger üldkoosoleku otsuses nimetatud tingimustel on vastuolus seaduse, ühingu põhikirja. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS MTÜ Jahiühing Mäger esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 15. detsembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata G. Kohtovi, A. Kurnassovi ja V. Lebedevi hagi MTÜ Jahiühing Mäger üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Apellatsioonkaebuse kohaselt arvati hagejad MTÜ Jahiühingu Mäger liikmete hulgast välja jahiühingu mainet rikkuva tegevuse tõttu. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et jahiühingu siseste suuliste kokkulepete rikkumist ei saa pidada ühingut ja tema mainet kahjustavaks käitumiseks. Kohus ei ole hagejate käitumisele hinnangut andes arvestanud jahindust reguleerivate õigusnorme ning jahieetika norme ning on seetõttu jõudnud alusetult järeldusele, et hagejate väljaheitmine MTÜ-st Jahiühing Mäger ei olnud proportsionaalne rikkumiste raskusega. Kostja on esitanud tõendid hagejate käitumise tõttu jahi pidamisel väljaspool ühingusiseselt ette nähtud piirkonda jahiühingule tekkinud kahjuliku tagajärje, s.o jahiühingu maine kahjustamise kohta. Tunnistaja O.O. ütlustega on tõendatud, et 23.01.2008 hagejate poolt võõra jahisektsiooni maadel peetud jahi tõttu kutsuti välja Keskkonnainspektsiooni esindajad, samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et V. Lebedev käitus järgneval päeval võimuesindajate suhtes ebaviisakalt nõudes piirivalvuritelt surnud uluki üleandmist. Lisaks sellele on kostja esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et Keskkonnainspektsioon on karistanud A. Kurnassovit 24.01.2008 rahatrahviga JahiS § 47 lg 3 sätestatud rikkumise eest 23.01.2008 jahipidamisel.

Tunnistaja S.I. ütlused tõendavad, et jahiühingu liikmeid, seega ka hagejaid, informeeriti liikmeks astumisel asjaolust, et jahiühingu kasutuses olev jahimaa on jagatud kolme eri jahisektsiooni vahel. Hagejate poolt 23.01.2008 jahi pidamisel väljaspool ühingusiseselt ette nähtud piirkonda ei teavitanud nad jahi pidamisest jahisektsiooni, kelle territooriumil nad jahti pidasid ega ka jahiühingu juhtkonda. Seetõttu ei olnud võimalik jahiühingul informeerida vastava järelpärimise saamisel piirivalvet toimuvast jahist ning hagejad andsid alust kahtlustusteks ebaseaduslikus jahipidamises. Hagejad pidasid jahti jahimaadel, mille kasutamiseks ei ole jahiühingul sõlmitud lepinguid. Jahipidamise koht asus vahetus läheduses kinnistutega, mille omanikud on keelanud otsesõnu jahipidamise oma kinnistul. Jahiühingu sisemise kokkuleppe kohaselt ei peeta nimetatud aladel jahti vältimaks võimalikke probleeme kinnistuomanikega, kes on keelanud oma maadel jahi pidamise. Tunnistaja O.O. ütluste kohaselt said nad teate Kargaja küla lähistel laskude kuulmise kohta õhtul kella kuu paiku. Kirde Piirivalvekordoni teatise kohaselt on Varnja piirivalvekordoni poolt laskude kuulmise ajaks fikseeritud 18.16. Internetis www.ilm.ee avaldatud andmete kohaselt loojus 23.01.2008 päike kell 16.13. Seega pidasid hagejad jahti võõral kinnistul pärast päikeseloojangut. JahiS § 16 lg 2 kohaselt tohib eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Seega rikkusid hagejad pärast päikeseloojangut jahti pidades jahi korraldamise nõudeid. Samuti rikkusid hagejad viibides pärast päikeseloojangut võõral kinnisasjal asjaõiguse (AÕS) § 142 lg 2, mis keelab võõral piiramata ja tähistamata kinnisasjal omaniku loata viibimise päikeseloojangust päikesetõusuni. Ainuüksi eeltoodud faktid kahjustavad jahiühingu mainet, luues pildi jahiühingusse kuuluvatest jahimeestest kui inimestest, kes isiklikust kasust lähtudes ei hinda teiste isikute õigusi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada asjaolu, et öises metsas kostavad lasud küll kaugele, kuid laskude sooritamise kohta ei ole võimalik kuulmise järgi üheselt kindlaks teha. Laskude kõlamine õhtusel pimedal ajal piirkonnas, kus kinnistu omanikud on keelanud jahi pidamise, seab kohalike elanike silmis kahtluse alla sellisel ajal toimuva jahi seaduslikkuse ja piirkonna jahimeeste aususe ning seadusekuulekuse. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et V. Lebedevi ebaväärikas käitumine Varnja piirivalvekordoni piirivalvurite ees ei ole käsitletav kostja maine kahjustamisena olulisel määral. Tulenevalt sellest, et jahiühingu jahimaadel asub piirivalvekordon ning jahiühing suhtleb jahpidamise korraldamisel sageli piirvalvuritega, on välja kujunenud tava, et jahimehed ei suhtle jahipidamisel piirivalvega eraisikutena vaid kui jahiühingu liikmed. Seega V. Lebedev ei esinenud piirivalvekordoni piirivalvuritega suheldes eraisikuna, vaid jahiühingu liikmena, kes nõuab oma jahisaagi väljaandmist. O.O. ütluste kohaselt leidsid piirivalvurid hagejate poolt haavatud uluki surnuna metsast alles pärast V. Lebedevi intsidendi toimumist 24.01.2008. JahiS § 51 lg 3 ja 4 tulenevalt kuulub jahimaadelt surnuna leitud suuruluk jahipiirkonna kasutajale. Hagejad rikkusid jämedalt jahieetika reegleid jättes rakendamata kõik vajalikud ja võimalikud meetmed raskelt haavatud uluki leidmiseks ning jättes haavatud looma metsa piinlema. Samuti puudus neil alus minna metsa jäetud haavatud ulukit nõudma piirivalvuritelt. Kohus on pealiskaudselt suhtunud asjaolusse, et A. Kurnassovit karistati 24.01.2008 rahatrahviga JahiS § 47 lg 3 sätestatud rikkumise eest 23.01.2008 jahipidamisel. Jahiühingu liikmete karistamine jahiseaduse nõuete rikkumise eest heidab halba varju tervele jahiühingule ja võib tekitada alusetuid kahtlusi jahiühingu ülejäänud liikmete seadusekuulekuse ja jahipidamise ning jahieetika kohta käivate teadmiste ning oskuste piisavuse osas. Seaduseandja peab jahiseaduse sätete rikkumist oluliseks rikkumiseks.

JahiS § 16 lg 2 p 3 sätestab, et juhul kui jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks kehtiv karistus jahiseaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide rikkumise eest, tunnistatakse jahipiirkonna kasutajale väljastatud jahipiirkonna kasutusluba kehtetuks. Jahiühingu maine üldsuse silmis kujuneb jahiühingu liikmete käitumise põhjal. Arvestades jahiühingu kasutuses oleva territooriumi suurust, erinevaid jahipidamise viise ning asjaolu, et jahti ei peeta järelvalveasutuse vahetu järelevalve all, esitatakse jahimeeste moraali ja eetika suhtes kõrgendatud nõudmisi. Seetõttu ei saa ka jahiühing oma liikmete poolt jahi pidamise käigus toime pandud õigusrikkumistesse ja ebaeetilisse käitumisse suhtuda leebelt ning peab igasugustesse üleastumistesse suhtuma täie rangusega. G. Kohtov, A. Kurnassov ja V. Lebedev vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti järeldanud, et ühingu maine kahjustamine saab toimuda ainult väljapoole ning seega ei ole relevantne asjaolu, kas vastustajad pidasid jahti oma sektsiooni väliselt või mitte. Vastustajad nõustuvad kohtuga ka selles osas, et kostja ei ole kohtule põhjendanud, milliseid kahjulikke tagajärgi on jahiühingule kaasa toonud vastustajate käitumine jahi pidamisel väljaspool ühingusiseselt ettenähtud piirkonda. Apellant ei täpsusta, milliseid konkreetseid jahindust reguleerivaid õigusnorme ja jahieetika norme kohus oleks pidanud arvestama. Apellant heidab vastustajatele ette, et nad ei teavitanud 23.01.2008 jahipidamisel jahipidamisest jahisektsiooni, kelle territooriumil nad jahti pidasid ega ka jahiühingu juhtkonda. Apellant ei täpsusta aga seda, kust tulenes vastustajate kohustus informeerida vastavat jahisektsiooni ning ja jahiühingu juhtkonda konkreetsest jahipidamisest. Jahiühingul ei olnud olemas täpseid reegleid jahipidamise kohta keelualade läheduses ning vastustajad pidasid jahti lubatud alal. Õiguspärase käitumisega ei saanud vastustajad kahjustada jahiühingu mainet. Jahipidamine teise sektsiooni alas omab tähtsust ainult jahiühingu siseselt. Selle tegevusega ei ole jahiühingu maine kahjustamine võimalik. V. Lebedevi poolt surnud uluki üleandmise nõudmine võis küll sisaldada teatavat ebaväärikuse elementi, kuid põhikiri näeb isiku väljaheitmise õiguse ette siis, kui ühingut on olulisel määral kahjustatud. Uluki nõudmise intsidenti ei saa pidada jahiühingut oluliselt kahjustavaks.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

pärast päikeseloojangut, millega rikkusid JahiS § 16 lg-s 2 sätestatud jahi korraldamise nõudeid ja AÕS § 142 lg-s 2 sätestatud pärast päikeseloojangut võõral kinnistul viibimise keeldu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole apellant asja läbivaatamisel maakohtus nimetatud asjaolusid esile toonud ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejate ühingust väljaheitmise otsustamisel neid väidetavaid rikkumisi arvestanud. Apellant ei ole kaebuses põhjendanud nimetatud uue asjaolu esitamise lubatavust.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.