Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
11.01.2010, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-59879
Tsiviilasi
AS-i U-K pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Võlgnik: AS U-K (registrikood xxx, asukoht xxx), juhatuse liige L L
Menetlusosalised ja nende esindajad
15.12.2009 Istungi toimumise aeg Istungil osalejad
Võlgniku esindaja juhatuse liige L L (ik 35809150286) Võlgniku lepinguline esindaja: adv Aleksei Ratnikov Ajutine pankrotihaldur: Peeter S (OÜ Haldur ) Tõlk Jelena Kremez
Rahuldada AS U-K (registrikood XXX, asukoht XXX)
pankrotiavaldus.
Välja kuulutada AS U-K (registrikood XXX) pankrot 11.01.2010 kell 16.00. Nimetada AS U-K (registrikood XXX) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur: Peeter S (OÜ Haldur ). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 27.01.2010.a kell 11:00 Kentmanni 13, saal 311. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotimäärusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Saata kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Menetluskulude jaotus Määrata pankrotivarast ajutise halduri Peeter S (ik XXX ) töötasuks 29 640 krooni ja kulutusteks 4238 krooni. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 16.11.2009 esitas AS U-K pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.Võlgniku tegevusalaks vitraažkonstruktsioonide, tuletõkkeuste ja-väravate tootmine ning paigaldus. Võlgniku aktsiakapital on 1 000 000 krooni ning omakapitali suuruseks 30.09.2009 seisuga on -7 043 888 krooni. 2008 aastal langes käive kuni 47 mln kroonini, kuid 2009 langesid mahud miinimumini. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on ettevõtte võlad 26 471 505 krooni ja vara raamatupidamise arvestuse järgi 19 427 617 krooni. Äriühingu juhatus ei pea otstarbekaks tegevust jätkata ning seetõttu on esitatud pankrotiavaldus. 17.11.2009 Harju Maakohtu määrusega on algatatud pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Peeter S. Ajutise pankrotihalduri arvamus Aruande kohaselt makseraskused tekkisid 2008.a. ja alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a. Esialgsetel andmetel on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikme tegevuses ei ole tuvastatud. Maksejõuetuse põhjusteks on mitu asjaolu: 2008.a. jätkus mahtude langus ehitusturul nii Eesti Vabariigis kui ka teistes piirkondades, kuhu võlgnik oma toodangut tarnis. See omakorda tingis tellimuste ja müügikäibe vähenemise ca 30 % võrreldes 2007.a. Süvenesid ostjate makseraskused, mistõttu kätte saamata on üle 4 miljoni krooni tarnitud kaupade eest ning suuremas osas on nõuded lootusetud. Perspektiivsed suurtellijad Lätis ja Venemaal lükkasid uute objektide alustamist pidevalt edasi. Võlgnik ei suutnud ülalnimetatud asjaoludel tekkinud käibevahendite defitsiidi tingimustes teenindada pangalaene ning AS Swedbank ütles 20.10.2009.a. laenulepingud üles. Maksejõulisusele mõjus negatiivselt rahaliste kohustuste tootmishoonega seotud kinnistute väljaostmisega AS-lt K.
oluline
suurenemine
seoses
Vara võimaliku tagasivõitmise võimalus pankrotivarasse on olemas. Äriühingul on bilansi kohaselt käibevara 6 221 389 krooni, millest ca 70 % moodustavad nõuded ostjate vastu, s.h. Venemaal ja Lätis asuvad äriühingud. Materiaalse põhivara bilansiline väärtus on 12 475 171 krooni, immateriaalse põhivara väärtus 278 802 krooni. Varade bilansiline väärtus on seega 18 975 361 krooni. Samas on teada, et 20.11.2009.a. oli kohtutäitur K. Põlts välja kuulutanud sissenõudja AS-i Swedbank avalduse alusel võlgniku vara enampakkumise alghinnaga 8 244 840 krooni. Panga sissenõutavaks muutunud nõue moodustab seejuures 29 640 000 krooni. Võlgniku lühiajalised bilansilised kohustused moodustavad 26 633 373 krooni, s.h. laenukohustused 18 482 217 krooni; pikaajalised kohustused puuduvad. Samas on teada, et AS-i
Swedbank nõue ca 11 000 000 krooni suurem. Võlgniku varad katavad pankrotimenetluse kulud. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alus välja kuulutada AS-i U-K pankrot. Haldur on taotlenud määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S töötasuks 29 640 krooni, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 4 238,90 krooni ning välja mõista need võlgnikult. 15.12.2009 kohtuistungil võlgniku esindajal ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid esitada ei ole, nõus tasu ja kulutuste taotlusega. Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on varade bilansiline väärtus 18 975 361 krooni ning võlgniku lühiajalised bilansilised kohustused moodustavad 26 633 373 krooni, s.h. laenukohustused 18 482 217 krooni; pikaajalised kohustused puuduvad. Kuna nimetatud summale võib nõuete esitamise käigus lisanduda ka intresse, leppetrahve, viiviseid jms., siis võlgnevuste tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist, halduri poolt nende kontrollimist ja nõuete kaitsmist. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist, mille tagajärjel ei saanud võlgnik ettenähtud ajal ja ulatuses täita oma rahalisi kohustusi ja jäi oma võlausaldajatele võlgu. Halduri aruande kohaselt esialgsetel andmetel on mõningaid summasid pankrotimenetluse käigus tõenäoliselt võimalik tagasi võita. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on ainuvõimalik lahendus kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Lähtuvalt PankS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Eelnimetatust järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske
hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 29 640 ( 22,8 töötundi* tariif 1300) krooni ja kulutusteks 4238.90 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 29 640 krooni ja kulutusteks 4238.90 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 29 640 krooni ja kulutusteks 4238.90 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S . TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.