Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja esitatud taotlus menetluskuludes on käsitletav menetluskulude nimekirjana. Hageja on kantud menetluskuludes osundanud tasutud riigilõivule 1 750 krooni ja õigusabi kulule 7 968,27 krooni. Õigusabi Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna 10 000 kuni 50 000 krooni puhul on 25 000 krooni. Eelduslikult on maksimummäära puhul arvestatud ka kohtuistungitest osavõttu. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse ja nõude täpsustuse koostamisega. Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale õigusabi kulu 7 968,27 krooni ülemääraselt suureks. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaoliselt madala keerukuse astmega. Hageja ei ole väidetavat õigusabi kulu 7 968,27 krooni sisustatud, milles see on konkreetselt seisnenud ja palju ajakulu nõudnud. Õigusabi hinnates saab kohus toetuda toimiku materjalidele, milledest nähtuvalt on õigusabi seisnenud hagiavalduse koostamises ja nõude täpsuste avalduse koostamises, millega hageja on viivise nõuet vähendanud. Arvestada tuleb ka sellega, et esialgselt oli hageja nõue koos viivistega 55 736,75 krooni ja hageja on menetlus käigus viise nõuet vähendanud 27 868,35 kroonilt 4 004,69 kroonini. See asjaolu on põhjendamatult pikendanud menetlust. Kõiki neid asjaolusid arvestades, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 300 krooni. Hageja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kantud menetluskulud kokku on 2 050 (1 750 + 1 300) krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.