Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-91977 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Axxxxx Kxxxxxxx esitas 31.12.2008. a Harju Maakohtule hagiavalduse Vxxxx Rxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla summas 10 000 krooni ja intressi 6612 krooni nõudes. Harju Maakohus keeldus 08.01.2009.a määrusega hagi menetlusse võtmast ja saatis asja kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas võeti hagi 13.03.2009.a menetlusse. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostja teadaolevas asukohas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja taotlusel palus kohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohtutäitur Veiko Kaasiku abi. Kohtutäitur teatas 14.08.2009.a kirjas kohtule, et dokumentide kättetoimetamine ei õnnestunud. Kohus otsustas 08.09.2009.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 08.09.2009.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 08. oktoobril 2009.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles 30.11.2009.a avalduses tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja ei vastanud kohtu poolt määratud tähtajaks hagile. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi hagi ja uurinud selle lisasid, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on hageja nõue põhivõla osas. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 10 000 krooni. Kostja on 22.03.2005.a allkirjastanud võlatunnistuse (t lk 3), milles tunnistab, et võlgneb hagejale 10 000 krooni ja lubab selle tasuda hiljemalt 30.12.2005. a. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole raha maksmise kohustust täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Hageja taotleb hagis kostjalt intressi välja mõistmist järgmiselt: 0,06 % põhinõudest päevas 1102 päeva eest (periood 26.03.2005-31.03.2008), kokku 6612 krooni. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et

2-08-91977 majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet laenuintressi tasumise kohta, mistõttu ei ole intressinõue põhjendatud ja kohus jätab selles osas nõude rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 60,2 % ulatuses ja kohus jätab hageja menetluskulud 60,2 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Kohtu nõudmisel esitas hageja ka kuludokumendid. Esitatu alusel on hageja menetluskuluks hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 1250 krooni, teate Ametlikes Teadaannetes avaldamise riigilõiv 100 krooni, postikulu 251.80 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni, kokku 4101.80 krooni. Kohus leiab, et nimetatud kulud on olnud põhjendatud vastavalt TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 p 5, §144 p 1,

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.