Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

17.11.2008 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Peeter Hade (kostja) vastu 22.05.2003 sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingu ja Tele 2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 11 174,20 krooni (põhinõue 5587,60 krooni ja viivisenõue 5586,60 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 11 174,20 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud 3100 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on kostja kätte saanud isiklikult 10.11.2009. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikult vastanud. 23.12.2009 esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, paludes mõista kohtuotsusega kostjalt välja ka hageja menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta nii kirjeldava kui põhjendava osa. TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Arvestades hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega. Kostja kohustus osutud teenuste eest tasuma talle esitatud arvete alusel. Tele 2 mobiiltelefoniteenuste leping (tl 8), mis on tekkinud võlgnevuse aluseks, käib telefoni kohta, mille number on 058004017. Kohtule esitatud arved (tl 12-13, 14-15, 16-17, 18-19, 20-21) sisaldavad ka telefonile numbriga 058004061 osutatud teenust. Samas ei ole hageja käesolevas tsiviilasjas esitanud kostja vastu nõuet, mis tuleneb mõnest muust Tele2 ja kostja vahel sõlmitud lepingust (nt liitumisleping), mille kohaselt Tele2 Eesti AS osutas kostjale teenust (nt telefonile numbriga 058004061). Kohtule esitatud arvete (tl 12-21) kohaselt võlgneb kostja hagejale Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu (tl 8) ja Tele2 järelmaksulepingu (tl 9) alusel osutatud teenuste eest kokku 3411,46 krooni

(938,93 + 99,00 + 197,98 + 47,79 + 197,98 + 49,99 +1979,80 + 44,99 – 145,00 (ettemaks vt märkus Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingul)). 22.11.2003 arve (tl 12-13) sisaldab leppetrahvi kogusummas 1000 krooni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 16.12.2003. a seisuga on kostja võlgnevus talle väljastatud arvete alusel 5587,60 krooni, mis on hageja põhinõue. Võlateatisest (tl 28) nähtub, et summa 5587,60 krooni koosneb telefonimaksetest summas 359,92 krooni, kõneteenustest summas 4227,68 krooni ja leppetrahvist summas 1000 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole põhinõue, vaid kõrvalnõue, vaatamata selle arvel esitamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv. Seega on hageja põhinõue õiguslikult põhjendatud rahuldada kostjale esitatud arvete järgi 3411,46 krooni ulatuses. Kuna hageja on hagiavaldusest lähtuvalt sidunud viivise suuruse põhinõude suurusega, siis on kostjalt väljamõistetavaks viiviseks 3411,46 krooni. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1 ja arvestades hageja nõuet ning kohtule esitatud tõendeid, peab kohus õiguslikult põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6822,92 krooni (põhinõue 3411,46 krooni ja viivisenõue 3411,46 krooni), jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahvi 1000 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Peeter Hade kanda jääb 61 % ja OÜ Aktiva Finants kanda jääb 39 % menetluskuludest. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni (tl 32), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni (tl 3) ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud 3100 krooni (tl 31), kokku seega 3650 krooni. Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindajate kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud). Riigilõivu suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu on põhjendatud hageja nõue riigilõivu osas 550 krooni ulatuses (200 + 350). Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 1550 krooni (550 + 1000). TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 945,50 krooni (1550 kroonist 61 %).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.