Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
29. detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-40431
Tsiviilasi
MLT hagi OÜ Fvastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende
hageja MLT(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli ja nõustaja Kristiina Tallermann kostja OÜ F(registrikood XXX asukoht XX) kostja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann 39 812,70 krooni
Hagi hind Istungi toimumise aeg
07.12.2009.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud menetlus-
hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli ja nõustaja
osalised ja nende esindajad
Kristiina Tallermann
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja poolt Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures projektijuhina alates 12.03.2007.a. 12.03.2009.a esitas ta avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS ) § 82 lg 1 alusel, kuna kostja ei maksnud ettenähtud ajal palka. Kostja vormistas töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel. Tööandja survel allkirjastas hageja kinnituse, milles teatas, et tal puuduvad nõuded kostja vastu. Kostja ei tasunud hagejale TLS § 82 lg 2 ettenähtud hüvitist. Hageja palus kostjalt välja mõista TLS § 82 lg 2 ettenähtud töölepingu lõpetamise hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 26 526,68 krooni ja TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise töötasu 19 242,27 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja andis negatiivse võlatunnistuse, millega loobus kõikidest oma nõuetest kostja vastu. Samasuguse kinnituse andis ka kostja. Eeltoodust nähtuvalt oli poolte ühine tahe lõpetada tööleping kokkuleppel. Pooled leppisid kokku, et hageja valdusesse jääb kokkuleppelise hüvitisena kostja sülearvuti. Menetluse käik Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 08.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2318/09 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvitis 26 526,70 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest keskmine palk 13 286 krooni. 14.08.2009.a esitas kostja Harju Maakohtule avalduse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 12.03.2007.a töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle projektijuhi ametikohale. Tööleping lõpetati 12.03.2009.a TLS § 82 alusel. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus.
TLS § 82 lg 2 sätestas, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. 12.03.2009.a on hageja allkirjastanud kinnituse, et tal puuduvad mistahes nõuded kostja vastu, mis tulenevad poolte vahelisest töösuhtest ja/või töösuhte lõpetamisest ning nimetatud nõuete ilmnemisel kohustub ta nendest vastuvaidlematult ja tagasivõtmatult loobuma. Seega on hageja loobunud ka TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitise nõudest. TLS § 15 sätestas, et töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Kohus märgib, et TLS § 82 lg 2 sätestatud tööandja kohustus maksta töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitust, ei ole töölepingu tingimus. Tegemist on seadusest tuleneva tööandja kohustusega. Seega ei kuulu TLS § 15 kohaldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 207 lg 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Vastavalt VÕS § 207 lg 2 kohaldatakse võlasuhte lõppemise kohta sätestatut, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Käesoleval juhul on hageja loobunud õigusest nõuda kostjalt TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitist. Kohtu hinnangul ei keela töölepingu seadus hüvitise nõudest loobumist. Seega on poolte vaheline võlasuhe (hageja õigus nõuda kostjalt TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitist) tulenevalt VÕS §-ist 207 lõppenud. Hageja on selgitanud, et 12.03.2009.a kinnituses kirjeldatud nõuete all peeti silmas töötaja autokooli tasu, mida tööandaja on lubanud hüvitada ja töötajale väljamaksmata muude kulude hüvitisi. Kohus ei saa selle väitega nõustuda. Hageja on andnud kinnituse, et tal puuduvad kostja vastu mistahes nõuded, mis tulenevad töösuhte lõpetamisest. Seega on hageja loobunud kõikidest töösuhte lõpetamisest tulenevatest nõuetest, sealhulgas ka TLS § 82 lg 2 nimetatud hüvitise nõudest. Hageja on väitnud, et ta allkirjastas vaidlusaluse kinnituse tööandja survel. Kohus märgib, et kui kinnituse allkirjastamisel esinesid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 96 sätestatud tingimused, siis oli hagejal võimalus tehing tühistada. Kohtule ei ole teatatud, et tehing oleks tühistatud. Kuna kostjal puudus kohustus TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitist maksta, siis ta ei ole viivitanud ka lõpparve kinnipidamisega. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS §
174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.